16.10.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 347/3
Alcohol Countermeasure Systems (International) Inc-i 7. juunil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 29. märtsi 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-638/15: Alcohol Countermeasure Systems (International) versus EUIPO
(Kohtuasi C-340/17 P)
(2017/C 347/03)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Alcohol Countermeasure Systems (International) Inc. (esindajad: advokaadid E. Baud ja P. Marchiset)
Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
—
eelotsusena ja olukorras, kus puudub EUIPO kirjalik nõusolek peatada kohtuotsuse täitmine, peatada kohtuotsuse täitmine;
—
tühistada kohtuotsus käesolevas kaebuses nimetatud põhjendustel […];
—
tühistada EUIPO esimese apellatsioonikoja 11. augusti 2015. aasta otsus R 1323/2014-1;
—
teise võimalusena tühistada kohtuotsus ja peatada menetlus kuni Brexiti protseduuri lõppemiseni või kõige varem 31. maini 2019, mis vastab asutamislepingu artiklis 50 kehtestatud tähtpäevale;
—
jätta Lion Laboratoriese ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja ACSi kohtukulud, mis on seotud menetlusega esimeses kohtuastmes kohtuasjas T-638/15 ja apellatsioonimenetlusega.
Väited ja peamised argumendid
1.
Esimese väite kohaselt on kohtuotsuse punktis 86 moonutatud avaldusi, mida ACS hagivalduses tegi, kuivõrd selles punktis on märgitud, et 64 seadet müüdi „asjaomastel ajavahemikel“, samas kui selline (mittevaidlustatud) arv puudutas üksnes esimest ajavahemikku (5. oktoober 2007 kuni 4. oktoober 2009).
2.
Teise väite kohaselt on samuti moonutatud Lion Laboratoriese esindaja poolt 21. märtsil 2013 EUIPO-le saadetud kirja ning rikutud määrust nr 207/2009 (1), eelkõige selle artikli 57 lõiget 2 ja määrust nr 2868/95 (2) (artikli 22 lõige 2 ja artikli 40 lõige 5). Selles kirjas ei ole märgitud varasema kaubamärgi numbrit (Ühendkuningriigi kaubamärk nr 2040518), vaid selles esinevad kaks viidet Ühendkuningriigi kaubamärgile nr 2371210, mis annab mõista, et Lion Laboratories i) ei täitnud oma tõendamiskohustust, tõendades, et Ühendkuningriigi kaubamärgi nr 2040518 või vastulause aluseks olevat kaubamärki on kasutatud, ja/või ii) asendas kaubamärgi, millel menetlus põhines.
3.
Kolmas väide puudutab seda, kuidas Üldkohus i) rikkus mõistet „tegelik kasutamine“, mis on sätestatud määruses nr 207/2009 ja mida on tõlgendatud 11. märtsi 2003. aasta kohtuotsuses Ansul (C-40/01, EU:C:2003:145) ja ii) kohaldas väära metoodikat. Üldkohus ei piirdunud analüüsis esimese ajavahemikuga ning ei võtnud arvesse plaanitavaid müügitulemusi, milles lepiti kokku ainulitsentsi lepingus. Peale selle ja arvestades väga vähest ja ajaliselt piiratud kvantitatiivset kasutust esimesel ajavahemikul, ei tuvastatud tegelikku kasutust mitme teguri alusel, mida Üldkohus ei analüüsinud (nagu i) poolte plaanitavad müügitulemused, milles lepiti kokku ainulitsentsi lepingus, ii) turu iseloom (30 miljoni kliendi hõlmamine), iii) kaupade olemus (sh väljahingatavas õhus etanoolisisaldust mõõtvad alkomeetrid) ja iv) Ühendkuningriigi 2004. aastal registreeritud kaubamärk nr 2371210). Üldkohus pööras ebaproportsionaalselt tähelepanu teatavatele dokumentidele, sh tõenditele, mis puudutavad teenuseid, samas kui vastulauses tugineti varasemale kaubamärgile üksnes seoses klassi 9 kuuluvate kaupadega.
4.
Neljandas väites analüüsitakse seda, kuidas Üldkohus rikkus mõistet „tegelik kasutamine“ ka seeläbi, et ta kohaldas mittenõuetekohast standardit selle kindlaks tegemiseks, kas varasemat kaubamärki kasutati kaubamärgina. Peale selle ei saa 11. septembri 2007. aasta kohtuotsust Céline (C-17/06, EU:C:2007:497) üle kanda, kui i) kaupadele on kantud muid kaubamärke, ii) neil kaupadel on muud nimetused, ja iii) mõned tarbijad tajuvad kaubamärki üldnimetusena. Need asjaolud välistavad selle, et tarbija loob seose ühelt poolt varasema kaubamärgi ja teiselt poolt tähise vahel, mida kasutatakse üldnimetuse või ärinimena.
5.
Viiendas väites tõstatatakse avaliku korra põhjus: varasem Ühendkuningriigi kaubamärk ei luba ELi kaubamärgi tühistamist Brexiti protseduuri ja ELi asutamislepingu artikli 50 alusel Ühendkuningriigi poolt esitatud teate valguses. Sellise tühistamise lubamine suurendaks kulusid ja looks mittevajaliku ja ebaproportsionaalse takistuse kaubamärgi ühtsele kaitsele, samas kui maksimaalselt kahe aasta pärast ei ole Ühendkuningriik enam ELi ühtse kaubamärgisüsteemi osa. Üldkohus rikkus seetõttu territoriaalsuse põhimõtet, mida on tunnustatud 1883. aasta Pariisi konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 17.
(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1).
(2) Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1995, L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189).