15.5.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 151/37
22. veebruaril 2017 esitatud hagi – Enosi Syntaxiouchon Tameiou Asfaliseon Michanikon kai Ergolipton Dimosion Ergon versus EKP
(Kohtuasi T-124/17)
(2017/C 151/48)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: Enosi Syntaxiouchon Tameiou Asfaliseon Michanikon kai Ergolipton Dimosion Ergon (Ateena, Kreeka) (esindaja: advokaat P. I. Miliarakis)
Kostja: Euroopa Keskpank
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
hagi rahuldada;
—
kohustada Euroopa Keskpanka (EKP) maksma praegusele kindlustusandjale EFKA järgmised summad TSMEDE (Kreeka inseneride ja avalik-õiguslike lepingupoolte pensionifond) valdkonna eest: a) 1 606 539 086,28 eurot endise ETAA aktsiakapitali nominaalväärtuse alusel, ja b) 84 285 086,36 eurot seoses väärtpaberitega, millele lisandub seadusjärgne intress alates käesoleva hagi esitamisest kuni võla tasumiseni (alternatiivina kohustada EKPd maksma hüvitis, mis määratakse kindlaks ekspertaruandes, mille koostamist nõutakse);
—
määrata kooskõlas Üldkohtu kodukorra sätetega ekspertarvamuse koostamine täpse kahjuhüvitise osas, mis tekkis hagejaks oleva fondi liikmetele ja igal juhul endise ETAA-le, praegusele EFKA-le TSMEDE valdkonna osas;
—
nõuda kostjalt välja või kohustada teda avaldama Kreeka Vabariigiga 15. veebruaril 2012 sõlmitud lepingu; ja
—
mõista kohtukulud välja EKP-lt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.
1.
Käesolev hagi puudutab EKP lepinguvälist vastutust krediidiasutusest sotsiaalkindlustusasutuse suhtes olukorras, milles ei ole erasektor kaasatud (PSI), küll aga avalik sektor (OSI).
2.
Käesolevas hagis käsitletakse Euroopa Keskpankade Süsteemi (ESCB) kuuluva Kreeka Keskpanga suhteid EKPga ja seetõttu põhjuslikku seost Kreeka Keskpanga poolt OSI rakendamise ja EKP tegevusetusest – kuivõrd ta ei kontrollinud OSI kohaldamist ESCB liikme poolt – tuleneva vastutuse vahel. Hagi käsitleb ka EKP vastutust seoses Collective Action Clauses (CACs) toimimisega sotsiaalkindlustusasutuste kahjuks.
3.
Käesolevas hagis väidetakse, et EKP-l tekkis lepinguväline vastutus seoses asjaoluga, et ta jättis õigeaegselt ja igal juhul alates 21. juulist 2011 (alternatiivina alates 26. oktoobrist 2011) kehtetuks tunnistamata 6. mai 2010. aasta otsuse, millega ta eelkõige tagas Kreeka võlakirjade kehtivust „olenemata sõltumatu isiku antud krediidihinnangust“ (viitega Standard & Poor’s, Fitch and Moody’s reitinguagentuuridele). EKP tunnistas 6. mai 2010. aasta otsuse kehtetuks alles suure hilinemisega 27. veebruaril 2012 otsusega (EKP) 2012/133/ΕL. Seetõttu toetas EKP oma tegevusetusega pika perioodi jooksul õiguspärast ootust seoses Kreeka võlakirjadega.
4.
Hagis tuuakse esile asjaolu, et OSIga jättis EKP end Kreeka riigivõla restruktureerimisest kõrvale, nagu tema vaherolli tõttu olid kõrvale jäetud ka Euroopa keskpangad. See kõrvalejäämine on aga vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.
5.
Hagis väidetakse, et Euroopa Liidu liikmesriigil, konkreetsemalt euroala liikmesriigil ei ole võimalik ühepoolselt, riigisisese õigusaktiga (parlament – valitsus – ministri otsus) algatada riigivõla restruktureerimist ilma, et tal oleks selleks EKP luba või kaudne nõusolek, sest sellele järgneks finantskaos. Käesolevas asjas oli EKP kaudne nõusolek antud ja järelikult tekkis tema lepinguväline vastutus kahju eest 53,3 % ulatuses, ehk ulatuses, mis mõjutab omandiõiguse tuuma ennast. On selge, et esineb põhjuslik seos EKP tegevusetusega seotud kahju tekitamisest tuleneva vastutuse, tema organite süülise tegevuse ja tema lepinguvälise vastutuse vahel.
Full & Egal Universal Law Academy