KOHTUJURISTI ETTEPANEK
ELEANOR SHARPSTON
esitatud 26. märtsil 2019 ( 1 )
Kohtuasi C‑249/18
Staatssecretaris van Financiën
menetluses osales:
CEVA Freight Holland BV
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (kõrgeim kohus, Madalmaad))
Eelotsusetaotlus – Tolliliit – Ühenduse tolliseadustik – Artikkel 78 – Tollideklaratsioonide tollivormistusjärgne läbivaatamine – Imporditud kaubale pärast läbivaatust tolli poolt kehtestatud tollimaksud – Deklarandi poolt kauba väärtuse muutmine tollideklaratsioonis – Artikkel 221 – Aegumistähtaja möödumise määramine
1.
Hoge Raad der Nederlandeni (kõrgeim kohus, Madalmaad) esitatud eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, ( 2 ) mis sätestab Euroopa Liidu territooriumil kehtivate tollieeskirjade ja -protseduuride õigusraamistiku. Küsimused tekkisid CEVA Freight Holland B.V. (CEVA Freight) ja Madalmaade tolli vahelises vaidluses, mis käsitleb tollimaksu sissenõudmise taotlusi pärast CEVA Freighti tollideklaratsioonide läbivaatamist.
2.
Oma esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse teinud kohus teada, kuidas tuleb tõlgendada tolliseadustiku artiklit 78, mis puudutab tollideklaratsioonide tollivormistusjärgset läbivaatamist. Teine küsimus puudutab tolliseadustiku artikli 221 tõlgendamist ja seda, kas kõnealuses artiklis kehtestatud kolmeaastase tähtaja möödumise kindlaksmääramist reguleerib liidu õigus või liikmesriigi õigus.
Tolliseadustik
3.
Artiklis 4 on määratletud järgnevad mõisted:
„3)
toll – pädevad ametiasutused, kes vastutavad muu hulgas tollieeskirjade kohaldamise eest;
[…]
9)
tollivõlg – isiku kohustus tasuda imporditollimaksu (tollivõlg impordil) või eksporditollimaksu (tollivõlg ekspordil) summa, mis kehtivate ühenduse õigusaktide alusel tuleb konkreetsetelt kaupadelt tasuda;
[…]
12)
võlgnik – isik, kellel lasub tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise kohustus;
[…]
16)
tolliprotseduur:
a)
vabasse ringlusse lubamine;
[…]
17)
tollideklaratsioon – toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile;
18)
deklarant – isik, kes esitab tollideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel tollideklaratsioon esitatakse;
[…]
20)
kauba vabastamine – toiming, millega toll teeb kauba kättesaadavaks eesmärkide jaoks, mis tulenevad tolliprotseduurist, millele kaup on suunatud;
[…]“.
4.
II jaotis käsitles tegureid, mille alusel kohaldatakse kaubavahetusega seoses ettenähtud meetmeid, mille hulka kuulub ka impordimaks. Artikkel 20 sätestas, et tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluvad tollimaksud peavad põhinema Euroopa Liidu tollitariifistikul. Artikkel 28 sätestas, et 3. peatüki sätetega määratakse kauba tolliväärtus, mida kasutatakse muu hulgas ka Euroopa Liidu tollitariifistiku kohaldamisel. Sama peatüki artikkel 29 sätestas, et „imporditud kauba tolliväärtus on tehinguväärtus“ ehk „ekspordiks [Euroopa Liidu] tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind“, mille suhtes kohaldatakse vajaduse korral korrigeerimist. ( 3 )
5.
Tolliprotseduuride tavalise korra kohta sätestas artikkel 62, et tollideklaratsioonid tuleb esitada kirjalikus vormis. Tollideklaratsioonid pidid olema allkirjastatud ja sisaldama kõiki vajalikke andmeid, et oleks võimalik rakendada tolliprotseduuri, mille jaoks kõnealune kaup oli deklareeritud.
6.
Artikli 65 kohaselt võis deklarant muuta tollideklaratsiooni kandeid pärast seda, kui toll oli tollideklaratsiooni aktsepteerinud, tingimusel, et deklarant ei taotlenud muutmise luba pärast seda, kui toll oli rakendanud meetmeid, mille hulka kuulub ka kauba vabastamine. ( 4 )
7.
Artikkel 78 sätestas järgmist:
„1. Toll võib omal algatusel või deklarandi taotluse korral teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi.
2. Toll võib pärast kauba vabastamist selleks, et teha kindlaks tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust, kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Selline kontroll võib toimuda deklarandi valdustes, mõne muu nimetatud toimingutega otseselt või kaudselt seotud isiku valdustes või isiku valdustes, kelle valduses seoses äritegevusega on nimetatud dokument või vajalikud andmed. Toll võib läbi vaadata ka kaupa, kui selle esitamine on veel võimalik.
3. Kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet.“ ( 5 )
8.
Artikkel 79 sätestas, et vabasse ringlusse lubamine andis liiduvälisele kaubale liidu kauba tollistaatuse.
9.
Artiklis 221 on ette nähtud järgmist:
„1. Niipea kui arvestuskanne on tehtud, teatatakse võlgnikule tollimaksu summa vastava korra kohaselt.
2. Kui tasumisele kuuluv tollimaksu summa on teabe otstarbel kantud tollideklaratsiooni, võib toll otsustada, et sellest lõike 1 kohaselt ei teatata, kui seal märgitud tollimaksu summa vastab tolli poolt määratud summale.
Kui kasutatakse esimeses lõigus ettenähtud võimalust, arvestab toll, et kauba vabastamine vastab selle tollimaksu summa, mille kohta on tehtud arvestuskanne, võlgnikule teatamisele, ilma et see piiraks artikli 218 lõike 1 teise lõigu kohaldamist.
