10.12.2018
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 445/20
28. septembril 2018 esitatud hagi – ZL versus EUIPO
(Kohtuasi T-596/18)
(2018/C 445/25)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: ZL (esindaja: advokaat E. Fontes Vila)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada avaliku konkursi EUIPO/AD/01/17 valikukomisjoni 1. detsembri 2017. aasta otsus, milles on toodud hageja tulemused sellel konkursil ning kinnitatud, et teda ei kanta selle konkursi edukate kandidaatide „reservnimekirja“;
—
teise võimalusena tühistada seotud otsused, mis on järgmised: esiteks valikukomisjoni 7. märtsi 2018. aasta otsus, milles vastatakse hageja esitatud uuesti läbivaatamise taotlusele ja kinnitatakse 1. detsembri 2017. aasta otsust; teiseks ametisse nimetava asutuse 27. juuni 2018. aasta otsus, millega jäetakse rahuldamata hageja 7. juuni 2018. aasta kaebus ja kinnitatakse 1. detsembri 2017. aasta otsust;
—
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.
1.
Esimene väide, et kõik EPSO-lt ja/või EUIPO-lt seoses kõnealuse konkursiga saadud kirjad ja otsused on õiguslikult ebapiisavalt põhjendatud ja neile lisatud dokumendid on ebapiisavad, sest hagejal ei olnud võimalik kindlaks teha, kas tema huve kahjustavad otsused olid hästi põhjendatud ja kohtulikult edasikaevatavad, mistõttu tekkis õiguslik ebakindlus ja hageja oli administratsiooni ees kaitsetu.
2.
Teine väide, et (i) rikutud on hageja põhiõigust heale haldusele ja dokumentidega tutvumisele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 41 ja 42, ELTL artikkel 15, määruse nr 1049/2001 (1) artikli 2 lõige 1) ning horisontaalset läbipaistvuse põhimõtet, kuna ametisse nimetav asutus ei võimaldanud hagejal tutvuda verbaalse mõtlemisoskuse valikvastustega arvutipõhise testi vaidlusaluste küsimustega, väites, et apellandi kaebus, milles ta seadis kahtluse alla nende küsimuste asjakohasuse ja õigsuse, olid liiga üldised, kuid ei esitanud konkreetseid põhjendusi, miks ta ei järgi kohtupraktikas väljakujundatud tingimusi tutvumise võimaldamisest keeldumise korral; ja (ii) hageja kaitseõiguste rikkumine sellega, et ametisse nimetava asutuse nõue üksikasjalikumalt selgitada vaidluse alla seatud küsimuste puudusi on hageja jaoks täidetamatu ja see tekitas erilise kaitsetuse, sest hagejalt nõuti võimatu tõendi esitamist.
3.
Kolmas väide, et kõnealusel konkursil rikuti hageja kaitseõigusi ning teenete ja võimekuse põhimõtteid, läbipaistvuse põhimõtet avalikku teenistusse töölesaamisel ning õiglase ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna hagejal puudus pärast konkursitulemuste saamist võimalus väita, et vaidlusalused küsimused ei olnud nende halva või vale sõnastuse (nt tõlkeprobleemid) tõttu sisuliselt nõuetekohased. Kandidaadil peaks alati – aga eriti pärast konkursitulemuste selgumist – olema võimalus väita, et konkursi mis tahes etapis talle eitatud küsimustes on olnud sisulisi vigu. Hageja väidab ka, et halb tõlge annab selge eelise kandidaatidele, kes sooritavad mõtlemisoskuse valikvastustega arvutipõhise testi algkeeles.
4.
Neljas väide, et vaidlustatud 1. detsembri 2017. aasta otsus on ebaõige, sest konkursimenetluses tehti ilmne viga, kuna mõtlemisoskuse valikvastustega arvutipõhise testi vaidlusalused küsimused olid sisuliselt valed.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001 L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).
Full & Egal Universal Law Academy