15.1.2018
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 13/4
Basic Net SpA 18. septembril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 20. juuli 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-612/15: Basic Net versus EUIPO (Kolme vertikaalse triibu kujutis)
(Kohtuasi C-547/17 P)
(2018/C 013/04)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Basic Net SpA (esindaja: advokaat D. Sindico)
Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Apellandi nõuded
—
esimese võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja teha asjas lõplik lahend, nõustudes täies ulatuses või osaliselt toodud õigusväidetega ning hinnates eelnevates astmetes esitatud tõendeid ja dokumente;
—
teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja suunata asi tagasi Üldkohtule, nõustudes täies ulatuses või osaliselt toodud õigusväidetega ning hinnates eelnevates astmetes esitatud tõendeid ja dokumente, ja
—
igal juhul mõista mõlema kohtuastme (Üldkohus ja Euroopa Kohus) kohtukulud välja EUIPO-lt.
Väited ja peamised argumendid
1.
Määruse nr 207/2009 (kaubamärgimäärus) artikli 7 lõike 3 rikkumine
Üldkohus pidas eristusvõime omandamise kohta esitatud tõendeid ebapiisavaks ja jättis hagi rahuldamata, ilma et ta oleks selgitanud põhjuseid, miks tõendatud ja tunnustatud eristusvõime on ebapiisav ja ei võimalda seega taotletud kaubamärki registreerida.
Üldkohtu otsus on põhjendamata ja vastuolus õigusnormis eneses ettenähtuga, sest kaubamärgina registreerimise tingimus on, et tähise kujutis oleks selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti kättesaadav, arusaadav, püsiv ja objektiivne.
2.
Kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine – tähise, mille registreerimisest keelduti, olemuslik eristusvõime ja registreeritavus
Eelnevates astmetes ei analüüsitud ammendavalt ja koherentselt esitatud tõendeid ja Üldkohtu järeldused on vastuolulised, vastuolus õigusnormide sõnastuse ja mõtte ning EUIPO enda ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Eelkõige jättis Üldkohus andmata üldhinnangu tõenditele ja piirdus nende ükshaaval analüüsimisega, rikkudes kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 1 punktis b sätestatut.
3.
Apellandi varasema ELi kaubamärgiga nr 3 971 561 arvestamata jätmine
Apellant on lisaks seisukohal, et EUIPO ja Üldkohus oleksid pidanud kaaluma põhjusi (ehk käsitama selliseid otsuseid mitte siduva praktika, vaid nende registreeritavuse õiguslikust tunnustamisest tulenevalt registreeritud kaubamärkidena), mis viisid ühenduse kaubamärgi nr 3 971 561 registreerimiseni; see kaubamärk kuulub samuti apellandile, on registreeritud samade kaupade jaoks ja vastav tähis on väga sarnane tähisega, mille registreerimisest keelduti.
4.
Muude „värvimärkidena“ registreeritud kaubamärkidega arvestamata jätmine
Menetluse eelnevates faasides viidati lisaks ühenduse kaubamärkidele, mis on aluseks praktikale, millel on käesoleva juhtumi seisukohast äärmiselt suur tähtsus.
Seega on ebamõistlik või suisa täiesti põhjendamatu see, et keelduti registreerimast vaidlusalust kaubamärki ning see kujutab endast õigusnormi rikkumist, kui käsitada varasemat praktikat mitte siduvate otsuste, vaid EUIPO ja Euroopa Liidu Üldkohtu korduvalt sedastatud õiguspõhimõtte väljendusena.