Kohtuasi T-330/18: 23. mail 2018 esitatud hagi – Carvalho jt versus parlament ja nõukogu
23. mail 2018 esitatud hagi – Carvalho jt versus parlament ja nõukogu
(Kohtuasi T-330/18)
2018/C 285/51Kohtumenetluse keel: inglisePooled
Hagejad: Armando Carvalho (Santa Comba Dão, Portugal) ja 36 teist hagejat (esindajad: professor G. Winter, advokaat R. Verheyen ja barrister H. Leith)
Kostjad: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament
Nõuded
Hagejad paluvad Üldkohtul:
—
tunnistada „kasvuhoonegaaside heitkoguste õigusaktid“ ( 1 ) õigusvastaseks selles osas, milles need võimaldavad aastatel 2021–2030 lasta keskkonda kasvuhoonegaase koguses, mis vastab 2021. aastal 80 %-le 1990. aasta heitkogustest ja väheneb 2030. aastaks 60 %ni 1990. aasta heitkogustest;
—
tühistada kasvuhoonegaaside heitkoguste õigusaktid selles osas, milles on seatud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40 % võrra võrreldes 1990. aasta kogustega, ning eeskätt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõige 2, mida on viimati muudetud direktiiviga 2018/410, määruse 2018/842 artikli 4 lõige 2 ja I lisa ning määruse 2018/841 artikkel 4;
—
kohustada kostjaid võtma kasvuhoonegaaside heitkoguste õigusaktidega meetmed, millega nõutakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 2030. aastaks 50–60 % võrreldes 1990. aasta kogustega või Euroopa Kohtu äranägemisel veelgi ulatuslikumat vähendamist;
—
teise võimalusena, kui Euroopa Kohus ei pea õigeks kohaldada esialgset õiguskaitset ja tema otsus tühistada vähendamisel eesmärgiks võetud kogused tuleb liiga hilja, et asjakohaseid sätteid saaks enne 2021. aastat muuta, paluvad hagejad Euroopa Kohtul määrata, et kasvuhoonegaaside heitkoguste õigusaktide vaidlustatud sätted jääksid jõusse, kuni lõpeb kindlaksmääratud tähtaeg, mille jooksul tuleb neid muuta vastavalt kõrgemalseisvatele õigusnormidele;
—
mõista kohtukulud välja kostjatelt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kümme väidet.
1.
Esimene väide seoses tühistamisnõudega, et liit on kõrgemalseisvate õigusnormide kohaselt kohustatud hoidma ära kliimamuutusest tekkivat kahju vastavalt rahvusvahelisest tavaõigusest tulenevale normile, mis keelab riikidel põhjustada kahju, ja ELTL artikli 191 kohaselt kahju ära hoidma. Samamoodi on liit kohustatud ära hoidma liidu põhiõiguste hartaga kaitstud põhiõiguste rikkumisi, mida kliimamuutus põhjustab. Nende õiguste hulka kuulub õigus elule ja kehalisele puutumatusele, õigus teha kutsealast tööd, õigus omandile, laste õigused ja õigus võrdsele kohtlemisele.
2.
Teine väide seoses tühistamisnõudega, et kasvuhoonegaaside keskkonda laskmise ja ohtliku kliimamuutuse vahelise põhjusliku seose tõttu on liidul kohustus võtta meetmeid liidu territooriumilt keskkonda lastavate kasvuhoonegaaside heitkoguste reguleerimiseks, et hoida ära seda kahju ja põhiõiguste rikkumisi.
3.
Kolmas väide seoses tühistamisnõudega, et kliimamuutus on juba põhjustamas kahju ja põhiõiguste rikkumisi ning teeb seda jätkuvalt. Edasine kasvuhoonegaaside keskkonda laskmine, mis nendele tagajärgedele kaasa aitab, on seetõttu õigusvastane, kui see ei ole objektiivselt põhjendatav ja kui liit on püüdnud seda vähendada oma tehnoloogilise ja majandusliku võimekuse ulatuses.
4.
Neljas väide seoses tühistamisnõudega, et liit ei saa kasvuhoonegaaside heitkoguste õigusaktides seatud eesmärke vastu võttes niisuguseid põhjendusi kasutada, ja seda järgmistel põhjustel:
—
Need eesmärgid võimaldavad lasta keskkonda heitkoguseid, mis oluliselt ületavad liidu õiglast osa heitkoguste eelarves, mis kaudselt tuleneb Pariisi lepinguga seatud eesmärgist hoida keskmise temperatuuri tõus maailmas 1,5 oC piires või tublisti alla 2 oC.
