11.12.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 424/51
9. oktoobril 2017 esitatud hagi – Itaalia versus komisjon
(Kohtuasi T-695/17)
(2017/C 424/75)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: G. Palmieri ja avvocato dello Stato P. Gentili)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada teated avalike konkursside korraldamise kohta – EPSO/AD/343/17 – Saksa keele (DE) tõlkijad (AD 5) – EPSO/AD/344/17 – Prantsuse keele (FR) tõlkijad (AD 5) – EPSO/AD/345/17 – Itaalia keele (IT) tõlkijad (AD 5) – EPSO/AD/346/17 – Hollandi keele (NL) tõlkijad (AD 5), avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, 13.7.2017, nr C 224 A;
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.
1.
Esimene väide, et rikutud on ELTL artiklit 263, 264, 266.
—
Hageja hinnangul ei järginud komisjon Euroopa Kohtu jõustunud otsust kohtuasjas C-566/10 P ja Üldkohtu 24. septembri 2015. aasta otsust kohtuasjades T-124/13 ja T-191/13, milles tuvastati, et konkursiteated, mis võimaldasid kandidaatidel Euroopa Liidu avalikul konkursil valida teiseks keeleks üksnes kas inglise, saksa või prantsuse keele, olid õigusvastased.
2.
Teine väide, et rikutud on ELTL artiklit 342 ja määruse nr 1/58 artikleid 1 ja 6.
—
Sellega seoses väidab hageja, et kui komisjon piirab Euroopa Liidu avalikul konkursil teise keele valikut üksnes kolme keelega, siis on komisjon sellega sisuliselt kehtestanud institutsioonide uue keeltekasutuse korra, mis rikub nõukogul selles valdkonnas olevat ainupädevust.
3.
Kolmas väide, et rikutud on EÜ asutamislepingu artiklit 12, praegust ELTL artiklit 18; Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 22; ELL artikli 6 lõiget 3; ametnike personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõikeid 2 ja 3; määruse nr 1/58 lõikeid 1 ja 6; ametnike personalieeskirjade artikli 1d lõikeid 1 ja 6 ning artikli 27 lõiget 2 ja artikli 28 punkti f.
—
Hageja arvates on keeli puudutav piirang, mille komisjon kehtestas, diskrimineeriv, sest osundatud õigusnormid keelavad sätestada Euroopa kodanikele ja ka institutsioonide ametnikele keelealaseid piiranguid, mida ei ole nähtud üldiselt ja objektiivselt ette institutsioonide töökordades, mis on ära nimetatud määruse nr 1/58 artiklis 6 ja mida pole siiani vastu võetud; samuti keelavad nad niisuguste piirangute kehtestamise, kui puudub konkreetne ja põhjendatud teenistusalane huvi, mis seda õigustaks.
4.
Neljas väide, et rikutud on EL artikli 6 lõiget 3 osas, milles see näeb ette õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte kui liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest traditsioonidest tuleneva põhiõiguse.
—
Sellega seoses väidab hageja, et komisjon on rikkunud kodanike ootust, et neil oleks võimalik valida teise keelena liidu mis tahes keel, nii nagu see toimus kuni 2007. aastani ja nagu on õige vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-566/10 P.
5.
Viies väide, et võimu on kuritarvitatud ja et rikutud on konkursiteadete laadi ja sihtotstarvet käsitlevaid materiaalõigusnorme, iseäranis personalieeskirjade artikli 1d lõikeid 1 ja 6, artikli 28 punkti f, artikli 27 lõiget 2, artikli 34 lõiget 3 ja artikli 45 lõiget 1, ning et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet.
—
Hageja väidab selle kohta, et määrates ette ja üldiselt kindlaks, et teiseks keeleks saab valida ühe kolmest keelest, on komisjon tegelikult ette rutates juba teate faasis ja kandideerimise tingimusena kontrollinud kandidaatide keeleoskust, mida tuleks aga teha alles konkursi raames. Nii muutuvad keeleteadmised erialateadmiste suhtes määravaks.
6.
Kuues väide, et rikutud on ELTL artiklit 18 ja artikli 24 lõiget 4, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 22, määruse nr 1/58 artiklit 2 ja ametnike personalieeskirjade artikli 1d lõikeid 1 ja 6.
—
Hageja väidab selle kohta, et väidab, et nähes ette, et kandideerimistaotlused tuleb kindlasti esitada ainult inglise, prantsuse või saksa keeles ja et samas keeles saadab EPSO kandidaatidele teavet konkursi käigu kohta, rikuti Euroopa kodanike õigust suhelda institutsioonidega omaenda emakeeles ning lisaks diskrimineeriti neid, kes neid kolme keelt põhjalikult ei tunne.
7.
Seitsmes väide, et rikutud on määruse nr 1/58 artikleid 1 ja 6, ametnike personalieeskirjade artikli 1d lõikeid 1 ja 6 ning artikli 28 punkti f, ametnike personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõike 1 punkti f ning ELTL artikli 296 lõike 2 (põhjenduse puudumine) ja proportsionaalsuse põhimõtet; ka väidab hageja, et moonutati fakte.
—
Hageja väidab sellega seoses, et komisjon põhjendas kolme keele piirangut nõudega, et uued ametnikud peavad olema kohe suutelised institutsioonidesiseselt suhtlema. See nõue moonutab fakte, sest millestki ei nähtu, et institutsiooni sees kasutatakse neid kolme keelt eri keelegruppide vahelises suhtluses kõige rohkem; samuti on see nõue ebaproportsionaalne sellise põhiõiguse piirangu suhtes, nagu keelelise diskrimineerimise keeld, kui tõhusa institutsioonidesisese suhtluse tagamiseks on olemas vähem piiravaid meetmeid.
Full & Egal Universal Law Academy