3. Võlgnikule ei teatata tollimaksu summat pärast seda, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud kolm aastat. See ajavahemik katkestatakse artikli 243 kohase kaebuse esitamise hetkest kaebuse menetlemise ajaks.“ ( 6 )
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93
10.
Määruse nr 2454/93 artikkel 147 ( 7 ) sätestas järgmist:
„1. Seadustiku artikli 29 kohaldamisel käsitatakse müügitehingu objektiks oleva kauba vabasse ringlusse lubamiseks deklareerimist piisava tõendina selle kohta, et see on müüdud ühenduse tolliterritooriumile eksportimiseks. Seda kohaldatakse ka enne tolliväärtuse määramist toimuva järgmise müügitehingu suhtes; sel juhul võetakse vastavalt artiklitele 178–181 tolliväärtuse määramise aluseks iga sellise tehingu hind.
[…]“. ( 8 )
Faktilised asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused
11.
CEVA Freight on tolliagent ja sellest tulenevalt esitab deklaratsioone enda nimel ja eest vabasse ringlusse laskmiseks. Ajavahemikul 1. märtsist 2010 kuni 31. oktoobrini 2010 esitas ta mitu deklaratsiooni meediamängijate eri mudelite vabasse ringlusse lubamiseks („vaidlusalused deklaratsioonid“). CEVA Freight klassifitseeris need kaubad kahe tollirubriigi all (84717050 ja 85176200), mis mõlemad annavad aluse kõnealusele kaubale 0% tollimaksumäära kohaldamiseks. Toll vabastas meediamängijad, nõudmata nende pealt sisse imporditollimaksu.
12.
Toll vaatas 2011. aastal vaidlusalused deklaratsioonid uuesti läbi. Nende kontrollide tulemusena otsustas toll, et meediamängijad peaksid olema klassifitseeritud teistsuguse tolli alamrubriigi all (85219000), millele vastavalt tuleks kohaldada tollimaksumäära 13,9%.
13.
22. veebruaril 2013 saadetud kirjas teatas toll CEVA Freightile maksmata tollimaksu sissenõudmise kavatsusest. Tollivormistusjärgseks tollimaksu sissenõudmiseks tugines toll meediamängijate väärtuse määramisel eelnevalt CEVA Freighti poolt täpsustatud hindadele, milleks olid hinnad, millega kõnealused ettevõtjad meediamängijaid Euroopa Liidus müüsid. 27. veebruaril 2013 sai toll CEVA Freightilt vastuse, millega taotleti kauba tolliväärtuse vähendamist. CEVA Freight väitis, et meediamängijate väärtus tuleks määrata lähtuvalt madalamast tehinguhinnast, mida Aasia tootja oli kohaldanud. Taotlus tugines tolliseadustiku artiklile 78.
14.
28. veebruaril 2013 saadetud kirjas teatas toll CEVA Freightile, et kuna tollivõla tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg (sätestatud kooskõlas 22. veebruaril 2013 saadetud kirjaga) võib aeguda, siis tuleb seoses vaidlusaluste deklaratsioonidega väljastada maksetaotlused. Kiri postitati sellel kuupäeval ja CEVA Freight sai kirja kätte 4. märtsil 2013.
15.
CEVA Freight vaidlustas maksetaotlused ja taotles tolliseadustiku artiklile 78 tuginedes uuesti kõnealuse kauba tolliväärtuse vähendamist. Toll lükkas CEVA Freighti vaidlustuse tagasi järgnevatel põhjustel: (i) CEVA Freight oli deklaratsiooni esitades teinud teadliku otsuse kahe hinna vahel, millest mõlemat oli võimalik õiguspäraselt kasutada kauba tolliväärtuse määramisel; (ii) hinnad, mille CEVA Freight oli tollideklaratsioonidesse märkinud, olid õiged, ja (iii) tolliseadustiku artikkel 78 ei anna deklarantidele võimalust impordideklaratsiooni märgitud teavet kontrollida ja seejärel muuta, välja arvatud juhul, kui see on ebaõige või mittetäielik.
16.
Gerechtshof Amsterdam (Amsterdami apellatsioonikohus, Madalmaad) otsustas, et hind, mille CEVA Freight oli valinud meediamängijate väärtuse märkimiseks, oli lahutamatult seotud kõnealuse kaubaga seoses tehtud tolli klassifikatsiooni veaga. Selline valik oli tolliseadustiku artikli 78 lõike 3 kohaselt „ebaõige teave“. Sellest tulenevalt otsustas kohus, et toll peab üle kontrollima otsuse küsimuses, kas CEVA Freight võis vaidlusaluseid deklaratsioone muuta või mitte. Samuti otsustas nimetatud kohus, et CEVA Freightile tollivõlast teatamiseks ette nähtud kolmeaastane aegumistähtaeg, mille sätestab tolliseadustiku artikli 221 lõige 3, ei olnud möödunud, sest võlgnikule teatamise aja määramiseks on asjakohane kuupäev see kuupäev, mil toll maksetaotlused saatis (28. veebruar 2013), mitte kuupäev, mil kõnealused taotlused kätte saadi (4. märts 2013). ( 9 )
17.
Toll soovib kõnealuse otsuse sisulist tühistamist kaebuses, mida menetleb eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes küsib suuniseid järgnevates küsimustes:
„1. Kas [tolliseadustiku] artiklit 78 tuleb tõlgendada nii, et deklarant võib arvestuskande tegemise raames, tuginedes [rakendusmääruse nr 2454/93] artikli 147 lõike 1 teisele lõigule, tollivõla alandamise eesmärgil tagantjärele valida imporditud kauba madalama tehinguhinna?
