25.9.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 318/22
28. juulil 2017 esitatud hagi – Iccrea Banca versus komisjon ja SRB
(Kohtuasi T-494/17)
(2017/C 318/29)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Iccrea Banca SpA Istituto Centrale del Credito Cooperativo (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid P. Messina, F. Isgrò ja A. Dentoni Litta)
Kostjad: Euroopa Komisjon ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 15. aprilli 2016. aasta otsus SRB/ES/SRF/2016/06 ning kõik muud selle nõukogu otsused, mille alusel Banca d’Italia võttis järgmised meetmed: 29. detsembri 2016. aasta otsus nr 1547337/16, 14. märtsi 2017. aasta otsus nr 0333162/17, 14. märtsi 2017. aasta otsus nr 0334520/17, 24. novembri 2015. aasta otsus nr 1249264/15 ja 26. novembri 2015. aasta otsus nr 1262091/15;
—
mõista ICCREA Banca kasuks välja hüvitis kahju eest, mille Ühtne Kriisilahendusnõukogu talle tekitas täites oma ülesannet, mis seisneb hageja poolt tasumisele kuuluvate osamaksete kindlaksmääramises, ning mis tuleneb ICCREA Banca tehtud suurematest maksetest;
—
teise võimalusena – juhuks kui eespool esitatud nõudeid ei rahuldata – tunnistada kehtetuks [delegeeritud] määruse [(EL) 2015/63] (1) artikli 5 lõike 1 punktid a ja f (või vajadusel kogu määrus), sest need on vastuolus võrdsuse aluspõhimõtte, diskrimineerimiskeelu ja proportsionaalsuse aluspõhimõttega;
—
igal juhul mõista käesoleva menetlusega seonduvad kulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.
Väited ja peamised argumendid
Käesolev hagi on esitatud Ühtse Kriisilahendusnõukogu 15. aprilli 2016. aasta otsuse SRB/ES/SRF/2016/06 ning kõigi muude selle nõukogu otsuste peale, mille alusel Banca d’Italia võttis meetmed, millega nõutakse osamaksete tegemist ühtsesse kriisilahendusfondi.
Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.
1.
Esimene väide, et meetmeid ei tehtud teatavaks, rikuti läbipaistvuspõhimõtet, rikuti ja kohaldati vääralt ELTL artiklit 15 ning rikuti ka õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.
—
Hageja väidab sellega seoses, et tal ei võimaldatud kunagi saada teada Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsustest ega mõista, et Banca d’Italia roll nende otsuste rakendamisel oli puhtmateriaalne.
2.
Teine väide, et ei toimunud uurimist, faktilist olukorda hinnati vääralt, rikuti ja kohaldati vääralt määruse 2015/63 artikli 5 [lõike 1] punkti a ning rikuti ka diskrimineerimiskeeldu ja hea halduse põhimõtet.
—
Hageja väidab sellega seoses, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu kohaldas vääralt määruse 2015/63 artikli 5 [lõike 1] punkti a, kui ta määras kindlaks hageja poolt tasumisele kuuluvate osamaksete suuruse, sest ta ei võtnud arvesse grupisiseseid kohustusi.
3.
Kolmas väide, et ei toimunud uurimist, faktilist olukorda hinnati vääralt, rikuti ja kohaldati vääralt määruse 2015/63 artikli 5 [lõike 1] punkti a ning rikuti ka diskrimineerimiskeeldu ja hea halduse põhimõtet.
—
Hageja väidab sellega seoses, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu kohaldas vääralt määruse 2015/63 artikli 5 [lõike 1] punkti f, tingides seeläbi topeltarvestuse.
4.
Neljas väide, et liidu organ käitus ebaseaduslikult; selle väitega nõutakse ka lepinguvälise vastutuse tuvastamist vastavalt ELTL artiklile 268.
—
Hageja väidab sellega seoses, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu käitumine vastab kõigile eeldustele, mille esinemist on Euroopa kohtupraktikas selle nõude esitamiseks alati nõutud ning milleks on: institutsioonile etteheidetava käitumise ebaseaduslikkus, kahju tegelikkus ning põhjuslik seos käitumise ja väidetava kahju vahel.
5.
Teise võimalusena ning täiendavalt esitatud viies väide, et rikuti tõhususe, võrdväärsuse ning võrdse kohtlemise põhimõtteid, millest tulenevalt määrus 2015/63 ei ole kohaldatav.
—
Hageja väidab sellega seoses, et kõnealuse määruse ja hageja olukorra võimalik vastuolu rikub eespool nimetatud põhimõtteid, sest ICCREAga samas faktilises olukorras olevate isikute suhtes kohaldatakse maksevähendusi, millest tulenevalt raskendatakse ebaseaduslikult hageja olukorda, koheldes seeläbi samasuguseid olukordi erinevalt.
6.
Kuues väide, et rikuti ELTL artiklit 15, et hagejal on võimatu saada teada Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsustest ning nõue, et viimast kohustataks need otsused esitama.
—
Hageja väidab sellega seoses, et tal ei ole veel võimaldatud tutvuda tema olukorda käsitlevate 2015., 2016. ja 2017. aasta otsustega; sellega rikutakse ilmselgelt ELTL artiklit 15 ja õigust tutvuda liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumentidega olenemata nende kandjast.
(1) Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).