3.9.2018
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 311/14
3. juulil 2018 esitatud hagi – de Volksbank versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu
(Kohtuasi T-406/18)
(2018/C 311/15)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: de Volksbank NV (Utrecht, Madalmaad) (esindajad: advokaadid M. van Loopik, A. Kleinhout, A. ter Haar ja T. Waterbolk)
Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)
Nõuded
—
tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 12. aprilli 2018. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi 2018. aasta eest tehtavate ex-ante-osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/SRF/2018/03);
—
teise võimalusena tühistada eelnimetatud vaidlustatud otsus ja asuda seisukohale, et komisjoni delegeeritud määrus 2015/63 (edaspidi „delegeeritud määrus“) (1) tuleb ELTL artikli 277 alusel osaliselt või täielikult kohaldamata jätta;
—
mõista käesoleva kohtumenetluse kulud igal juhul välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.
1.
Esimene väide, mille kohaselt on rikutud direktiivi 2014/59/EL (2) artikli 103 lõiget 2, määruse nr 806/2014 (3) artikli 70 lõiget 2 ja delegeeritud määruse artikli 4 lõiget 1, kasutades hageja netokohustuste kindlaksmääramiseks võrreldamatuid andmeid.
—
Direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõike 2 ja määruse nr 806/2014 artikli 70 lõike 2 tekstist ja eesmärkidest nähtub, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu peab kasutama sama kuupäeva või ajavahemiku andmeid, et arvutada netokohustused nende sätete kohaselt.
—
Delegeeritud määruse artikli 4 lõike 1 tekstist ja eesmärkidest – pidades silmas ka direktiivi 2014/59/EL ja määrust nr 806/2014 – nähtub, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu peab kasutama võrreldavaid andmeid, et tagada panga riskiprofiili alusel osamakse õiglane arvutamine.
2.
Teine väide, mis on esitatud teise võimalusena ja mille kohaselt on rikutud direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõikeid 2 ja 7 ning ELTL artiklit 290, sest delegeeritud määrus ületab Ühtse Kriisilahendusnõukogu poolt vaidlustatud otsuses kohaldatud kujul Euroopa Komisjonile antud volitusi, mis toob ELTL artikli 277 kohaselt kaasa delegeeritud määruse kohaldamata jätmise.
—
Vastupidi ELTL artiklis 290 sätestatule täiendab delegeeritud määrus direktiivi 2014/59/EL olulisi sätteid.
—
Kui delegeeritud määruse artikli 4 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 16 lõiget 2 saab tõlgendada ainult nii, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu peab kasutama võrreldamatuid andmeid, ei ole delegeeritud määrus täielikult kooskõlas direktiivi 2014/59/EL nõuetega.
—
Osas, milles delegeeritud määruses on ette nähtud eeskirjad aasta baasosamakse arvutamiseks, ületab delegeeritud määrus direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõikes 7 antud volitusi.
3.
Kolmas väide, mille kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, sest hageja tagatud hoiuseid ei ole nõuetekohaselt arvesse võetud.
—
Ühtse Kriisilahendusnõukogu arvutusmetoodika ei ole direktiivi 2014/59/EL, määruse nr 806/2014 ja delegeeritud määruse eesmärkide saavutamiseks sobiv.
—
Ühtse Kriisilahendusnõukogu arvutusmetoodika läheb kaugemale sellest, mis on õigusnormide eesmärkide saavutamiseks vajalik.
4.
Neljas väide, mille kohaselt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, sest hageja tagatud hoiuseid ei ole nõuetekohaselt arvesse võetud.
—
Hageja ei saanud Ühtse Kriisilahendusnõukogu delegeeritud määruse tõlgendust ette näha.
5.
Viies väide, mille kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest hageja tagatud hoiuseid ei ole nõuetekohaselt arvesse võetud.
—
Hageja peab maksma tunduvalt suuremat osamakset ühtsesse kriisilahendusfondi, kui teised pangad, kes on sama suured või peaaegu sama suured ning kel on samasugune või sarnane riskiprofiil.
(1) Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante- osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).
Full & Egal Universal Law Academy