2.a. Kas [tolliseadustiku] kohaldamisel on tollimaksu tasumise eest vastutavale isikule tollimaksu summa teatamise kuupäeva kindlaksmääramine liidu õiguse küsimus?
2.b. Kas juhul, kui vastus küsimusele 2a on jaatav, tuleb [tolliseadustiku] artikli 221 lõiget 3 tõlgendada nii, et tollimaksu tasumise eest vastutav isik peab olema teate tollimaksu summa kohta kätte saanud kolme aasta jooksul alates tollivõla tekkimise kuupäevast, või piisab sellest, et teade on tollimaksu tasumise eest vastutavale isikule selle tähtaja jooksul saadetud?“
18.
Kirjalikud märkused on edastanud CEVA Freight, Madalmaade ja Hispaania valitsus ning Euroopa Komisjon. Samad pooled osalesid 14. veebruaril 2019 toimunud kohtuistungil ja esitasid suulisi märkusi.
Hinnang
Sissejuhatavad märkused
19.
Tolliseadustiku III jaotis sätestab kolm kaubaga seotud tegurit (tariifne klassifikatsioon, päritolu ja väärtus), mille alusel kohaldatakse meetmeid, mille hulka kuulub ka impordimaks. Siin on toll vaidlusaluse kauba tariifse klassifikatsiooni tolliseadustiku artikli 78 lõikele 1 tuginedes üle kontrollinud ja muutnud tasumisele kuuluvate maksude summa nullist selliseks summaks, mis põhineb 13,9% tollimaksumäära kohaldamisel. Klassifikatsiooni muutmise otsust põhikohtuasjas ei vaidlustatud.
20.
Ainus asjasse puutuv tegur on väärtus, mis vaidlusalusele kaubale määrata tuleb.
Esimene küsimus
21.
Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas tolliseadustiku artiklit 78 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui deklarant on tollideklaratsiooni Euroopa Liitu imporditud kauba väärtuse määramise jaoks märkinud hinna, siis võib ta seda kannet muuta, valides kandes vaidlusalusele kaubale madalama tehinguhinnaga, mis on samuti õiguspärane.
22.
CEVA Freight väidab, et vaidlusaluse kaubaga seoses tollideklaratsiooni esitades ei pidanud ta selle väärtust oluliseks asjaoluks. Seda seetõttu, et ta asus seisukohale, et vastavate tariifsete klassifikatsioonide puhul oli kohaldatav tollimaksumäär 0%. Ta väidab, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimene küsimus tuleks ümber sõnastada nii, et see kõnealust tegurit kajastaks. Mulle näib, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu eelotsusetaotluses põhikohtuasja asjaolude kohta antud selgitusi arvestades on kõnealune seisukoht juba väga selge. Seega leian, et puudub vajadus esimese küsimuse ümbersõnastamiseks.
23.
CEVA Freight väidab, et tal peaks tolliseadustiku artikli 78 kohaselt olema lubatud tollideklaratsiooni muuta.
24.
Madalmaad ja komisjon väidavad vastupidist. Kui kaubad on vabasse ringlusse lubatud, võib tollideklaratsiooni muuta ainult siis, kui on kohaldatav tolliseadustiku artikkel 78. Sellele sättele tuginemiseks peab deklarant tõendama, et toll on lähtunud toimingutes ebaõigest või mittetäielikust teabest. See, kas läbivaatamine oleks deklarandi jaoks soodne, ei ole tähtis.
25.
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on Euroopa Liidu tolliväärtuse määramisega seotud õigusaktide eesmärk tagada õiglane, ühetaoline ja neutraalne süsteem, mis välistaks suvaliste või fiktiivsete tolliväärtuste kasutamise. Seega peab tolliväärtus kajastama imporditud kauba tegelikku majanduslikku väärtust ja arvestama kõnealuse kauba kõikide osadega, millel on majanduslik väärtus. ( 10 )
26.
Tolliseadustiku artikkel 29 määratles imporditud kauba „tolliväärtuse“ kui „tehinguväärtuse“ – see on ekspordiks Euroopa Liidu tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, mida on vajaduse korral korrigeeritud vastavalt tolliseadustiku sätetele. ( 11 ) Artikli 29 lõikest 1 tuleneb, et tolliväärtus puudutab ainult seda kaupa, mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liidu tolliterritooriumile. Seega tuleb müügitehingu hetkel kokku leppida selles, et kõnealused kaubad, mis on pärit kolmandast riigist, transporditakse Euroopa Liidu tolliterritooriumile. ( 12 )
27.
Rakendusmääruse artikli 147 lõike 1 kohaselt võib enne tolliväärtuse määramist toimunud kauba järjestikuste müügitehingute puhul tolliseadustiku artikli 29 lõikes 1 sätestatud „tehinguväärtuse“ kindlaksmääramisel arvesse võtta neid hindu, mida kasutati ekspordijärgsete müügitehingute puhul, mis toimusid enne kauba vabasse ringlusse lubamist Euroopa Liidus. ( 13 ) Sellest tulenevalt on importijal võimalik valida kõikide kokkulepitud müügitehingu hindade hulgast see hind, mille alusel määratakse kõnealuse kauba tolliväärtus tingimusel, et tollile on võimalik esitada kõik valitud hinnaga seotud vajalikud dokumendid. ( 14 )
28.
