22.10.2018
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 381/28
15. augustil 2018 esitatud hagi – Danske Slagtermestre versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi T-486/18)
(2018/C 381/33)
Kohtumenetluse keel: taani
Pooled
Hageja: Danske Slagtermestre (Odense, Taani) (esindaja: advokaat H. Sønderby Christensen)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada Euroopa Komisjoni 19. aprilli 2018. aasta otsus riigiabi kohta SA.37433(2017/FC), teatavaks tehtud numbri C(2018) 2259 all;
—
mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.
1.
Esimene väide, et komisjon on rikkunud audi alteram partem põhimõtet.
Hageja väidab, et komisjon on rikkunud audi alteram partem põhimõtet (vt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkt a), kuna ei andnud Danske Slagtermestrele võimalust olla ära kuulatud seoses vastaspoole väidetega, mille alusel komisjon tegi antud asjas otsuse.
2.
Teine väide, et komisjon ei olnud otsuse tegemisel erapooletu.
Hageja väidab, et komisjon rikkus Danske Slagtermestre õigust erapooletule kohtlemisele.
3.
Kolmas väide on, et abimeede annab eelise.
4.
Neljas väide on, et abimeede on valikuline.
5.
Viies väide on, et abi antakse riigi poolt või riigi ressurssidest.
6.
Kuues väide on, et abimeede moonutab konkurentsi.
7.
Seitsmes väide on, et abimeede kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
Hageja väidab kolmanda kuni seitsmenda väite põhjenduseks muu hulgas, et komisjon on rikkunud õigusnormi, kui leidis, et meede ei anna teatavatele ettevõtjatele eelist.
—
Esiteks on väidetud, et meede annab suurtele tapamajadele ilmse eelise, kuna see tagab, et väiksemad tapamajad maksaksid rohkem kui kaks korda kõrgemaid heitveetasusid ühe looma kohta, võrreldes suurte tapamajadega, kes saavad seetõttu maksta tarnijatele kõrgemaid hindu.
—
Teiseks on väidetud, et puudub objektiivne põhjendus suurtele tapamajadele heitveetasude vähendamiseks, kui makse „tegeliku kulu“ kohta on sama väikestel, keskmistel ja suurtel tapamajadel, ning meede saab põhineda „tegelikul kulul“ vaid siis, kui tasusid vähendatakse ka väikestel tapamajadel.
—
Kolmandaks on väidetud, et komisjon ei saa kohaldada turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumi selle hindamisel, kas meede annab eelise, kuna ühtegi Taani ettevõtjat ei ole õigust reoveepuhastuse keskjaamast lahti ühendada ja kuna Taanis ei ole tegutsevat ega potentsiaalset reovee drenaaži turgu.
—
Neljandaks on väidetud, et isegi kui turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteerium on kohaldatav, ei ole komisjon seda õigesti kohaldanud. See kriteerium saab põhineda üksnes andmetel, mis on tuvastatud seoses konkreetse kasutaja tegevusega. Nimetatud kriteeriumiga on kokkusobimatu kasutada keskmisi näitajaid, mis on saadud teistelt arvutustes osalevatelt omavalitsustelt ja lisaks jätta tähelepanuta reovee infrastruktuurile ja puhastusjaamade laiendamisele tehtavate kulutuste näol puhastusjaamade kantavad märkimisväärsed kapitalikulud ühendamaks suuri abisaavaid ettevõtjaid omavalitsusele kuuluva puhastusjaamaga.
Full & Egal Universal Law Academy