Kohtuasi T-369/18: 18. juunil 2018 esitatud hagi – Napolitano versus komisjon
18. juunil 2018 esitatud hagi – Napolitano versus komisjon
(Kohtuasi T-369/18)
2018/C 276/89Kohtumenetluse keel: itaaliaPooled
Hageja: John Napolitano (Rooma, Itaalia) (esindaja: advokaat M. Velardo)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada vaidlustatud aktid;
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja on käesoleva hagiga vaidlustanud järgmised otsused: 27. septembri 2017. aasta otsus, millega hageja jäeti kandmata konkursi EPSO/AD/324/16 reservnimekirja; 25. oktoobri 2017. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata reservnimekirja kandmise otsuse uuesti läbivaatamise taotlus; ja ametisse nimetava asutuse 7. märtsi 2018. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata kaebus, mille hageja personalieeskirjade artikli 90 alusel esitas. Selles menetluses kõne all olev konkursiteade oli avaldatud eesmärgiga valida välja 10 uurijatest töörühma juhti (AD9), kes tuleks kanda Euroopa Komisjoni (peamiselt Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF)) kasutatavasse reservnimekirja, kust palgatakse uusi administraatorite staatuses (AD) ametnikke, kes juhiksid töörühmi järgmistes valdkondades: ELi kulutused, korruptsioonivastane võitlus, ELi personali toimepandud rasked rikkumised, toll, kaubandus, tubakatooted ja võltsitud kaup.
Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.
1.
Esimene väide, et rikuti sätteid, mis reguleerivad keelekasutuse korda Euroopa institutsioonides, eeskätt määruse nr 1/58 artikleid 1, 2 ja 6; keele alusel diskrimineerimise keeldu; ELTL artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet ja personalieeskirjade artiklit 27.
2.
Teine väide, et valikukomisjoni esimees rikkus erapooletuskohustust ja personalieeskirjade III lisa artiklit 3.
3.
Kolmas väide, et valikukomisjon rikkus konkursiteadet esiteks seetõttu, et ta samastas valikvastustega küsimustiku ja üldpädevuse hindamiseks mõeldud testi eest saadud punktide arvestamisel õigusvastaselt kaks erinevat mõistet („nõutud miinimumhinne“ ja „välistavus“) ning teiseks seetõttu, et ta valis üldpädevuse hindamiseks mõeldud testis lahendamiseks välja kaasuse, mis oli liiga spetsiifiline ja asetas eelisolukorda inimesed, kel juba oli OLAFi juures töötamise kogemus.
4.
Neljas väide, et rikuti kandidaatide võrdsuse põhimõtet ja et hindamine ei olnud objektiivne, sest valikukomisjoni koosseis varieerus.
5.
Viies väide, et tehti hindamisviga, arvestades valikukomisjoni hindamispädevusse jäävate üksikute hinnangute vahelisi suuri lahknevusi. Teiseks ei tulene üldsätetest selgelt, et katsete tulemusi tuli arvestada täiesti eraldiseisvalt.