11.12.2017
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 424/56
17. oktoobril 2017 esitatud hagi – Topor-Gilka versus nõukogu
(Kohtuasi T-721/17)
(2017/C 424/81)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Sergey Topor-Gilka (Moskva, Venemaa) (esindaja: advokaat N. Meyer)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada nõukogu 4. augusti 2017. aasta vaidlustatud otsus (ÜVJP) 2017/1418 (1);
—
teise võimalusena tühistada nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/1418 vähemalt osas, millega hageja lisati otsuse artiklis 1 osutatud isikute ja üksuste loetelu punkti 160 ning
—
liita Üldkohtu kodukorra artikli 68 lõike 1 alusel käesoleva menetlusega samal ajal Üldkohtu menetluses olev OOO WO Technopromexport’i kohtuasi.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.
1.
Esimese väite kohaselt on tehtud mitu ilmset hindamisviga
—
Tuginemine nõukogu määrusele (EL) nr 1351/2014 (2)
Viidatud määrus käsitleb hagejast erinevaid isikuid ega põhjenda seega hageja kandmist vaidlusalusesse loetellu.
—
Lepingu rikkumise etteheide
Nõukogu põhjendab oma otsust kanda hageja vaidlusalusesse loetellu muu hulgas sellega, et hageja juhtis Siemens Gas Turbine Technologies OOO-ga peetud läbirääkimisi algse gaasiturbiinide tarnimise lepingu sõlmimiseks, kusjuures hiljem väidetavalt rikuti selle algse tarnelepingu punkte. Seda, kas lepingut ka tegelikult rikuti, tuleb hinnata Vene õiguse alusel. Tarnelepingu pooled on pöördunud Moskva vahekohtu poole. Enne vahekohtu otsuse tegemist ei ole lepingu rikkumise etteheide piisavalt kindel faktiline alus ja see ei saa olla nõukogu otsuse (ÜVJP) 2017/1418 kohane põhjendus.
—
Gaasiturbiinide vedu Krimmi
Hagejale heidetakse ette vastutamist gaasiturbiinide veo eest Krimmi. Avaldatud pressiteated ei ole üheselt mõistetavad ja pärinevad anonüümsetest allikatest. Liidu pädev asutus peab tõendama esitatud põhjenduste paikapidavust, mitte puudutatud isik ise ei pea tõendama nende põhjenduste alusetust.
—
Rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtete rikkumine
Venemaa on rahvusvahelise õiguse alusel kohustatud taastama ja tagama avalikku korda Krimmis, mis tähendab tänapäeval muu hulgas ka kindlat ja järjepidevat energiaga varustamist. Otsuse (ÜVJP) 2017/1418 põhjendustes käsitletakse energiaga varustamise humanitaarvajadust sama vähe kui järgitakse rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid.
2.
Teise väite kohaselt on jäetud täitmata ELTL artikli 296 teisest lõigust tulenev põhjendamiskohustus
Otsus (ÜVJP) 2017/1418 rikub ELTL artikli 296 teises lõigus sätestatud otsuse põhjendamise kohustust. Otsuse lisa punktis 160 märgitud põhjendus on tervikuna ebamäärane ega ole piisavalt üksikasjalik. Sellest ei nähtu konkreetseid põhjuseid, miks nõukogu otsustas oma kaalutlusõigust kasutades kohaldada hageja suhtes piiravaid meetmeid, mistõttu põhjendus tervikuna ei vasta ELTL artikli 296 teises lõigus sätestatud põhjendamisnõudele.
3.
Kolmanda väite kohaselt on rikutud kaitseõigusi ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile
Kuivõrd nõukogu ei täitnud ELTL artikli 296 teisest lõigust tulenevat põhjendamiskohustust, rikkus ta sellega hageja kaitseõigusi ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, sest hageja ei saa sõnastada argumente oma õiguste tõhusaks kaitseks, kuna ta ei tea enda vaidlusalusesse loetellu kandmise peamisi põhjuseid.
(1) Nõukogu 4. augusti 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/1418, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2017, L 2031, lk 5).
(2) Nõukogu 18. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1351/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 692/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele (ELT 2014, L 365, lk 46).
Full & Egal Universal Law Academy