EUR-Lex -  62017TN0338 - ET

21.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/46

30. mail 2017 esitatud hagi – Air France versus komisjon

(Kohtuasi T-338/17)

(2017/C 277/69)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Société Air France (Tremblay-en-France, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Wachsmann ja S. Thibault-Liger)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

esimese võimalusena tühistada ELTL artikli 263 alusel tervikuna Euroopa Komisjoni 17. märtsi 2017. aasta otsus nr C(2017) 1742 final asjas AT.39258 – lennulast, teda puudutavas osas, ja selle otsuse aluseks olevad põhjendused, esimese, teise ja kolmanda väite alusel;

—

teise võimalusena, kui Üldkohus jätab esimese, teise ja kolmanda väite alusel otsuse nr (2017) 1742 final tervikuna tühistamata:

—

esiteks,

—

tühistada otsuse nr C(2017) 1742 final artikli 1 esimene lõik, artikli 1 lõike 1 punkt c, lõike 2 punkt c, lõike 3 punkt c ja lõike 4 punkt c, kuivõrd üks ja jätkuv rikkumine, milles teda süüdistatakse, tugineb vastuvõetamatutel tõenditel, mille Lufthansa esitas trahvist vabastamise taotluse raames, ja selle aluseks olevad põhjendused, otsuse artikli 3 punkt b osas, mis määrab talle 182 920 000 euro suuruse trahvi, ja otsuse artikkel 4, ning sellest tulenevalt vähendada ELTL artikli 261 alusel selle trahvi summat, vastavalt tema esimesele väitele,

—

tühistada otsuse nr C(2017) 1742 final artikli 1 esimene lõik, artikli 1 lõike 1 punkt c, lõike 2 punkt c, lõike 3 punkt c ja lõike 4 punkt c, kuivõrd talle süüks pandava ühe ja jätkuva rikkumise ulatusest jäeti välja lennuettevõtjad, kellele otsuse põhjendavas osas viidatakse kui rikkumises osalenutele, ja selle otsuse aluseks olevad põhjendused, otsuse artikli 3 punkt b osas, mis määrab talle 182 920 000 euro suuruse trahvi, ja otsuse artikkel 4, ning sellest tulenevalt vähendada ELTL artikli 261 alusel selle trahvi summat, vastavalt tema teisele väitele,

—

tühistada otsuse nr C(2017) 1742 final artikli 1 esimene lõik, artikli 1 lõike 2 punkt c ja lõike 3 punkt c, kuivõrd selles järeldatakse, et talle süüks pandav üks ja jätkuv rikkumine hõlmab EMPsse sissetulevat lastiteenust (EMP inbound liiklus), ja selle otsuse aluseks olevad põhjendused, otsuse artikli 3 punkt b, mis määrab talle 182 920 000 euro suuruse trahvi, ja otsuse artikkel 4, ning sellest tulenevalt vähendada ELTL artikli 261 alusel selle trahvi summat, vastavalt tema kolmandale väitele,

—

teiseks tühistada otsuse nr C(2017) 1742 final artikli 1 esimene lõik, artikli 1 lõike 1 punkt c, lõike 2 punkt c, lõike 3 punkt c ja lõike 4 punkt c, kuivõrd seal järeldatakse, et ekspediitoritele vahendustasude maksmisest keeldumine kujutab endast talle süüks pandava ühe ja jätkuva rikkumise eraldiseisvat elementi, ja selle otsuse aluseks olevad põhjendused, otsuse artikli 3 punkt b, mis määrab talle 182 920 000 euro suuruse trahvi, ja otsuse artikkel 4, ning sellest tulenevalt vähendada ELTL artikli 261 alusel selle trahvi summat, vastavalt tema neljandale väitele,

—

ning kolmandaks tühistada otsuse nr C(2017) 1742 final artikli 3 punkt b, mis määrab talle 182 920 000 euro suuruse trahvi, kuna selle trahvi arvutused hõlmavad tema lastitariife ja 50 % tema tulusid seoses EMPsse sissetuleva lastiteenusega (EMP inbound tulu) (vastavalt tema viiendale väitele), ülehindavad talle süüks pandava rikkumise raskust (vastavalt tema kuuendale väitele), määravad talle süüks pandava rikkumise väära kestuse (vastavalt tema seitsmendale väitele), ja kohaldavad ebapiisavat trahvi vähendamist regulatiivse korra kohaselt (vastavalt tema kaheksandale väitele), ja selle otsuse aluseks olevad põhjendused, ja vähendada ELTL artikli 261 alusel seda trahvi asjakohase summani;

—

igal juhul mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaheksa väidet.