Selge on, et väärtus, mille CEVA Freight esitatud tollideklaratsiooni märkis, mis oli aluseks tolli uuele hinnangule, kuulub kauba tehinguväärtuse mõiste alla tolliseadustiku artikli 29 ja rakendusmääruse artikli 147 lõike 1 tähenduses. Samuti on tõsi see, et uus madalam tolliväärtus, mida toll tasumisele kuuluva tollimaksu arvutamisel CEVA Freighti arvates arvesse peaks võtma, kuulub ka kõnealustes sätetes sätestatud määratluse alla. Samuti on selge, et CEVA Freightil ei tekkinud kahtlust tolliseadustiku artikli 29 ja rakendusmääruse artikli 147 lõike 1 tõlgendamises, kuivõrd talle oli teada, et kõnealuste sätete kohaselt oli tal võimalik tollideklaratsioonides kasutada kas meediamängijate hinda Euroopa Liidu turul või madalamat Aasia hinda.
29.
Tolliseadustiku artiklite 62 ja 76 kohaselt peab tollideklaratsioon sisaldama kõiki andmeid, mis on vajalikud tolliprotseduuri rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud. ( 15 ) Üldine seisukoht (sätestatud tolliseadustiku artikli 65 punktis c) oli see, et deklarantidel ei ole võimalik tollideklaratsioonides andmeid muuta pärast seda, kui kaup oli vabasse ringlusse lubatud. See seisukoht muutus siis, kui 1992. aasta tolliseadustik 1. jaanuaril 1994 kehtima hakkas. ( 16 ) Pärast seda võis artikli 78 kohaselt toll omal algatusel või deklarandi taotluse korral teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi. Artiklis 78 sätestatud muudatust tehes võib toll kasutada ainult seda teavet, mis on märgitud tollideklaratsioonis või esitatud sellega koos. ( 17 )
30.
Tolliseadustiku artikkel 78 ei anna juhist selle kohta, kas deklarant võib tollideklaratsioonis märgitud kauba väärtuse asendada madalama tehinguhinnaga sellistel asjaoludel, mis esinevad kõnealuses põhikohtuasjas. CEVA Freighti kohtuasjas tekkinud uudne õigusküsimus puudutab tolli kaalutlusõiguse ulatust tollideklaratsioonides muudatuste tegemisel. Artikli 78 lõike 3 kohaselt võib sellist kaalutlusõigust rakendada siis, kui uue kontrolli (või inspektsiooni) järel selgub, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või puuduliku teabe alusel, näiteks esinesid sisulised vead või puudused või kohaldatava õiguse tõlgendusvead. Sellisel juhul peab toll võtma kooskõlas tolliseadustiku artikli 78 lõikega 3 olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet. ( 18 ) Eesmärk on sisse nõuda tasumisele kuuluv tollimaks, mitte tulusid maksimeerida.
31.
Kas CEVA Freighti soovitud muudatus on kooskõlas Euroopa Liidu tolliväärtuse määramisega seotud tollialaste õigusaktide eesmärkidega?
32.
Mulle näib, et see on.
33.
Esiteks käsitleb põhikohtuasi tolli kaebust Gerechtshofi (apellatsioonikohus, Madalmaad) otsuse peale. Otsuses, mille peale esitatud kaebust kõnealuses põhikohtuasjas menetletakse, jõuti seisukohale, et CEVA Freighti tollideklaratsioonis esitatud tolliväärtuse määramise aluseks olev meediamängijate hinnavalik oli lahutamatu veast, mis tehti selle kauba tariifse klassifikatsiooni määramisel. ( 19 ) Sellest tulenevalt näib mulle, et esialgne viga, mis tehti vaidlusaluse kauba tariifse klassifikatsiooni määramisel, on lahutamatult seotud väärtusega, mille CEVA Freight meediamängijatele omistas. Istungil tunnistati, et juhul, kui tariifse klassifikatsiooni tulemuseks on 0% tollimaksumäär, siis ei oma imporditud kauba tolliväärtus tähtsust. Kui aga tariifne klassifikatsioon kehtestas kohustuse tollimaksu tasumiseks tollimaksumääraga 13,9%, siis muutusid need tegurid (hind ja tolliväärtus) esmatähtsaks. Nende asjaolude, mis tekkisid pärast tolli tariifse klassifikatsiooni muutmist, arvestamata jätmine ei võimaldaks CEVA Freightil kõnealuse kauba väärtuseks märkida arvestatud väärtust, mitte aga suvalist väärtust. Seetõttu käsitlen ma esialgset tariifse klassifikatsiooni viga ja kõnealuse kauba tolliväärtuse määramist ühise jagamatu tervikuna. Kõigi nende sammude eraldatult hindamine oleks tehislik ja vastuolus tegeliku olukorra kajastamise eesmärgiga, mida tolliseadustik soovib tolliväärtuse määramisega sätestada. ( 20 )
34.
Teiseks on minu arvates pakutud muutmine õiglane siis, kui see võtab arvesse tegelikkust, eelkõige asjaolu, et kohaldatav tariifne klassifikatsioon on lahutamatult seotud selle hinnaga, mille CEVA Freight valis ja kõnealuse kauba kohta tollideklaratsiooni märkis. Kolmandaks ei ole muutmine vastuolus süsteemi ühetaolisuse ja neutraalsusega seni, kuni tollimaksud kuuluvad jätkuvalt tasumisele (kuigi arvestatuna madalamalt väärtuselt).
35.
Neljandaks rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus esitatud eelotsusetaotluses seda, et madalam hind, millega CEVA Freight soovis deklaratsioonis märgitud hinna asendada, on tõendatav asjakohaste dokumentide abil ja seega pole seda võimalik käsitleda fiktiivse tolliväärtuse loomisena.
36.
