27.2.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 63/41
12. jaanuaril 2017 esitatud hagi – Landesbank Baden-Württemberg versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu
(Kohtuasi T-14/17)
(2017/C 063/54)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Landesbank Baden-Württemberg (Stuttgart, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Berger ja K. Rübsamen)
Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada nii Ühtse Kriisilahendusnõukogu 15. aprilli 2016. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi ex ante osamaksete tegemise kohta 2016. eelarveaasta eest (SRB/ES/SRF/2016/06) kui ka Ühtse Kriisilahendusnõukogu 20. mai 2016. aasta otsus, millega muudetakse ühtsesse kriisilahendusfondi 2016. aasta eest tehtavaid ex ante osamakseid ja millega täiendatakse Ühtse Kriisilahendusnõukogu 15. aprilli 2016. aasta otsust ühtsesse kriisilahendusfondi ex ante osamaksete tegemise kohta 2016. eelarveaasta eest (SRB/ES/SRF/2016/13), osas, milles vaidlustatud otsused puudutavad hageja osamakset;
—
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.
1.
Esimene väide: ELTL artikli 296 teise lõigu ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõike 1 ja lõike 2 punkti c rikkumine, sest vaidlustatud otsuseid ei ole piisavalt põhjendatud
2.
Teine väide: harta artikli 41 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a ette nähtud õiguse olla ärakuulatud rikkumine, sest enne vaidlustatud otsuste tegemist ei kuulatud hagejat ära
3.
Kolmas väide: direktiivi 2014/59/EL (1) artikli 103 lõike 7 punkti h, määruse (EL) nr 575/2013 (2) artikli 113 lõike 7, delegeeritud määruse (EL) nr 2015/63 (3) artikli 6 lõike 5 esimese lause, harta artiklite 16 ja 20 ning proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine, sest krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi (institutional protection scheme, IPS) näitaja suhtes kasutati kordajat 0,556
Hageja leiab kolmandas väites, et kostja ei kasutanud tema puhul IPS-näitajat täies ulatuses. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kaitse kehtib kõikidele tema liikmetele terviklikult ja ühtemoodi. Liikmete eristamine IPS-näitaja tasandil on süsteemiga vastuolus ja meelevaldne. Ka on hageja klassifitseerimine kõrgeima riskiprofiiliga asutuste gruppi ilmselgelt ebaõiglane ja meelevaldne.
4.
Neljas väide: harta artikli 16 ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine, sest kasutati riskiga korrigeerimise kordajat
Hageja tugineb lisaks sellele, et kriisilahendusnõukogu on piiranud tema ettevõtlusvabadust ja rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, sest arvutas sellise riskiga korrigeerimise kordaja, mis ei ole kooskõlas keskmisest parema riskiprofiiliga, mis on hagejal võrreldes teiste osamakseid tasuvate asutustega.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, lk 190).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, lk 1).
(3) Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega (ELT L 11, lk 44).
Full & Egal Universal Law Academy