5.2.2018
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 42/32
30. novembril 2017 esitatud hagi – Kraftpojkarna versus komisjon
(Kohtuasi T-781/17)
(2018/C 042/46)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Kraftpojkarna AB (Västerås, Rootsi) (esindaja: advokaat Y. Melin)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
1.
tunnistada kehtetuks
—
nõukogu 2. detsembri 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013, millega kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, artikli 3 lõige 2; ja
—
nõukogu 2. detsembri 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks, artikli 2 lõige 2;
2.
tühistada
—
hagejat puudutavas osas komisjoni 5. septembri 2017. aasta rakendusmääruse (EL) 2017/1524, millega lõplike meetmete kohaldamise ajaks tühistatakse kahe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiit, mis anti vastavalt rakendusotsusele 2013/707/EL, millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitleva dumpingu- ja subsiidiumivastase menetlusega, artikkel 2;
3.
mõista kohtukulud välja komisjonilt ja mis tahes menetlusse astujalt, kellele antakse komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astumise luba.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite.
Komisjon on rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1), artikli 8 lõiget 1, artikleid 9 ja 10 ning artikli 10 lõiget 5, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (2), artikli 13 lõiget 1, artikleid 9 ja 10 ning artikli 16 lõiget 5, kui ta tunnistas kinnitusarved kehtetuks ja andis seejärel tollile korralduse nõuda tollimaks sisse, nagu poleks ajal, kui kaubad olid vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud, kehtivaid kinnitusarveid väljastatud ning neist tollile teada antud.
See väide põhineb väitel, et nõukogu 2. detsembri 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013, millega kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (3), artikli 3 lõige 2 ja nõukogu 2. detsembri 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks (4), artikli 2 lõige 2 on õigusvastased, mis annab komisjonile võimaluse tunnistada kinnitusarved kehtetuks.
(1) ELT 2013, L 176, lk 21.
(2) ELT 2016, L 176, lk 55.
(3) ELT 2013, L 325, lk 1.
(4) ELT 2013 L 325, lk 66.