Viiendaks on Euroopa Kohus leidnud, et tolliseadustiku artikli 78 sõnastus ei sisalda piiranguid ei tolli võimalusele viia tollivormistusjärgselt artikli 78 lõike 1 (või artikli 78 lõike 2) tähenduses uuesti läbi kontroll ega ka meetmetele, mida ta võib olukorra lahendamiseks artikli 78 lõike 3 alusel võtta. ( 21 ) Nii tolliseadustiku enese eesmärk, mis „selle põhjenduse 5 kohaselt on tagada seadustikuga ette nähtud maksude korrektne kohaldamine […], kui ka nimetatud seadustiku artikli 78 loogika, mille sisu on tolliprotseduuri vastavusse viimine tegeliku olukorraga, parandades tehnilised vead või puudused või kohaldatava õiguse tõlgendusvead […], räägivad selle artikli niisuguse tõlgenduse vastu, mis võimaldab üldiselt välistada, et toll teostaks tollideklaratsioonide tollivormistusjärgset uuesti läbivaatamist või muud kontrolli, et olukord vajaduse korral lahendada“. ( 22 ) Veel tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et tollil on nende eesmärkide tõhusaks täitmiseks tollivormistusjärgse kontrolli läbiviimisel laiaulatuslik kaalutlusõigus. ( 23 ) Sellest tuleneb, et tolliseadustiku artikli 78 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et seoses nende kohustustega, mille see säte tollile kehtestab, võimaldab see tollil üldjuhul läbi viia tollideklaratsiooni uue tollivormistusjärgse kontrolli ja teha sellest järeldused, määrates kindlaks uue tollivõla. ( 24 )
37.
Minu arvates tuleneb nimetatud kohtupraktikast, et tollil on laiaulatuslik kaalutlusõigus tollideklaratsioonide osas uue kontrolli läbiviimiseks pärast kauba vabasse ringlusse lubamist. Kuivõrd esialgne tariifse klassifikatsiooni viga ja väärtus, mille CEVA Freight meediamängijatele omistas, on lahutamatult seotud, siis ma leian, et tuvastatud viga kuulub väljendi „ebaõige või mittetäielik teave“ alla tolliseadustiku artikli 78 lõike 3 tähenduses. Neid sõnu on tõlgendatud nii, et need hõlmavad ka tehnilisi vigu ja puudusi ning kohaldatava õiguse tõlgendusvigu. ( 25 ) Esialgset tariifse klassifikatsiooni viga võib lugeda tehniliseks veaks.
38.
Viimaks on komisjon väljendanud muret seoses sellega, et tolliseadustiku artikli 78 eesmärk ei ole luua deklarantidele vahend, mille abil nad saaksid taotleda muudatuste tegemist selleks, et valida esitamiseks teave, mis asetaks nad soodsamasse olukorda. Ma leiaks, et sellised kahtlused on põhjendatud, kui deklarantidel oleks sedavõrd üldine ja lai valikuvõimalus.
39.
CEVA Freighti kohtuasja asjaolud on aga mitmetahulisemad, kui lihtsalt esitatud tollideklaratsioonidele soodsama väärtuse valimise võimaluse otsimine.
40.
Sellega seoses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustusi Euroopa Kohtu lahendi kohta kohtuasjas Overland Footwear. ( 26 ) Ühest küljest viitab kõnealune otsus sellele, et tolliseadustiku artikli 78 kohaselt ei ole muudatuste tegemine võimalik, välja arvatud juhul, kui esinevad tehnilised vead või puudused või kohaldatava õiguse tõlgendusvead. Teisest küljest märkis Euroopa Kohus, et vigu, mis tekivad tahtmatu tegevusetuse tõttu, ei saa lugeda valiku tegemiseks, mis oma tähendusest tulenevalt eeldab vaba tahet. Eelotsusetaotluse esitanud kohus väljendas arvamust, mille kohaselt tuleks väljendit „tahtmatu tegevusetus“ tõlgendada laialt ja seega võiks väljendit mõista nii, et see hõlmab ka CEVA Freighti põhikohtuasjas kirjeldatud olukorda.
41.
Nimetatud kohtuasjas ostis ettevõtja (Overland) tooteid (peamiselt kingi), mis olid toodetud väljaspool Euroopa Liitu, ning importis ja turustas neid seejärel liikmesriikide territooriumil. Oma tegevuse käigus kasutas Overland Kaug-Idas asuva müügiagendi teenuseid, mille eest ta maksis ostukomisjonitasu. See komisjonitasu maksti tootjale, kes edastas selle agendile. Esialgu märkis Overland müügiagendile makstava ostukomisjonitasu (mis aga ei olnud eraldi märgitud) esitatud impordideklaratsioonidele. Impordimaksud arvutati välja ja tasuti vastavalt märgitud komisjonitasule. Kokkuleppel tolliga märkis Overland hiljem tollideklaratsioonidele eraldi ostukomisjonitasu ja kauba müügihinna. Sellest hetkest alates ei kohaldanud toll ostukomisjonitasuna märgitud summale impordimakse. Seejärel soovis Overland varasemates tollideklaratsioonides muudatuste tegemist ja liigselt tasutud tollimaksu tagasimaksmist sel alusel, et osa igal impordideklaratsioonil märgitud väärtusest vastas ostukomisjonitasule, mille eest tollimaksu tasumise kohustust ei olnud.
42.