—
Nende eesmärkide seadmisel ei analüüsinud kostjad liidu tehnoloogilist ja majanduslikku võimekust heitkoguseid vähendada. Valitud eesmärgid valiti välja pigem kui kulutõhusad vahendid varasema pikaajalise heitkogustega seotud eesmärgi täitmiseks, mis on hiljem asendatud Pariisi lepinguga.
—
Kostjatele kättesaadavatest tõenditest nähtub, et tegelikult oli liidul võimekus võtta meetmed, millega vähendatakse kasvuhoonegaase 2030. aastaks vähemalt 50–60 % võrra võrreldes 1990. aasta tasemetega.
5.
Viies väide seoses esialgse õiguskaitse taotlusega, et kõrgemalseisvad õigusnormid kohustavad liitu ära hoidma kliimamuutusest tekkivat kahju vastavalt rahvusvahelisest tavaõigusest tulenevale normile, mis keelab riikidel põhjustada kahju, ja ELTL artikli 191 kohaselt kahju ära hoidma. Samuti on liit vastavalt liidu põhiõiguste hartale kohustatud hoidma ära kliimamuutusest põhjustatavaid põhiõiguste rikkumisi.
6.
Kuues väide seoses esialgse õiguskaitse taotlusega, et liit on – tulenevalt oma vastutusest kasvuhoonegaaside keskkonda laskmise eest – neid kohustusi varemgi rikkunud:
—
Ta on rikkunud kohustust mitte tekitada kahju alates 1992. aastast, mil võeti vastu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja teadmised kliima muutumise kohta said üldlevinuks.
—
Liidu kohustuste rikkumine süvenes 2009. aastal, mil olid jõus nii ELTL artikkel 191 kui ka liidu põhiõiguste harta.
—
Nendel ajahetkedel oli kasvuhoonegaaside jätkuv keskkonda laskmine keelatud, kui selline käitumine ei olnud objektiivselt põhjendatud. Liit ei ole väitnud ega saakski väita, et heitkoguste tase, mida ta selle ajavahemiku vältel jätkuvalt lubas, vastas tema tehnoloogilisele ja majanduslikule võimekusele heitkoguseid vähendada.
7.
Seitsmes väide seoses esialgse õiguskaitse taotlusega, et liit jätkab praegugi oma kohustuste rikkumist, võttes kasvuhoonegaaside heitkoguste õigusaktides vastu heitkogustega seotud eesmärke. Nagu tühistamishagi väidetes on märgitud, ei vähenda kasvuhoonegaaside heitkoguste õigusaktid heitkoguseid ja võimaldavad jätkuvalt lasta keskkonda heitkoguseid määral, mis on õigusvastane ja põhjendamatu.
8.
Kaheksas väide seoses esialgse õiguskaitse taotlusega, et liidu kohustuste rikkumine kujutab endast piisavalt rasket isikutele õigusi andva õigusnormi rikkumist. Liidul ei ole kaalutlusõigust keelduda kaalumast või võtmast meetmeid heitkoguste vähendamiseks oma tehnoloogilise ja majandusliku võimekuse piires.
9.
Üheksas väide seoses esialgse õiguskaitse taotlusega, et kohustuste rikkumisega on põhjustatud ohtlik kliimamuutus, mis on põhjustanud teatavatele hagejatele varalist kahju ja põhjustab seda veelgi ning põhjustab hagejatele tulevikus mitut muud liiki varalist kahju.
10.
Kümnes väide seoses esialgse õiguskaitse taotlusega, et liit on kohustatud tagama oma tegevuse vastavuse õiguslikule kohustusele vähendada heitkoguseid vastavalt oma tehnoloogilisele ja majanduslikule võimekusele, millega on tõenditest nähtuvalt võimalik vähendada heitkogused 2030. aastaks vähemalt 50–60 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Hagejad paluvad Euroopa Kohtul kohaldada selles suhtes esialgset õiguskaitset.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT 2018, L 76, lk 3); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT 2018, L 156, lk 26); ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT 2018, L 156, lk 1). (Hagejad viitavad hagiavalduses määrustele 2018/842 ja 2018/841 selles redaktsioonis, milles nõukogu need enne allakirjutamist ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamist vastu võttis.)