7.1.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 4/15
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Paris (Prantsusmaa) 15. oktoobril 2018 – A versus Daniel B, UD, AFP, B, L
(Kohtuasi C-649/18)
(2019/C 4/20)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Cour d’appel de Paris
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: A
Vastustajad: Daniel B, UD, AFP, B, L
Eelotsuse küsimus
Euroopa Kohtult palutakse vastust küsimusele, kas Euroopa õigusnormid, sh eelkõige
—
ELTL artikkel 34,
—
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi (muudetud) 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (1) artikli 85c sätted,
—
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (2), artiklis 3 ette nähtud siseturu klausel,
võimaldavad liidu liikmesriigil oma territooriumil kehtestada liidu teise liikmesriigi kodanikust proviisoritele erinormid, mis puudutavad:
—
keeldu meelitada kliente toimingute ja vahenditega, mida peetakse kokkusobimatuks ametiväärikusega Prantsuse rahvatervise seadustiku (code de la santé publique) praeguse artikli R4235-22 kohaselt[;]
—
keeldu ärgitada patsiente ravimite kuritarvitamisele Prantsuse rahvatervise seadustiku (code de la santé publique) praeguse artikli R4235-22 kohaselt[;]
—
kohustust järgida ravimimüügi head tava, mis liikmesriigi ametiasutused on kindlaks määranud, nõudes lisaks terviseküsimustiku lisamist ravimite veebist tellimise protsessi ning keelates tasulise viitamisteenuse kasutamise Prantsuse sotsiaal- ja tervishoiuministri 28. novembri 2016. aasta määruse kohaselt?
(1) EÜT L 311, lk 67; ELT eriväljaanne 13/27, lk 69.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399).