Euroopa Kohus lükkas oma otsuses tagasi argumendid, mille kohaselt artikli 78 lõige 3 on kohaldatav üksnes piiratud asjaoludel, näiteks kõnealuse kauba eksliku tariifse klassifitseerimise puhul. Samuti ei nõustunud Euroopa Kohus väidetega, mille kohaselt Overland oli ostukomisjonitasu märkimata jätmisega teinud valiku ega polnud viga teinud. Nii toimides Euroopa Kohus sedastas, et „kui deklarandi taotlusel on tollideklaratsiooni võimalik hiljem muudatusi teha, ei saa selle asjaolu tagajärjeks olla, et lihtsatest tõendamisreeglitest tulenevalt õiguspäraselt tasutud tollimaks samastatakse hiljem, vaatamata piisavate tõendite esitamisele, seaduse alusel tasutavate tollimaksudega. Lõpuks tuleb tõdeda, et igal juhul ei saa tahtmatu tegematajätmise tõttu tekkinud eksimust pidada valikuks, mis oma tähendusest tulenevalt eeldab vaba tahet“. ( 27 )
43.
Kuigi Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas Overland Footwear ( 28 ) annab kahtlemata suuniseid, siis mulle näib, et käesoleva asja sisu ei ole sama. Praeguses asjas tehti esialgne viga kõnealuse kauba tariifse klassifikatsiooni määramisel. Selle esialgse vea tagajärjel märgiti vastavasse tollideklaratsiooni teatav väärtus. Tariifse klassifikatsiooni viga kontrolliti hiljem üle ja parandati. See erineb oluliselt Overland Footwear kohtuasjas esinenud asjaoludest. Praegune asi erineb ka olukorrast, kus deklarant valib vabalt mitme erineva väärtuse vahel ja taotleb hiljem asja uuesti läbivaatamist lihtsalt seetõttu, et ta muutis oma meelt. Käesolevas asjas kujutavad viga tariifses klassifikatsioonis ja sellest tulenev väärtus endast ühe ja sama küsimuse kahte aspekti.
44.
Sellest lähtudes järeldan, et kui kaup on tollieesmärgil ekslikult klassifitseeritud tariifse alamrubriigi alla, mille tulemusena kaubale tuleks kohaldada 0% tollimaksumäära, ja deklarant valib sellisele veale tuginedes kauba väärtuse määramise eesmärgil hinna (järjestikuste müügitehingute puhul), siis kooskõlas tolliseadustiku artikliga 29 ja rakendusmääruse artikli 147 lõikega 1 võib toll deklarandi taotluse alusel teha tollideklaratsiooni muudatusi pärast kõnealuse kauba vabasse ringlusse lubamist, mis võimaldab deklarandil tagantjärele märkida madalama väärtuse tingimusel, et see väärtuse määramine vastab tolliseadustikus sätestatud nõuetele.
Teine küsimus
45.
Tolliseadustiku artikli 221 lõike 1 kohaselt peab toll, niipea kui arvestuskanne on tehtud, teatama võlgnikule tasumisele kuuluva tollimaksu summa. Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas võlgnikule teatamise aja kindlaksmääramine on liidu õiguse või liikmesriigi õiguse küsimus. Selles osas, milles teatamise aja kindlaksmääramine on liidu õiguse küsimus, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus ka täpsustust selle kohta, kas teade peab olema kätte saadud kolme aasta jooksul tollivõla tekkimisest või on artikli 221 lõike 3 kohaselt piisav, et teade on võlgnikule selle tähtaja jooksul saadetud.
46.
Kõigepealt tuleb meeles pidada seda, et tollivõlg tekib tolliseadustiku artikli 201 lõike 2 kohaselt tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkel. Praeguses asjas esitati vaidlusalused deklaratsioonid erinevatel aegadel ajavahemikul 1. märtsist 2010 kuni 31. oktoobrini 2010. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et küsimus sellest, kas teatud tollivõlad on aegunud, puudutab vaid neid tollivõlgu, mis tekkisid enne 4. märtsi 2010.
47.
CEVA Freighti ja Hispaania valitsuse arvamuse kohaselt on aegumistähtaja möödumise kindlaksmääramine liidu õiguse küsimus. Madalmaad ja komisjon väidavad, et tolliseadustiku kohaselt kohaldatakse kõnealusele kindlaksmääramisele liikmesriigi menetlusnorme.
48.
Ma nõustun Madalmaade ja komisjoniga.
49.
Artikli 221 lõike 3 esimene lause sätestab aegumist reguleeriva normi: „Võlgnikule ei teatata tollimaksu summat pärast seda, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud kolm aastat“. ( 29 ) Teksti selges sõnastuses ei viita miski sellele, et võlgnikule teatamise aja kindlaksmääramine on liidu õiguse küsimus.
50.
Kõnealuse õigusnormi seadusandlik kujunemislugu näitab, et seadusandja eesmärk oli kehtestada piiratud määraga järjepidevus ja ühtsus selles, mis puudutab tollivõla summade sissenõudmist. Enne tolliseadustiku jõustumist reguleeris kõnealuseid küsimusi määrus nr 1697/79 ( 30 ) koostoimes määrusega nr 1854/89. ( 31 ) Määrus nr 1697/79 kehtestati selleks, et asendada olemasolevad riigisisesed õigusnormid uute kogu ühendust hõlmavate õigusaktidega. ( 32 ) Kõnealuse määruse põhjendus 2 täpsustab, et impordi- ja eksporditollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine kahjustab teataval määral õiguskindlust, mida maksukohustuslasel on õigus eeldada seoses haldustoimingutega, millel on rahalisi tagajärgi. Sellest tulenevalt peeti kohaseks kehtestada tähtajaks kolm aastat, mille möödumisel on tollimaksude kindlaksmääramine lõplik, et sel viisil piirata tolli võimalust tulevikus meetmeid rakendada. Rohkem eesmärke kõnealuse tähtaja toimimise osas ei märgitud. Eelkõige ei kehtestanud seadusandja sätteid selle kohta, millisel ajal ja viisil teade edastamisele kuulub. 1992. aasta tolliseadustiku artikli 221 sõnastus on sarnane määruse nr 1697/79 artikli 2 sõnastusele.
