10.9.2018
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 319/12
Crocs, Inc.-i 14. mail 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 14. märtsi 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-651/16: Crocs vs. EUIPO
(Kohtuasi C-320/18 P)
(2018/C 319/15)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Crocs, Inc. (esindajad: solicitor J. Guise, solicitor D. Knight)
Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) ja Gifi Diffusion
Apellandi nõuded
—
tühistada vaidlustatud otsus.
—
juhul Euroopa Kohus nõustub esimese väitega, siis palub apellant Euroopa Kohtul ka tühistada apellatsioonikoja otsus ja jätta tühistamisosakonna otsus muutmata.
—
juhul Euroopa Kohus nõustub teise väitega, siis palub apellant tühistada vaidlustatud otsus ja anda Üldkohtule suunis hinnata üksnes apellatsioonikojas esitatud fakti- ja õigusküsimusi. Kui Üldkohus asub seisukohale, et ta ei saa kinnitada apellatsioonikoja otsust juhul, kui veebilehel avalikustamist hinnatakse eraldi, siis palub apellant suunata asi tagasi apellatsioonikojale, et esitatud tõendeid silmas pidades hinnataks uuesti küsimust, kas avalikustamine Fort Lauderdale’is ja müügikampaania käigus kuulub määruse nr 6/2002 (1) artiklis 7 ette nähtud erandi kohaldamisalasse.
—
juhul Euroopa Kohus nõustub kolmanda väitega, siis palub apellant tühistada vaidlustatud otsus määruse nr 6/2002 artikli 7 kohaldamise küsimuses ja anda Üldkohtule suunis hinnata tõendeid uuesti silmas pidades määruse nr 6/2002 artikli 7 sõnastust ja tõenäosuste kaalumise kriteeriumi kohaldades.
—
juhul Euroopa Kohus nõustub neljanda väitega, siis palub apellant tühistada vaidlustatud otsus ja suunata asi uuesti läbivaatamiseks mõnele teisele Üldkohtu kojale.
—
lisaks palub apellant Euroopa Kohtul teha kohtukulude osas otsus tema kasuks Euroopa Kohtu kodukorra artiklite 137 ja 184 alusel.
Väited ja peamised argumendid
1)
Esimene väide – määruse nr 6/2002 artikli 63 rikkumine
Üldkohus eksis artikli 63 tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ta jättis apellatsioonikoja otsuse tühistamata osas, milles lubati esitada uusi tõendeid.
2)
Teine väide – määruse nr 6/2002 artikli 61 rikkumine
Üldkohus rikkus artiklit 61, tehes tegelikult otsuse selliste faktiliste asjaolude kohta, mida apellatsioonikoda oma otsuses ei olnud käsitlenud ja mis ei olnud kaebuse esemeks. Sel viisil toimides ületas Üldkohus talle apellatsioonikoja otsuse tühistamiseks või muutmiseks antud pädevuse piire.
3)
Kolmas väide – määruse nr 6/2002 artikli 7 rikkumine
Üldkohus rikkus artiklit 7, kohaldades vääraid tõendamisnõudeid. Nimelt andis Üldkohus mõista, et tõendamiseks on vaja erilisi tõendeid, selle asemel, et kaaluda esitatud tõendeid. Lõpuks väidab apellant, et Üldkohus eksis jättes tähelepanuta apellandi argumendi, et artikli 7 kohaldamisel võib arvesse võta kvantitatiivset tegurit.
4)
Neljas väide – Üldkohtu kooseisu (seitsmes koda) õigusvastasus
Üldkohtu seitsmenda koja kooseis oli õigusvastane. Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunik A. Kornezov nimetati Üldkohtu kohtunikuks 2016. aastal. Samas on pärast seda ilmnenud, et kohtunik A. Kornezovi nimetamisel Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikuks oli tehtud menetlusviga. Kui kohtunik A. Kornezov ei oleks 2016. aastal olnud Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunik, siis ei oleks tema nimetamine Üldkohtu kohtunikuks olnud võimalik enne 2019. aastat. Niisiis ilmneb, et tema nimetamisel Üldkohtu kohtunikuks on tehtud samuti menetlusviga. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja saata asi tagasi mõnele teisele Üldkohtu kojale.
(1) Nõukogu 12. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142).
Full & Egal Universal Law Academy