25.9.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 318/17
2. augustil 2017 esitatud hagi – Rogesa versus komisjon
(Kohtuasi T-475/17)
(2017/C 318/23)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Rogesa Roheisengesellschaft Saar mbH (Dillingen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid S. Altenschmidt ja A. Sitzer)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada komisjoni 20. juuni 2017. aasta otsus, millega jäeti hageja taotlus dokumentidega tutvumiseks rahuldamata, teise võimalusena tühistada komisjoni 11. juuli 2017. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja teistkordne, 29. mai 2017. aasta taotlus (nr 2017/1788), ning
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.
1.
Esimene väide: dokumentidega tutvumise õiguse saamise tingimused olid täidetud
—
Hageja leiab, et vaidlustatud otsusega on rikutud määruse nr 1367/2006 (1) artikli 3 lõiget 1 koostoimes määruse nr 1049/2001 (2) artikli 2 lõikega 1, kuna tal on õigus tutvuda taotletud dokumentidega.
2.
Teine väide: määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 4 toodud välistamise aluseid ei esine
—
Hageja kinnitab, et taotletud dokumendid ei kujuta endast ärihuve kahjustavaid dokumente määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses ning et igal juhul esineb dokumentide avalikustamiseks ülekaalukas avalik huvi.
—
Edasi väidab hageja, et ka keeldumispõhjus, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teises taandes, mille kohaselt võib keelduda andmast õigust tutvuda dokumendiga, kui selle avaldamine kahjustab kohtumenetlust ja õigusnõustamist, ei kuulu kohaldamisele, kuna Euroopa Kohtus pooleli olnud kohtuasi C-80/16 (ArcelorMittal Atlantique ja Lorraine) lahendati 26. juuli 2017. aasta otsusega sarnasel viisil.
—
Lisaks on hageja seisukohal, et komisjon oleks igal juhul pidanud tal võimaldama dokumentidega osaliselt tutvuda, vajadusel kattes konfidentsiaalsed andmed. Komisjoni otsus läheb seega vastuollu ka määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikega 6 ning ELL artikli 5 lõikes 4 ette nähtud proportsionaalsuse põhimõttega.
3.
Kolmas väide: komisjon on rikkunud menetlusnorme
—
Lõpuks leiab hageja, et rikutud on määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklit 8. Vaatamata sellele, et tähtaega pikendati kaks korda, teisel korral määramata ajaks, ei tehtud kuni hagi esitamiseni ühtegi otsust hageja teistkordse, juba 29. mail 2017 esitatud taotluse suhtes. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 8 on ette nähtud vaid võimalus pikendada üks kord tähtaega 15 tööpäeva võrra, mitte aga määramata ajaks.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, lk 13).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 1/3, lk 331).