51.
Seega näib mulle, et see, kuidas riigisisestest õigusaktidest tulenevate menetlus- ja materiaalõigusnormide kohaselt tolliseadustiku artiklit 221 kohaldada, puudutab liikmesriike, kuivõrd sel ajal puudusid liidu õiguses ühiseeskirjad, mida tuleks kõnealuse sätte puhul kohaldada teate saatmise aja kindlaksmääramisel. ( 33 )
52.
CEVA Freight ja Hispaania valitsus leiavad, et siiski on vaja arvestada laiemat konteksti, milles toll ja ettevõtjad tegutsevad. Nad juhivad tähelepanu tolliseadustiku kehtivale versioonile, ( 34 ) mille artikli 6 lõige 1 sätestab, et kogu teabevahetus (nagu deklaratsioonid, taotlused või otsused) tolliasutuste vahel ning ettevõtjate ja tolliasutuste vahel ning sellise teabe tollialaste õigusaktide kohaselt nõutav säilitamine peab toimuma elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades. Nii CEVA Freight kui ka Hispaania valitsus väidavad, et 2013. aasta tolliseadustikku tuleks kasutada abivahendina selle eelkäija – 1992. aasta tolliseadustiku – tõlgendamisel.
53.
Kõnealune väide jätab tähelepanuta lihtsa asjaolu, et 2013. aasta ja 1992. aasta tolliseadustike seadusandlik kontekst ei ole sama. 2008. aastal muudeti tolliseadustikku oluliselt, et see sobituks tolli ja kaubanduse jaoks loodud uue elektroonilise keskkonnaga; ja kõnealused õigusnormid muudeti sel eesmärgil. ( 35 ) Seega ei ole võimalik teha kehtivast 2013. aasta tolliseadustikust järeldusi 1992. aasta tolliseadustiku artikli 221 lõike 3 tõlgendamise jaoks.
54.
Seega leian, et kõnealuse sätte kohaselt on võlgnikule teatamise aja kindlaksmääramine riigisisese menetlusõiguse küsimus. Selle suhtes kohalduvad liidu õigusest tulenevad tavapärased piirangud, täpsemalt see, et riigisiseses õiguses ette nähtud meetmed ei tohi muuta tollivõla summa sissenõudmist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks ning riigisiseste õigusnormide kohaldamine ei tohi olla diskrimineeriv võrreldes sellega, kuidas seda on riigisisestes kohtutes muude sama tüüpi vaidluste puhul kohaldatud. ( 36 )
55.
Võttes arvesse minu vastust teise küsimuse esimesele osale, siis ei ole vaja vastata selle küsimuse teisele osale. Korrektsuse huvides lisan, et juhul, kui Euroopa Kohus ei nõustu minu arvamusega teise küsimuse esimese osa kohta ning otsustab ühetaolise, kogu liitu hõlmava tõlgenduse kasuks, siis näib mulle, et artikli 221 lõige 3 lubab järeldada, et toll peab teate võlgnikule saatma enne kolmeaastase tähtaja aegumist, kuivõrd kõnealune säte keskendub pigem tolli tegevusele, mitte võlgniku poolt teate kättesaamise ajale.
Järeldus
56.
Eeltoodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Hoge Raad der Nederlandeni (kõrgeim kohus, Madalmaad) esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:
1.
Järeldan, et kui kaup on tollieesmärgil ekslikult klassifitseeritud tariifse alamrubriigi alla, mille tulemusena kaubale tuleks kohaldada 0% tollimaksumäära, ja deklarant valib sellisele veale tuginedes kauba väärtuse määramise eesmärgil hinna (järjestikuste müügitehingute puhul), siis kooskõlas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikliga 29 ja komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 147 lõikega 1 võib toll deklarandi taotluse alusel teha tollideklaratsiooni muudatusi pärast kõnealuse kauba vabasse ringlusse lubamist, mis võimaldab deklarandil tagantjärele märkida madalama väärtuse tingimusel, et see väärtuse määramine vastab määruses nr 2913/92 sätestatud nõuetele.
2.
Määruse nr 2913/92 artikli 221 lõike 3 kohaselt on võlgnikule teatamise aja kindlaksmääramine riigisisese menetlusõiguse küsimus. Selle suhtes kohalduvad liidu õigusest tulenevad tavapärased piirangud, täpsemalt see, et riigisiseses õiguses ette nähtud meetmed ei tohi muuta tollivõla summa sissenõudmist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks ning riigisiseste õigusnormide kohaldamine ei tohi olla diskrimineeriv võrreldes sellega, kuidas seda on riigisisestes kohtutes muude sama tüüpi vaidluste puhul kohaldatud.
( 1 ) Algkeel: inglise.
( 2 ) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EÜT 1992, L 302, lk 1). Seda määrust on mitu korda muudetud: asjakohasel ajal kehtis nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT 2006, L 363, lk 1) muudetud redaktsioon. Viitan käesolevas ettepanekus sellele õigusaktile kui „tolliseadustik“ või „1992. aasta tolliseadustik“. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (ELT 2008, L 145, lk 1), jõustus 4. juunil 2008. Määrus nr 450/2008 aga tunnistati enne selle kohaldatavaks muutumist kehtetuks ja asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (2013. aasta tolliseadustik).
( 3 ) Artiklid 32 ja 33 sätestavad teatavad korrektsioonid, mida tolliseadustiku alusel võib kauba tolliväärtuse määramisel tegelikult makstud või makstava hinna osas teha.
