Esialgne tõlge
ÜLDKOHTU (üheksas koda) KOHTUMÄÄRUS
6. november 2018(*)
Tühistamishagi – ERCEA – Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ – Teadusuuringu ettepaneku hindamise kontrollitaotluse tagasilükkamise otsus – Komisjonile esitatud halduskaebus – Halduskaebuse tagasilükkamine – Kostja valesti määratlemine – Taotlus teha ettekirjutus – Ilmselge vastuvõetamatus
Kohtuasjas T‑717/17,
Nicolae Chioreanu, elukoht Oradea (Rumeenia), esindaja: avocat D.‑C. Rusu,
hageja,
versus
Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA), esindajad: F. Sgritta ja M. E. Chacón Mohedano,
kostja,
mille ese on ELTL artikli 263 alusel esimesena esitatud nõue tühistada esiteks ERCEA 23. märtsi 2017. aasta otsus, millega lükati tagasi taotlus vaadata uuesti läbi teadusuuringu ettepanek nr 741797‑NIP, ERC‑2016‑ADG „New and Innovative Powertrain – NIP“, teiseks komisjoni 27. juuli 2017. aasta otsus C(2017) 5190 (final), millega lükati tagasi hageja poolt nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT 2003, L 11, lk 1), artikli 22 lõike 1 alusel esitatud halduskaebus, ja teisena esitatud nõue, et Üldkohus kohustaks ERCEAt kontrollima eespool nimetatud teadusuuringu ettepaneku hindamist,
ÜLDKOHUS (üheksas koda),
koosseisus: koja president S. Gervasoni, kohtunikud K. Kowalik-Bańczyk (ettekandja) ja C. Mac Eochaidh,
kohtusekretär: E. Coulon,
on teinud järgmise
määruse
Õiguslik raamistik
1 Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (ELT 2003, L 11, lk 1), annab Euroopa Komisjonile volituse luua täitevasutused, kellele delegeeritakse Euroopa Liidu programmide või projektide täielik või osaline rakendamine komisjoni nimel ja vastutusel.
2 Määruse nr 58/2003 artikli 4 kohaselt on täitevasutused avalikku teenust osutavad liidu asutused; neil on kõigis liikmesriikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele juriidilistele isikutele antakse.
3 Vastavalt määruse nr 58/2003 artikli 22 lõigetele 1 ja 5 võib iga täitevasutuse toimingu, millega kahjustatakse kolmanda isiku õigusi, esitada komisjonile õiguspärasuse kontrollimiseks. Komisjon, ära kuulanud huvitatud isiku esitatud argumendid ja täitevasutuse, teeb halduskaebuse kohta kirjaliku põhjendatud otsuse. Halduskaebuse tagasilükkamise tühistamiseks võib esitada hagi Euroopa Kohtule.
4 Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsuse, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT 2013, L 347, lk 965), artikli 6 alusel asutas komisjon 12. detsembri 2013. aasta otsusega (ELT 2013, C 373, lk 23) Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi „ERC“). ERC koosneb sõltumatust teadusnõukogust ja spetsiaalsest rakendusstruktuurist.
5 Eelnimetatud spetsiaalne rakendusstruktuur loodi komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsusega, millega asutatakse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/37/EÜ (ELT 2013, L 346, lk 58). Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA), kes on käesolevas kohtuasjas määratletud kostjana, sai komisjonilt kooskõlas määrusega nr 58/2003 ülesande viia programmi „Horisont 2020“ raames ellu ERC erieesmärk. See ülesanne põhineb komisjoni 20. detsembri 2013. aasta otsusel C(2013) 9428 (final), millega ERCEA‑le delegeeritakse volitused täita liidu programmide rakendamisega seotud ülesandeid teadusuuringute valdkonnas, ja mis hõlmab muu hulgas volitust kasutada liidu üldeelarvesse kantud assigneeringuid.
6 ERCEA korraldatud taotlusvoorudes osalemise eeskirjad on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT 2013, L 347, lk 81). Määruses nr 1290/2013 on selle artikliga 16 kehtestatud eetikakontrolli kord selliste taotlejate jaoks, kes leiavad, et nende taotlusi ei ole hinnatud nimetatud määruses, asjaomases tööprogrammis, ‑kavas või taotlusvoorus sätestatud korra kohaselt. Vastavalt viidatud artikli lõikele 2 peab asjaomane taotleja esitama läbivaatamistaotluse kolmekümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon või asjaomane rahastamisasutus teavitas taotlejat hindamistulemustest. Vastavalt kõnealuse artikli lõikele 3 vastutab komisjon või asjaomane rahastamisasutus taotluse läbivaatamise eest. Kõnealune läbivaatamine hõlmab üksnes hindamise menetluslikke aspekte, mitte taotluse sisu. Selles artiklis ei ole sätestatud täpset tähtaega, mille jooksul komisjon või asjaomane rahastamisasutus peab tegema otsuse taotluse läbivaatamise kohta, ja on piirdutud lõikes 5 esitatud märkusega, et nimetatud teevad oma otsuse põhjendamatu viivituseta. Lõpuks on sama artikli lõikes 7 ette nähtud, et eetikakontroll ei välista mis tahes muid meetmeid, mida osaleja võib võtta kooskõlas liidu õigusega.
Vaidluse taust
7 ERCEA avaldas 25. mail 2016 raamprogrammi „Horisont 2020“ 2016. aasta tööprogrammi raames ERC tegevuste elluviimiseks taotlusvooru Euroopa Teadusnõukogu edasijõudnud teadlaste toetuste saamiseks.
8 Hageja Nicolae Chioreanu, kes esindab Oradea ülikooli (Rumeenia), esitas 30. augustil 2016 toetuse saamiseks teadusuuringu ettepaneku nr 741797‑NIP – New and Innovative Powertrain (edaspidi „projektiettepanek nr 741797‑NIP“).
9 Teadusuuringu ettepaneku nr 741797‑NIP hindamine määrati ekspertide rühmale, mis otsustas, et ettepanek ei vasta CER tipptaseme kriteeriumidele ja seetõttu ei tunnistatud seda valikumenetluse teises etapis rahastamiskõlblikuks. ERCEA teavitas 30. jaanuari 2017. aasta kirjas hagejat hindamise tulemustest. Selles kirjas olid nimetatud võimalikud õiguskaitsevahendid, see tähendab läbivaatamistaotlus, määruse nr 58/2003 artikli 22 kohane halduskaebus ning tühistamishagi, mille saab ELTL artikli 263 alusel ERCEA vastu esitada. Lisaks olid kõnealuses kirjas märgitud nende õiguskaitsevahendite esitamise tähtajad, e-posti aadressid, kuhu kaks esimest õiguskaitsevahendit saab esitada, ning oli täpsustatud, et hageja saab korraga esitada neist ainult ühe. Kõnealusele kirjale oli lisatud hindamisaruanne, ekspertide märkused ja ekspertide rühma antud hinded.
10 Hageja esitas 14. veebruaril 2017 läbivaatamistaotluse.
11 ERCEA direktor teavitas 23. märtsi 2017. aasta kirjas hagejat asjaolust, et ERCEA eetikakontrollikomitee jättis tema läbivaatamistaotluse rahuldamata (edaspidi „ERCEA 23. märtsi 2017. aasta otsus“). Komitee arvates ei olnud hindamismenetluses ühtegi menetlusnormi rikutud. Kõnealuses kirjas teavitas direktor hagejat kahest võimalikust õiguskaitsevahendist, see tähendab esiteks määruse nr 58/2003 artikli 22 kohasest halduskaebusest, mille hageja võib esitada märgitud e-posti aadressil ühe kuu jooksul alates otsuse kättesaamisest, ja teiseks võimalusest esitada ERCEA 23. märtsi 2017. aasta otsuse peale ELTL artikli 263 alusel kahe kuu jooksul alates otsuse kättesaamisest tühistamishagi. Nimetatud kiri sisaldas ka viidet määrusele nr 58/2003 ja täpsustust, et hageja saab korraga kasutada ainult üht õiguskaitsevahendit ning et kui ta otsustab esitada halduskaebuse määruse nr 58/2003 artikli 22 alusel, siis peab ta ära ootama komisjoni lõpliku otsuse ja võib esitada viimati nimetatud otsuse peale tühistamishagi.
12 Hageja esitas 3. aprillil 2017 komisjonile halduskaebuse määruse nr 58/2003 artikli 22 kohaselt.
13 Määruse nr 58/2003 artikli 22 lõike 1 alusel 27. juulil 2017 vastu võetud otsusega C(2017) 5190 (final) (edaspidi „komisjoni 27. juuli 2017. aasta otsus“) jättis komisjon hageja halduskaebuse põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja jättis jõusse ERCEA 23. märtsi 2017. aasta otsuse, millega lükati tagasi teadusuuringu ettepaneku nr 741797‑NIP läbivaatamise taotlus. Sellest otsusest teatati hagejale 16. augusti 2017. aasta kirjaga, millele oli alla kirjutanud teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor. Selles kirjas oli märge, millega teavitati hagejat, et ta saab komisjoni vastu esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 alusel kahe kuu jooksul alates kõnealuse kirja kättesaamisest.
Menetlus ja poolte nõuded
14 Hageja esitas 13. oktoobril 2017 Üldkohtu kantseleisse hagiavalduse käesoleva asja algatamiseks.
15 ERCEA esitas Üldkohtu kantseleisse 23. jaanuaril 2018 saabunud eraldi menetlusdokumendiga Üldkohtu kodukorra artikli 130 alusel vastuvõetamatuse vastuväite. Hageja esitas selle vastuväite kohta oma seisukoha 5. märtsil 2018.
16 Hagiavalduses palub hageja Üldkohtul:
– tühistada „teadusuuringu ettepaneku nr 741797‑NIP läbivaatamise taotluse tagasilükkamise „otsused“;
– kohustada ERCEAt vaatama läbi teadusuuringu ettepanek nr 741797‑NIP.
17 Vastuvõetamatuse vastuväites palub ERCEA Üldkohtul:
– jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
18 Hageja palub oma seisukohas vastuvõetamatuse vastuväite kohta Üldkohtul tunnistada hagi vastuvõetavaks
Õiguslik käsitlus
19 Kodukorra artikli 130 lõigete 1 ja 7 kohaselt võib Üldkohus lahendada vastuvõetamatuse küsimuse ilma sisulist vaidlust käsitlemata, kui kostja seda taotleb. Vastavalt kodukorra artiklile 126 võib Üldkohus juhul, kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, ettekandja-kohtuniku ettepanekul igal ajal ja ilma menetlust jätkamata lõpetada kohtuasja põhistatud määrusega.
20 Käesoleval juhul leidis Üldkohus, et tal on kohtuasja toimikus olevate dokumentide põhjal piisavalt teavet, ning otsustas asja lahendada ilma suulist menetlust avamata ja ilma asja sisuliselt arutamata.
Hagiavalduse sisule esitatavate nõuete järgmine
21 ERCEA väidab, et hagiavalduses ei ole nõutud täpsusega määratletud ei hagi ese ega väited. Ta märgib täpsemalt, et hageja viitab hagiavalduse punktides 1 ja 21 teadusuuringu ettepaneku nr 741797‑NIP läbivaatamist puudutavatele „negatiivsetele otsustele“ täpsustamata selliseid andmeid nagu kuupäev või vaidlustatud akti või aktide andja, mis võimaldaksid ühemõtteliselt määratleda hagi esemeks oleva akti või aktid.
22 Vastuvõetamatuse vastuväite kohta esitatud selgitustes väidab hageja, et ERCEA argument ei vasta tõele, kuna hagiavalduses kirjeldatakse väga selgelt hagi eset, milleks on asjaolu, et ERCEA ei pidanud teadusuuringu ettepaneku nr 741797‑NIP hindamisel kinni hindamise korrast. Hagi punktis 21 kasutatud mitmuse vormi kohta väidab ta, et kõiki nende otsuste, mille tühistamist ta taotleb, tunnusandmeid ei olnud vaja täpsustada, kuna need otsused sisalduvad hagiavalduse lisades A.2 ja A.3.
23 Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 21 esimesele lõigule, mida kohaldatakse Üldkohtu menetluses sama põhikirja artikli 53 esimese lõigu ning kodukorra artikli 76 punktide d ja e alusel, sisalduvad hagiavalduses hagi ese, esitatud väited ja argumendid ning lühiülevaade nendest väidetest ja nõuetest. Need peavad olema märgitud piisavalt selgelt ja täpselt, et kostja saaks valmistuda enda kaitsmiseks ja Üldkohus saaks vajaduse korral teha asjas otsuse täiendavate andmeteta. Selleks, et hagi oleks vastuvõetav, peavad õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks hagi aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud kas või kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse tekstist (28. aprilli 1993. aasta kohtumäärus De Hoe vs. komisjon, T‑85/92, EU:T:1993:39, punkt 20; 21. mai 1999. aasta kohtumäärus Asia Motor France jt vs. komisjon, T‑154/98, EU:T:1999:109, punkt 49, ning 15. juuni 1999. aasta kohtuotsus Ismeri Europa vs. kontrollikoda, T‑277/97, EU:T:1999:124, punkt 29).
24 Mis täpsemalt puudutab poolte nõuded, siis selles osas tuleb märkida, et need määravad hagi eseme. Seega on oluline, et neis on selgelt ja ühemõtteliselt näidatud, mida pooled taotlevad. Eriti kui tegemist on tühistamishagiga, peab olema selgelt näidatud, millise õigusakti tühistamist taotletakse (10. juuli 1990. aasta kohtuotsus Automec vs. komisjon, T‑64/89, EU:T:1990:42, punkt 67).
25 Käesoleval juhul tuleb märkida, et hagiavalduses pealkirja „Hagi ese“ all asuvas punktis 1 palub hageja Üldkohtul tühistada „[teadusuuringu ettepaneku nr 741797‑NIP] läbivaatamise taotluse tagasilükkamine ja kohustada [ERCEAt] see ettepanek uuesti läbi vaatama, järgides rangelt läbipaistvuse, õigluse ja erapooletuse põhimõtteid, mis on ette nähtud CERi ettepanekute esitamise ja hindamise korras“, ning hagiavalduses pealkirja „Nõuded“ all asuvas punktis 21 palub hageja Üldkohtul „tühistada ettepaneku [nr 741797‑NIP] läbivaatamise taotluse tagasilükkamise otsused ja kohustada [ERCEAt] see ettepanek uuesti läbi vaatama põhjendusel, et hindamise korrast ei ole kinni peetud“.
26 Eespool toodust ilmneb, et käsitletava hagiga taotleb hageja sisuliselt ERCEA antud õigusakti tühistamist, et viimati nimetatu vaataks uuesti läbi teadusuuringu ettepaneku nr 741797‑NIP, millega hageja taotles oma projektile toetuse määramist.
27 On tõsi, et oma seisukohtades vastuvõetamatuse vastuväite kohta märgib hageja, et ta palub tühistada õigusaktid, mis olid esitatud hagiavalduse lisades A.2 ja A.3. Need lisad sisaldavad aga vastavalt ERCEA 23. märtsi 2017. aasta otsust ja komisjoni 27. juuli 2017. aasta otsust.
28 Küll võib tekitada segadust hagiavalduses kasutatud sõnastus ja eelkõige selle punktis 21 mitmuse vormi kasutamine hagiga hõlmatud õigusaktide kirjeldamiseks ning asjaolu, et hagiavalduses ei ole täpsustatud nende õigusaktide andjaid ega nende vastuvõtmise kuupäevi. Kuna aga hagiga hõlmatud õigusaktid olid hagiavaldusele lisatud, on need võimalik määratleda.
29 Lisaks olgu märgitud, et vastuvõetamatuse vastuväites esitas ERCEA oma argumendid, mis puudutasid esiteks 23. märtsi 2017. aasta otsuse peale esitatud õiguskaitsevahendi vastuvõetavust ja teiseks komisjoni 27. juuli 2017. aasta otsuse peale esitatud õiguskaitsevahendi vastuvõetavust. Seega suutis kostja vaatamata ebatäpsustele hagiavalduses ise määratleda kõnealuse hagiga hõlmatud mõlemad õigusaktid ja tuvastada nii nende andjad kui ka nende vastuvõtmise kuupäevad.
