22.1.2018
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 22/51
10. novembril 2017 esitatud hagi – Izba Gospodarcza Producentów i Operatorów Urządzeń Rozrywkowych versus komisjon
(Kohtuasi T-750/17)
(2018/C 022/68)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Izba Gospodarcza Producentów i Operatorów Urządzeń Rozrywkowych (Varssavi, Poola) (esindaja: advokaat P. Hoffman)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada Euroopa Komisjoni 29. augusti 2017. aasta otsus, mille kohaselt ei võimaldata tutvuda Euroopa Komisjoni kommentaaridega ega Malta Vabariigi üksikasjaliku arvamusega, mida on väljendatud Poola hasartmänguseaduse muudatusest teatamise menetluse 2016/398/PL raames;
—
jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kaheksa väidet.
1.
Esimene väide, et on moonutatud faktilisi asjaolusid ja rikutud ELTL artiklit 296
—
Väidetakse, et vaidlusalune otsus põhineb mitmel faktiliselt vääral avaldusel, sealhulgas väidetel, et teatatud meede kujutas endast vastust komisjoni ametlikule märgukirjale ja selle eesmärk oli näidata, milliseid samme on Poola astunud, et heastada selles kirjas käsitletud rikkumine, st teatavad tingimused Poolas hasartmänguteenuste osutamise lubade saamiseks, ehkki tegelikkuses kaotas Poola need tingimused rohkem kui kaks aastat tagasi ja teatatud meetmel ei olnud komisjoni ametliku märgukirjaga mingit pistmist.
2.
Teine väide, et on rikutud direktiivi 2015/1535 (1) põhjendusi 3, 7 ja 9 ning artikli 5 lõiget 4 ning määruse nr 1049/2001 (2) artikli 4 lõike 2 kolmandat taanet
—
Euroopa Kohtu otsusest Prantsusmaa vs. Schlyter (C-331/15 P) (3) lähtudes väidetakse, et rakendades üldist eeldust ja olemata tõendanud, et taotletavate dokumentide avaldamine kahjustab konkreetselt ja tegelikult rikkumismenetlust, rikkus komisjon direktiivile 2015/1535 omast läbipaistvuse põhimõtet.
3.
Kolmas väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandat taanet ja ELTL artiklit 296
—
Väidetakse, et komisjon ei saa rikkumismenetluse kestuse tõttu ja põhjusel, et selle raames tegelikku tegevust mõistliku aja jooksul ei toimunud, oma keeldumist põhjendada vajadusega kaitsta selle menetluse eesmärki.
4.
Neljas väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandat taanet ja ELTL artiklit 296 ning moonutatud faktilisi asjaolusid
—
Väidetakse, et taotletavad dokumendid ei kuulu ühegi üldise eelduse kohaldamisalasse. Komisjoni väide, et teavitamismenetluse ja rikkumismenetluse vahel on „lahutamatu seos“, on faktiliselt väär ja liiga ebamäärane. Igal juhul ei saa ta tõendada, et kõnealused dokumendid kuuluvad ühe või teise üldise eelduse kohaldamisalasse, sest see oleneb üksnes sellest, kas need kuuluvad rikkumismenetluse toimikusse või mitte. Õige kriteerium selle tuvastamiseks, kas dokumendid sellesse toimikusse kuuluvad, on see, kas komisjon sai need enda valdusse kavandatava või algatatud rikkumismenetluse raames, st kas ta koostas, sai, tellis vms selle dokumendi niisuguse menetluse raames või eesmärgiga see algatada. Väidetakse, et see kriteerium ei ole käesolevas asjas täidetud.
5.
Viies väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 2 ja ELTL artiklit 296
—
Pelgalt sellega, et komisjon kavatseb Malta üksikasjalikku arvamust arvesse võtta ja kasutab seda poolelioleva rikkumismenetluse raames dialoogis Poolaga, ei saa põhjendada selle avaldamisest keeldumist.
6.
Kuues väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 2
—
Väidetakse, et kõnealuse rikkumismenetluse kestust ning taotletavate dokumentide sisu, laadi ja konteksti arvesse võttes ei saa nende avaldamine kuidagi kahjustada selle menetluse kaitsmist, mistõttu on kummutatud üldine eeldus seoses avaldamata jätmisega.
7.
Seitsmes väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6 ja ELTL artiklit 296
Väidetakse, et komisjon pidanuks avaldama taotletavad dokumendid igal juhul osaliselt, st olles kõrvaldanud viited interneti-hasartmänguteenuseid puudutavatele küsimustele, mis on rikkumismenetluse ese.
8.
Kaheksas väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 2 ja ELTL artiklit 296
Väidetakse, et on olemas ülekaalukas üldine huvi teada, kuidas reageerib komisjon teatatud meetmele, mis rikub liidu põhivabadusi ja -õigusi. Väidetakse, et komisjon ei selgitanud, miks on see huvi tema arvates vähem oluline kui huvi avaldamata jätmise vastu.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT 2015, L 241, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).
(3) Kohtuotsus, 7.9.2017, Prantsusmaa vs. Schlyter (C-331/15 P, EU:C:2017:639).