6.3.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 70/29
18. jaanuaril 2017 esitatud hagi – Jalkh versus parlament
(Kohtuasi T-27/17)
(2017/C 070/38)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Jean-François Jalkh (Gretz-Armainvillers, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat J.-P. Le Moigne)
Kostja: Euroopa Parlament
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada Euroopa Parlamendi 22. novembri 2016. aasta otsus hagejalt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise kohta, mille alusel võeti vastu [X-i] raport nr A8-3018/2016;
—
mõista Euroopa Parlamendilt J.-F. Jalkh’i kasuks mittevaralise kahju eest välja hüvitis summas 8 000 eurot;
—
mõista kõik menetlusega seotud kulud välja Euroopa Parlamendilt;
—
mõista Euroopa Parlamendilt J.-F. Jalkh’i kasuks välja hüvitamisele kuuluvate kuludena 5 000 eurot.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjendamiseks esitab hageja üheksa väidet.
1.
Esimene väide, et rikutud on Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 9. Hageja on seisukohal, et parlament kohaldas ebaõigesti Prantsusmaa parlamendi liikmete puutumatust käsitlevaid eeskirju ning jätab mulje, et ta ajab segi Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklid 8 ja 9.
2.
Teise väite aluseks on Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 kohaldamise vajadus. Hageja sõnul heidavad Prantsuse õiguskaitseasutused talle ette avaldusi, mida tema teinud ei ole ja mille osas ei vaidle need asutused vastu, et need kuuluvad tema poliitilise tegevuse raamesse.
3.
Kolmas väide, et rikutud on parlamendiliikme puutumatuse mõistet ennast. Hageja leiab, et parlament jätab mulje, et ta ei tea, et demokraatlikus ühiskonnas annab parlamendiliikme puutumatus kahekordse kohtuliku puutumatuse: puutumatus saadikuülesannete täitmisel ja menetluslik puutumatus.
4.
Neljas väide, et rikutud on Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni otsustuspraktikat, mis puudutab:
—
sõnavabadust
—
fumus persecutionis’t
5.
Viies väide, et rikutud on ühenduse õiguskindlust ja õiguspärast ootust.
6.
Kuues väide, et rikutud on parlamendiliikme sõltumatust.
7.
Seitsmes väide, et rikutud on Euroopa Palamendi kodukorra sätteid, mis käsitlevad menetlust, mille tulemusena võidakse parlamendiliikme volitused tühistada (kodukorra artikli 3 uue lõike 4 teine lõik). Hageja on seisukohal, et kuigi Prantsuse seadus näeb talle süükspandud teo eest lisakaristusena ette keelu olla valitud, mille tagajärjel võidakse volitused ära võtta, ei ole Prantsuse valitsus parlamendi presidenti sellest teavitanud, kuigi menetlus seda ette näeb, ning parlamendi ükski pädev organ (president, õiguskomisjon, assamblee) ei Prantsuse valitsuselt selle kohta aru pärinud. Selle olulise menetlusnormi rikkumine on piisav, et muuta raport ja vaidlustatud otsus vigaseks.
8.
Kaheksas väide, et rikutud on hageja kaitseõigusi. Hagejale ei saadetud kutset, kui Euroopa Parlamendi täiskogus toimus hääletus tema puutumatuse äravõtmise küsimuses. Seega oli tal vaid 10 minutit, et esitada õiguskomisjonis pärast selle tööpäeva lõppu kella 18 paiku oma kaitseväited kahes teda puudutavas asjas.
9.
Üheksas väide, et menetlusel ja puutumatuse äravõtmise taotlusel puudub igasugune alus, kuna:
—
kõigepealt ei ole hageja Front national’i („FN“) ja selle föderatsioonide paberväljaannete direktor ega FNi föderatsioonide veebilehtede eest vastutav direktor ning järelikult ei ole ta ka FNi föderatsiooni 66 (Ida-Püreneede departemang) väljaannete direktor; seega on parlamendi raport selles küsimuses valelik kahest aspektist;
—
edasi, ta ei ole vaidlusaluse brošüüri autor, autorid on teada, kuid nende suhtes ei algatatud siiski menetlust, kui tema puutumatus ära võeti;
—
lisaks, parlamendiliikmete suhtes menetluste algatamine põhjusel, et nad nõuavad oma programmis olemasolevate õigusnormide muutmist, on äärmiselt ohtlik kõrvalekalle demokraatiast, kuna see kujutab endast eriti tõsist ohtu sõnavabadusele.
Full & Egal Universal Law Academy