1.

Esimene väide, et rikuti 2002. aasta leebema kohtlemise teatist ning õiguspärase ootuse, võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid Air France ja Lufthansa vahel, mis mõjutab Lufthansa poolt trahvist vabastamise taotluse raames esitatud tõendite vastuvõetavust. See väide jaguneb neljaks osaks:

—

esimene osa, mis tugineb esimese väite vastuvõetavusel;

—

teine osa, mis tugineb Lufthansale trahvide eest antud kaitse äravõtmisel;

—

kolmas osa, mis tugineb Lufthansa trahvist vabastamise taotluse raames esitatud tõendite vastuvõetamatusel;

—

neljas osa, mis tugineb asjaolul, et Lufthansa poolt trahvist vabastamise taotluse raames esitatud tõendite vastuvõetamatus pidi tingimata viima otsuse tühistamiseni.

2.

Teine väide, et rikuti põhjendamiskohustust ning võrdse kohtlemise, diskrimineerimiskeelu ja komisjoni omavolilise sekkumise eest kaitse põhimõtteid, tulenevalt asjaolust, et otsuse resolutsioonist jäeti välja lennuettevõtjad, kes olid võtnud tegevusest osa. See väide koosneb kahest osast:

—

esimene osa, mis tugineb argumendil, mille kohaselt tegevusest osa võtnud lennuettevõtjate väljajätmine otsuse resolutsioonist ei ole põhjendatud;

—

teine osa, mis tugineb argumendil, mille kohaselt tegevusest osa võtnud lennuettevõtjate väljajätmine otsuse resolutsioonist rikub võrdse kohtlemise, diskrimineerimiskeelu ja komisjoni omavolilise sekkumise eest kaitse põhimõtteid.

3.

Kolmas väide, et rikuti komisjoni territoriaalset pädevust piiravaid reegleid, mis hageja sõnul pandi toime selle tulemusena, et EMP inbound liiklus arvati ühe ja jätkuva rikkumise hulka. See väide jaguneb kaheks osaks:

—

esimene osa, mis tugineb asjaolul, et EMP inbound liiklusega seotud tegevust ei olnud EMPs rakendatud;

—

teine osa: komisjon ei tuvastanud EMP inbound liiklusega seotud tegevuse konkreetset mõju EMPs.

4.

Neljas väide, et põhjendused on vasturääkivad ning järelduses tehti ilmne hindamisviga, et ekspediitoritele vahendustasu maksmisest keeldumine kujutab endast ühe ja jätkuva rikkumise eraldiseisvat elementi. See väide koosneb kahest osast:

—

esimene osa, mille kohaselt nimetatud järelduse põhjendused on vasturääkivad;

—

teine osa, mille kohaselt nimetatud järelduses tehti ilmne hindamisviga.

5.

Viies väide, et Air France’i trahvi arvutamisel arvesse võetud müügiväärtus olid olemuselt väär, ja see väide jaguneb kaheks osaks:

—

esimene osa, mis tugineb asjaolul, et tariifide hõlmamine müügiväärtuse hulka põhineb vasturääkivatel põhjendustel, mitmel õigusnormi rikkumisel ja ilmsel hindamisveal;

—

teine osa, mis tugineb asjaolul, et 50 % EMP inbound tulu hõlmamine müügiväärtuse hulka rikub 2006. aasta trahvide arvutamise suuniseid ning non bis in idem põhimõtet.

6.

Kuues väide, et rikkumise tõsidust hinnati vääralt, ning see koosneb kahest osast:

—

esimene osa, mis tugineb argumendil, mille kohaselt tegevuse tõsiduse ülehindamine põhineb mitmel hindamisveal ning karistuse proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisel;

—

teine osa, mis tugineb argumendil, mille kohaselt tegevuse tõsiduse ülehindamine tuleneb EMPst väljaspool toimunud tegevustega seotud kontaktide arvamisest rikkumise ulatuse hulka, mis rikub komisjoni territoriaalse pädevuse reegleid.

7.

Seitsmes väide, et rikkumise kestust arvutati vääralt.

8.

Kaheksas väide, et puudusid põhjendused ning komisjoni poolt regulatiivse korra kohaselt antud 15 % vähendamine oli ebapiisav.

Full & Egal Universal Law Academy