30 Eespool toodust ilmneb, et hagi ese kujul, nagu see on hagiavalduses esitatud, vastab eespool punktides 23 ja 24 esitatud nõuetele. Seega tuleb asuda seisukohale, et käsitletava hagiga taotleb hageja kahe õigusakti, see tähendab ERCEA 23. märtsi 2017. aasta otsuse ja komisjoni 27. juuli 2017. aasta otsuse tühistamist. Lisaks palub ta Üldkohtul kohustada ERCEAt vaatama uuesti läbi teadusuuringu ettepanek nr 741797‑NIP.
ERCEA 23. märtsi 2017. aasta otsuse tühistamise nõue
31 ERCEA väidab, et kõnealune hagi on vastuvõetamatu tema 23. märtsi 2017. aasta otsust puudutavas osas, kuna hagi esitati pärast ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud tähtaega.
32 Üldkohus leiab, et hagi on ERCEA 23. märtsi 2017. aasta otsust puudutavas osas ilmselgelt vastuvõetamatu ühel teisel põhjusel. Nimelt piisab tõdemisest, et hageja otsustas esitada selle otsuse peale määruse nr 58/2003 artikli 22 kohase halduskaebuse ja komisjon lahendas selle halduskaebuse 27. juuli 2017. aasta otsusega, mida käsitletav hagi samuti hõlmab.
33 Kuna hageja on teinud valiku halduskaebuse kasuks, mille suhtes tegi 27. juulil 2017 otsuse komisjon, kes on ERCEA õigusaktide õiguspärasuse üle järelevalvet teostav asutus, ei ole ERCEA 23. märtsi 2017. aasta otsuse peale võimalik enam esitada hagi ELTL artikli 263 alusel ja see ei sõltu sellise hagi esitamise tähtaja võimaliku ületamise küsimusest, mille tõi esile ERCEA oma vastuvõetamatuse vastuväites.
34 Sellest tulenevalt on ERCEA 23. märtsi 2017. aasta otsuse tühistamise nõue ilmselgelt vastuvõetamatu.
Komisjoni 27. juuli 2017. aasta otsuse tühistamise nõue
35 ERCEA väidab, et kõnealune hagi on vastuvõetamatu komisjoni 27. juuli 2017. aasta otsust puudutavas osas, kuna see on esitatud üksuse vastu, kes ei ole selle akti andja.
36 Vastavalt määruse nr 58/2003 artikli 22 lõigetele 1 ja 5 võib iga täitevasutuse toimingu, millega kahjustatakse kolmanda isiku õigusi, esitada komisjonile õiguspärasuse kontrollimiseks ja komisjoni poolt halduskaebuse otsese või kaudse tagasilükkamise tühistamiseks võib esitada hagi Euroopa Kohtule.
37 Kohtupraktika kohaselt peab põhimõtteliselt hagi olema esitatud vaidlustatud akti vastuvõtja vastu (vt 22. juuli 2015. aasta kohtumäärus European Children’s Fashion Association ja Instituto de Economía Pública vs. komisjon ja EACEA, T‑724/14, ei avaldata, EU:T:2015:550, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 15. novembri 2017. aasta kohtumäärus Pilla vs. komisjon ja EACEA, T‑784/16, ei avaldata, EU:T:2017:806, punkt 54). Eriti kehtib see juhul, kui akti ei saa omistada muule liidu institutsioonile, organile või asutusele kui see, kes akti vastu võttis (vt selle kohta 16. detsembri 2008. aasta kohtumäärus Itaalia vs. komisjon ja EMSK, T‑117/08, ei avaldata, EU:T:2008:582, punktid 16–19, ning 15. novembri 2017. aasta kohtumäärus Pilla vs. komisjon ja EACEA, T‑784/16, ei avaldata, EU:T:2017:806, punktid 55–60).
