26.2.2018
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 72/38
14. detsembril 2017 esitatud hagi – Luksemburg versus komisjon
(Kohtuasi T-816/17)
(2018/C 072/49)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindajad: D. Holderer, advokaadid D. Waelbroeck ja A. Steichen)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;
—
esimese võimalusena tühistada komisjoni 4. oktoobri 2017. aasta otsus riigiabi kohta SA.38944, mida Luksemburgi Suurhertsogiriik andis äriühingule Amazon;
—
teise võimalusena tühistada komisjoni 4. oktoobri 2017. aasta otsus riigiabi kohta SA.38944, mida Luksemburgi Suurhertsogiriik andis äriühingule Amazon, osas, kus kohustatakse abi tagasi nõudma;
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.
1.
Esimene, kolmest osast koosnev väide, et rikutud on ELTL artiklit 107, kuna komisjon ei ole tõendanud Amazon EU S.à.r.l (edaspidi „LuxOpCO“) puhul majandusliku eelise olemasolu.
—
Esimene väiteosa rajaneb asjaolul, et ennetava otsuse vastuvõtmine, aga ka selle uuendamine 2011. aastal ei andnud eelist, kuivõrd tasu, mida kolmandad isikud oleksid tasunud immateriaalse vara kasutusõiguse eest, oleks olnud kõrgem sellest, mida LuxOpCo maksis litsentsilepingu alusel äriühingule Amazon Europe Holding Technologies SCS (edaspidi „LuxSCS“). Hageja leiab, et komisjoni 4. oktoobri 2017. aasta otsuses riigiabi kohta SA.38944, mida Luksemburgi Suurhertsogiriik andis äriühingule Amazon (edaspidi „vaidlustatud otsus“) leitakse ekslikult, et LuxOpCo poolt tegelikult makstud tasu erines turuhinnast.
—
Teine väiteosa, et esinevad faktilised ja õiguslikud vead, mistõttu on analüüs vaidlustatavas otsuses ennetava otsuse tegemisel tehingupõhise tootluse meetodi väidetavat ebaõiget rakendamist, samuti selle meetodi jaoks kontrollitava osapoole valikut ja parameetrite määramist puudutavas osas vastuoluline.
—
Kolmas väiteosa, mis põhineb väitel, et siirdehinna arvutamine viisil, nagu seda teeb komisjon vaidlustatavas otsuses, viiks tulemuseni, mis hälbiks oluliselt reaalturuväärtuse põhimõttest.
2.
Teine väide, mis jaguneb kaheks osaks, tugineb ELTL artikli 107 rikkumisele, kuna komisjon ei ole tõendanud kõnealuses ennetavas otsuses valikulisust.
—
Esimene väiteosa, mille kohaselt komisjon eeldab vääralt kõnealuse ennetava otsuse valikulisust, kuigi asjakohast kohtupraktikat rakendades ei oleks komisjon saanud eeldada eelise olemasolu, et sellest valikulisust järeldada, vaid oleks tingimata pidanud valikulisust analüüsides kõigepealt määratlema kohalduva võrdlusraamistiku ning seejärel kindlaks tegema sellest hälbimise.
—
Teine väiteosa, et komisjon ei ole tõendanud abi väidetavat valikulisust, millele ta oma täiendavates põhjendustes viitab. Nimetatud kaks täiendavat valikulisusega seotud asjaolu on ilmselgelt ainetud, kuivõrd komisjon eksib võrdlusraamistiku määratlemisel ega suuda ühelgi juhul näidata mingigi hälbe olemasolu sellest.
3.
Kolmas väide, mille kohaselt on rikutud ELTL artikleid 4 ja 5, kuna komisjon, surudes peale enda tõlgenduse „õigest“ siirdehinnast, mida LuxOpCo oleks pidanud maksma äriühingule LuxSCS kõnealuse litsentsilepingu alusel, teostas maksude varjatud ühtlustamist. Selles osas väidab hageja, et tegelikkuses kasutas komisjon riigiabiõigust vahendina maksustamise varjatud ühtlustamiseks siirdehinna valdkonnas, rikkudes liikmeriikide ainupädevust otseste maksude küsimustes.
4.
Neljas väide, et rikutud on määrust 2015/1589 ja kaitseõigusi, kuna komisjon rikkus kaitseõigusi, kui võttis vastu otsuse, olles jätnud ühemõtteliselt kõrvale Amazoni poolt ex post esitatud asjaolud, mille keskset väidet, nimelt tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel osapoole valikul tehtud viga, ei olnud Luksemburgi Suurhertsogiriigil ega Amazonil võimalik varem selgitada.
5.
Viies väide, mis on esitatud teise võimalusena, et komisjon on rikkunud määruse 2015/1589 artiklit 16, kuivõrd abi tagasinõudmine, arvestades Luksemburgi Suurhertsogiriigi heausksust siirdehindade kohaldamisel ja võimatust ette näha seisukoha muutust siirdehindade küsimuses, mida komisjon vaidlustatavas otsuses kohaldas, oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega.