11.11.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 383/21
Euroopa Kohtu (esimene koda) 11. septembri 2019. aasta otsus (Landgericht Bonni eelotsusetaotlus - Saksamaa) – Antonio Romano, Lidia Romano versus DSL Bank – eine Niederlassung der DB Privat- und Firmenkundenbank AG, varem DSL Bank – unité opérationnelle de Deutsche Postbank AG
(kohtuasi C-143/18) (1)
(Eelotsusetaotlus - Tarbijakaitse - Direktiiv 2002/65/EÜ - Sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidileping - Taganemisõigus - Taganemisõiguse rakendamine pärast lepingu täielikku täitmist tarbija sõnaselge taotluse alusel - Taganemisõiguse kohta teabe edastamine tarbijale)
(2019/C 383/21)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Landgericht Bonn
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Antonio Romano, Lidia Romano
Kostja: DSL Bank – eine Niederlassung der DB Privat- und Firmenkundenbank AG, varem DSL Bank – unité opérationnelle de Deutsche Postbank AG
Resolutsioon
1.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ, artikli 6 lõike 2 punkti c koostoimes selle direktiivi artikli 1 lõikega 1 ja põhjendusega 13 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, nagu seda on riigisiseses kohtupraktikas tõlgendatud, mis finantsteenuse lepingu puhul, mille teenuse pakkuja ja tarbija on sõlminud sidevahendi teel, ei välista tarbija taganemisõiguse kasutamist juhul, kui tarbija sõnaselgel taotlusel on mõlemad lepingupooled selle lepingu täielikult täitnud enne seda, kui tarbija oma taganemisõigust rakendab. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab arvesse võtma kogu riigisisest õigust ja kohaldama seal tunnustatud tõlgendusmeetodeid, et jõuda tulemuseni, mis on selle sättega kooskõlas, muutes vajaduse korral väljakujunenud riigisisest kohtupraktikat, kui viimane tugineb liikmesriigi õiguse tõlgendusele, mis on selle sättega vastuolus.
2.
Direktiivi 2002/65 artikli 5 lõiget 1 koostoimes selle direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti 3 alapunktiga a ja artikli 6 lõike 2 punktiga c tuleb tõlgendada nii, et kohustust, mis lasub tarbijaga sidevahendi teel finantsteenust puudutava lepingu sõlminud teenuse osutajal ja mille kohaselt tal tuleb edastada – enne seda, kui tarbija ennast sidevahendi abil sõlmitud lepingu või tehtud pakkumisega seob – sellele tarbijale vastavalt liidu õiguse nõuetele taganemisõiguse olemasolu kohta teave, mis on esitatud selgelt ja on arusaadav keskmisele tarbijale, kes on informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, ei ole rikutud siis, kui see teenuse osutaja teavitab tarbijat, et taganemisõigust ei kohaldata lepingule, mille on tarbija sõnaselge taotluse alusel mõlemad lepingupooled täielikult täitnud enne seda, kui tarbija oma taganemisõigust rakendab, isegi kui see teave ei vasta liikmesriigi õigusnormidele, nagu neid on riigisiseses kohtupraktikas tõlgendatud, milles nähakse ette, et sellises olukorras on võimalik taganemisõigust rakendada.
(1) ELT C 182, 28.5.2018.