38 Lisaks olgu märgitud, et hagiavalduses ekslikult vaidlustatud akti andjast erineva kostja nimetamine ei too endaga kaasa hagi vastuvõetamatust, kui hagis on piisavalt teavet, mille alusel saab kahtluseta kindlaks teha isiku, kelle vastu hagi esitati, ning kui selles on nimetatud vaidlustatud akt ja selle vastuvõtja. Sel juhul tuleb pidada vaidlustatud akti andjat kostjaks, isegi kui teda ei ole hagi sissejuhatavas osas sellena märgitud. Kuid sellist olukorda tuleb eristada olukorrast, kus hageja jääb seisukohale, et kostja on isik, kes on ära märgitud hagi sissejuhatavas osas, olles igati teadlik asjaolust, et see isik ei ole vaidlustatud akti andja. Viimati nimetatud juhul tuleb kostjaks pidada isikut, kes on hagis sellena märgitud, ja vajaduse korral teha sellest tulenevad järeldused hagi vastuvõetavuse kohta (vt selle kohta 22. novembri 1990. aasta kohtuotsus Mommer vs. parlament, T‑162/89, EU:T:1990:72, punktid 19 ja 20; vt ka 27. märtsi 2017. aasta kohtumäärus Frank vs. komisjon, T‑603/15, ei avaldata, EU:T:2017:228, punkt 73 ja seal viidatud kohtupraktika).
39 Käesoleval juhul tuleb kõigepealt rõhutada, et komisjon on ainus 27. juuli 2017. aasta otsuse andja. Kõnealuse otsuse vastuvõtmisel kasutas komisjon talle määrusega nr 58/2003 antud pädevust kontrollida ERCEA otsuste õiguspärasust. Komisjoni 27. juuli 2017. aasta otsust ei saa seega mingil juhul omistada ERCEA‑le.
40 Seejärel tuleb meenutada, et võimalus esitada õiguskaitsevahend komisjoni otsuse peale ja selle õiguskaitsevahendi õiguslik alus on ära märgitud ERCEA 23. märtsi 2017. aasta otsuses (vt eespool punkt 11). Lisaks on 16. augusti 2017. aasta kirjas, millega koos saadeti komisjoni 27. juuli 2017. aasta otsus, mille edastas hagejale teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor, selgesõnaliselt viidatud komisjonile kui poolele, kelle vastu saab selle otsuse peale esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 alusel (vt eespool punkt 13).
41 Lõpuks tuleb märkida, et hageja jäi oma seisukohtades vastuvõetamatuse vastuväite kohta seisukohale, et kostja on ERCEA, samas kui ERCEA oli vastuvõetamatuse vastuväites komisjoni 27. juuli 2017. aasta otsuse kohta märkinud, et kõnealune hagi tuli esitada komisjoni vastu.
42 Eespool toodust ilmneb, et komisjoni 27. juuli 2017. aasta otsuse tühistamise nõue on esitatud sellise üksuse vastu, kes ei ole akti andja. Seetõttu on asjaomane nõue vastuvõetamatu.
ERCEA-le ettekirjutuse tegemise nõue
43 Järjepideva kohtupraktika kohaselt ei ole Üldkohtul liidu institutsiooni, organi ja asutuse aktide õiguspärasuse järelevalve raames õigust teha neile ettekirjutusi või asuda nende asemele (10. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Kreeka vs. komisjon, T‑158/09, ei avaldata, EU:T:2012:530, punkt 219; vt ka 22. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Itaalia ja Eurallumina vs. komisjon, T‑60/06 RENV II ja T‑62/06 RENV II, EU:T:2016:233, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).
44 Hageja esitatud nõue teha ERCEA‑le ettekirjutus on seega ilmselgelt vastuvõetamatu.
45 Eeltoodut arvesse võttes tuleb käesolev hagi tervikuna jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Kohtukulud
46 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna ERCEA on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud mõista välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (üheksas koda),
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja N. Chioreanult.
Luxembourg, 6. november 2018
Kohtusekretär
President
E. Coulon
S. Gervasoni
* Kohtumenetluse keel: rumeenia.
Full & Egal Universal Law Academy