( 4 ) Varem sisaldas tolliseadustiku artikli 65 sätteid nõukogu 24. juuli 1979. aasta direktiivi 79/695/EMÜ kauba vabasse ringlusse lubamise protseduuride harmoneerimise kohta (EÜT 1979, L 205, lk 19) artikkel 6.
( 5 ) Tolliseadustiku artikli 78, mis lisati 1992. aasta tolliseadustikku, sisu kajastavad õigusnormid puudusid enne tollialaste õigusaktide muutmist.
( 6 ) Artikkel 243 sätestas, et igal isikul oli õigus esitada kaebusi tolli otsuste peale, mis on seotud tollieeskirjade rakendamisega ja puudutavad kõnealust isikut otseselt ja isiklikult.
( 7 ) 2. juuli 1993. aasta määrus, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele nr 2913/92 (EÜT 1993, L 253, lk 1) („rakendusmäärus“). See määrus tunnistati kehtetuks alates 30. aprillist 2016 komisjoni 1. aprilli 2016. aasta rakendusmäärusega (EL) 2016/481 (ELT 2016, L 87, lk 24).
( 8 ) Artiklid 178–181 käsitlesid andmete deklareerimist ja esitatavaid dokumente.
( 9 ) Vt käesolev ettepanek, punkt 46.
( 10 ) 12. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Christodoulou jt, C‑116/12, EU:C:2013:825, punktid 34–36 ja seal viidatud kohtupraktika.
( 11 ) Vt eespool 3. joonealune märkus.
( 12 ) 28. veebruari 2008. aasta kohtuotsus Carboni e derivati, C‑263/06, EU:C:2008:128, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika.
( 13 ) 28. veebruari 2008. aasta kohtuotsus Carboni e derivati, C‑263/06, EU:C:2008:128, punktid 29 ja 30 ning seal viidatud kohtupraktika. See kohtupraktika sisaldab kohtuasja Unifert (6. juuni 1990. aasta kohtuotsus, C‑11/89, EU:C:1990:237), mis küll puudutas õigusnorme, mida kohaldatakse imporditud kauba tolliväärtuse määramisel (nõukogu 28. mai 1980. aasta määruse (EMÜ) nr 1224/80 kauba tolliväärtuse kohta (EÜT 1980, L 134, lk 1) artikkel 3, mis kehtis enne tolliseadustiku artikli 78 kehtestamist).
( 14 ) 28. veebruari 2008. aasta kohtuotsus Carboni e derivati, C‑263/06, EU:C:2008:128, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika.
( 15 ) Deklaratsioonile peavad olema lisatud kõik vajalikud lisadokumendid (tolliseadustiku artikli 62 lõige 2).
( 16 ) Vt eespool 5. joonealune märkus ja 20. oktoobri 2005. aasta kohtuotsus Overland Footwear, C‑468/03, EU:C:2005:624, punkt 62.
( 17 ) 10. detsembri 2015. aasta kohtuotsus Veloserviss, C‑427/14, EU:C:2015:803, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika.
( 18 ) 10. detsembri 2015. aasta kohtuotsus Veloserviss, C‑427/14, EU:C:2015:803, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika.
( 19 ) Vt eelotsusetaotluse punkt 3.1.
( 20 ) Vt eespool punkt 25.
( 21 ) 10. detsembri 2015. aasta kohtuotsus Veloserviss, C‑427/14, EU:C:2015:803, punkt 25.
( 22 ) 10. detsembri 2015. aasta kohtuotsus Veloserviss, C‑427/14, EU:C:2015:803, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika.
( 23 ) 10. detsembri 2015. aasta kohtuotsus Veloserviss, C‑427/14, EU:C:2015:803, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika.
( 24 ) 12. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus Tigers, C‑156/16, EU:C:2017:754, punktid 29–31.
( 25 ) 20. oktoobri 2005. aasta kohtuotsus Overland Footwear, C‑468/03, EU:C:2005:624, punkt 63.
( 26 ) 20. oktoobri 2005. aasta kohtuotsus, C‑468/03, EU:C:2005:624.
( 27 ) 20. oktoobri 2005. aasta kohtuotsus Overland Footwear, C‑468/03, EU:C:2005:624, punktid 68 ja 69 (rõhuasetus lisatud).
( 28 ) 20. oktoobri 2005. aasta kohtuotsus, C‑468/03, EU:C:2005:624.
( 29 ) Vt ka 17. juuni 2010. aasta kohtuotsus Agra, C‑75/09, EU:C:2010:352, punkt 30 ja lisaks eespool punkt 9.
( 30 ) Nõukogu 24. juuli 1979. aasta määrus (EMÜ) nr 1697/79 impordi- või eksporditollimaksude maksmist nõudvale tolliprotseduurile suunatud kauba eest tasumata jäänud impordi- või eksporditollimaksude tollivormistusjärgse sissenõudmise kohta (EÜT 1979, L 197, lk 1).
( 31 ) Nõukogu 14. juuni 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 1854/89 tollivõlast tulenevate impordi- või eksporditollimaksu summade kohta arvestuskande tegemise ja nende summade tasumise tingimuste kohta (EÜT 1989, L 186, lk 1).
( 32 ) 23. veebruari 2006. aasta kohtuotsus Molenbergnatie, C‑201/04, EU:C:2006:136, punkt 32.
( 33 ) Vt analoogia alusel 23. veebruari 2006. aasta kohtuotsus Molenbergnatie, C‑201/04, EU:C:2006:136, punktid 52 ja 53.
( 34 ) Vt eespool 2. joonealune märkus.
( 35 ) Vt ettepanek: Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik KOM(2012) 64, seletuskiri, lk 2.
( 36 ) 21. juuni 2007. aasta kohtuotsus ROM-projecten, C‑158/06, EU:C:2007:370, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika.