28.8.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 283/52
22. mail 2017 esitatud hagi – Niemelä jt versus EKP
(Kohtuasi T-321/17)
(2017/C 283/82)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hagejad: Heikki Niemelä (Ohain, Belgia), Mika Lehto (Espoo, Soome), Nemea plc (St. Julians, Malta), Nevestor SA (Ohain) ja Nemea Bank plc (St. Julians) (esindaja: advokaat A. Meriläinen)
Kostja: Euroopa Keskpank
Nõuded
Hageja paluvad Üldkohtul:
—
tühistada Euroopa Keskpanga 23. märtsi 2017. aasta otsus ECB/SSM/2017– 213800JENPXTUY75VS0/1 WHD-2017-0003, millega tühistati Nemea Bank plc (edaspidi „järelevalve alla kuuluv üksus“) kui krediidiasutuse tegevusluba;
—
teiseks muuta EKP otsust, peatades selle kohaldamine, võttes arvesse korvamatut kahju, mida otsuse viivitamatu ka jätkuv kohaldamine võib tõenäoliselt kaasa tuua järelevalve alla kuuluva üksuse sidusrühmadele, peamiselt panga hoiustajatele, töötajatele ja aktsionäridele, võimaldades või siis kohustades järelevalve alla kuuluva üksuse otsestel/kaudsetel aktsionäridel võõrandada oma osaluse pangas ettenähtud mõistlikuks tähtajaks;
—
kohustada kostjat hüvitama hagejatele selle otsuse tagajärjel tekkinud kahju summas 10 miljonit eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates 23. märtsist 2017;
—
mõista kõik käesoleva menetluse kulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.
1.
Esimene väide, et juhtumi faktilised asjaolud ei ole põhjendustes korrektselt esitatud ja/või põhjendused on ebapiisavad.
—
Hagejad leiavad, et EKP ei olnud suuteline tegema nõuetekohaselt põhjendatud otsust, siseriikliku õiguse alusel käimasolevate menetluste tõttu.
2.
Teine väide, et EKP tegi ilmse hindamisvea.
—
Hagejad leiavad, et EKP tegi vea, tuginedes Malta Financial Services Authority (Malta finantsinspektsioon) direktiividele, pidades neid pöördumatuteks ja lõplikeks, vaatamata sellele, et neid direktiive saab kinnitada, tühistada ja muuta Financial Services Tribunalis (finantsteenuste kohus, Malta). Igal juhul EKP ilmselgelt eksis, järeldades, et järelevalve alla kuuluva üksuse tegevusloa tühistamine oli panga sundmüügil soovitatav, ning oli vähetõenäoline, et müügivõimalus realiseerub.
3.
Kolmas väide, et vaidlustatud otsus rikub õigusnormi.
—
Hagejad väidavad, et EKP-l puudus pädevus vaidlustatud otsust vastu võtta, kuna järelevalve alla kuuluvale üksusele kui krediidiasutusele väljastatud litsentsi tühistamise pädevus kuulub Malta Financial Services Authority’le (Malta finantsinspektsioon) ja mitte EKP-le. EKP otsus oli ultra vires ja rikkus hagejate õigust õiguskaitsevahendile siseriikliku õiguse alusel ning nende õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ELi õiguse alusel.
4.
Neljas väide, et EKP kuritarvitas oma võimu.
—
Hagejad väidavad, et isegi kui EKP-l oli vaidlustatud pädevus olemas, siis ta kuritarvitas oma võimu viisil, mis jättis järelevalve alla kuuluva üksuse ja teised hagejad ilma õigusest õiguskaitsevahendile siseriikliku õiguse alusel.
5.
Viies väide, et EKP otsus ei ole kooskõlas ELi õigusega, kuna see ei järgi proportsionaalsuse põhimõtet.
—
Hagejad väidavad, et käesoleval juhul oleks proportsionaalsuse põhimõte pidanud takistama järelevalve alla kuuluva üksuse litsentsi tühistamist. Asjaolusid arvesse võttes oleks panga müük tekitanud järelevalve alla kuuluvale üksusele vähem kahju ega oleks järelevalve alla kuuluva üksuse hoiustajatele, töötajatele ja aktsionäridele kahju tekitanud.