EUR-Lex -  62018TN0707 - ET

11.2.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 54/22

29. novembril 2018 esitatud hagi – Tilly-Sabco versus nõukogu ja komisjon

(Kohtuasi T-707/18)

(2019/C 54/37)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Tilly-Sabco (Guerlesquin, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid R. Milchior ja S. Charbonnel)

Kostjad: Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tunnistada vastuvõetavaks hagi nõukogu 18. septembri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1277, millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused (ELT 2018, L 239, lk 1), tühistamise nõudes;

seetõttu,

—

tühistada nõukogu 18. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1277, millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused (ELT 2018, L 239, lk 1);

—

esimese võimalusena tuvastada, et nõukogu vastutab tühistatava 18. septembri 2018. aasta määruse (EL) nr 2018/1277 vastuvõtmisel tehtud rikkumise eest;

—

teise võimalusena tuvastada, et komisjon vastutab rikkumise eest, kui ta tegi nõukogule ettepaneku võtta vastu tühistatav määrus (EL) nr 2018/1277, kui ja ainult siis, kui komisjoni vastutust ei ole tuvastatud menetluses kohtuasjas T-437/18;

—

kolmanda ja viimase võimalusena tuvastada, et nõukogu ja komisjon vastutavad rikkumise eest tühistatava 18. septembri 2018. aasta määruse (EL) nr 2018/1277 vastuvõtmisel, kui ja ainult siis, kui komisjoni vastutust ei ole tuvastatud menetluses kohtuasjas T-437/18;

—

tuvastada, et nõukogu ja/või komisjoni rikkumise tagajärg oli kahju tekkimine äriühingule Tilly-Sabco;

järelikult

—

esimese võimalusena

—

mõista nõukogult hageja kasuks välja põhisumma 3 238 000 eurot, millest:

—

2 848 000 eurot vastab saamata jäänud tulule ajavahemikul 19. juuli – 31. detsember 2013 toimunud müügitehingutest;

—

390 000 eurot on hüvitis saamata jäänud tulu eest seoses sellega, et samal ajavahemikul jäi individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile täiendavalt müümata kogus 3550 tonni;

—

mõista nõukogult välja põhisumma 3 238 000 eurot,

—

millele lisaks mõista välja tasandusintress alates tühistatud määruse (EL) nr 689/2018 vastuvõtmisest kuni käesolevas menetluses tehtava kohtuotsuse kuulutamiseni vastavalt käsitletava ajavahemiku iga-aastasele inflatsioonimäärale, mille Eurostat (Euroopa Liidu statistikaamet) on kindlaks määranud kõne all oleva äriühingu asukohaliikmesriigis;

—

lisaks mõista välja viivis alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest kuni täieliku tasumiseni Euroopa Keskpanga (EKP) poolt oma peamiste refinantseerimistehingute puhul kindlaks määratud määraga, mida suurendatakse kahe protsendipunkti võrra;

—

teise võimalusena

—

mõista komisjonilt hageja kasuks välja põhisumma 3 238 000 eurot, millest:

—

2 848 000 eurot vastab saamata jäänud tulule ajavahemikul 19. juuli – 31. detsember 2013 toimunud müügitehingutest;

—

390 000 eurot on hüvitis saamata jäänud tulu eest seoses sellega, et samal ajavahemikul jäi individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametitele täiendavalt müümata kogus 3550 tonni;

—

mõista komisjonilt välja põhisumma 3 238 000 eurot,

—

millele lisaks mõista välja tasandusintress alates tühistatud määruse (EL) nr 689/2018 vastuvõtmisest kuni käesolevas menetluses tehtava kohtuotsuse kuulutamiseni vastavalt käsitletava ajavahemiku iga-aastasele inflatsioonimäärale, mille Eurostat (Euroopa Liidu statistikaamet) on kindlaks määranud kõne all oleva äriühingu asukohaliikmesriigis;

—

lisaks mõista välja viivis alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest kuni täieliku tasumiseni Euroopa Keskpanga (EKP) poolt oma peamiste refinantseerimistehingute puhul kindlaks määratud määraga, mida suurendatakse kahe protsendipunkti võrra;

—

otsustada, et komisjonilt käesolevas asjas välja mõistetavaid põhisummasid ja intresse on võimalik vähendada selle summa ulatuses, mida temalt on võimalik välja mõista kohtuasjas T-437/18;

—

mõista komisjonilt välja kahe rikkumise eest mittevaraline kahju, mille summa on ex aequo et bono hinnates 20 000 eurot;

—

kolmanda võimalusena

—

mõista nõukogult ja komisjonilt hageja kasuks välja põhisumma 3 238 000 eurot, Üldkohus jaotab nende kahe institutsiooni vahel need summad, millest:

—

2 848 000 eurot vastab saamata jäänud tulule ajavahemikul 19. juuli – 31. detsember 2013 toimunud müügitehingutest;

—

390 000 eurot on hüvitis saamata jäänud tulu eest seoses sellega, et samal ajavahemikul jäi individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametitele täiendavalt müümata kogus 3 550 tonni;

—

mõista nõukogult ja komisjonilt välja põhisumma 3 238 000 eurot ning Üldkohus jaotab summad nende kahe institutsiooni vahel,

—

lisaks esiteks nõukogu jaoks ja teiseks komisjoni jaoks kindlaksmääratud summale mõista välja tasandusintress alates tühistatud määruse (EL) nr 689/2018 vastuvõtmisest kuni käesolevas menetluses tehtava kohtuotsuse kuulutamiseni vastavalt käsitletava ajavahemiku iga-aastasele inflatsioonimäärale, mille Eurostat (Euroopa Liidu statistikaamet) on kindlaks määranud kõne all oleva äriühingu asukohaliikmesriigis;

—

lisaks mõista välja viivis alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest kuni täieliku tasumiseni Euroopa Keskpanga (EKP) poolt oma peamiste refinantseerimistehingute puhul kindlaks määratud määraga, mida suurendatakse kahe protsendipunkti võrra;

—

mõista käesoleva hagi kohtukulud välja nõukogult ja komisjonilt ning Üldkohus teeb otsuse menetluskulude võimaliku jaotamise kohta nende vahel.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjenduseks kuus väidet.

1.

Esimene väide, et menetlust on kuritarvitatud osas, milles hageja leiab, et käesolevas asjas ei ole kinni peetud tühistatud õigusakti asendamise menetlusest, kuna tühistatud õigusakti, see on 18. juuli 2013. aasta määruse (EL) nr 689/2018, millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused (ELT 2013, L 196, lk 13), võttis vastu komisjon, ning et uue määruse võttis nõukogu 18. septembril 2018 vastu erinevate õigustekstide alusel.

2.

Teine väide, et on rikutud vormilise paralleelsuse nõuet osas, milles esiteks võttis uue määruse vastu mitte komisjon, vaid nõukogu, ning teiseks oleks komisjoni pidanud abistama põllumajandusturgude ühise korralduse komitee.

3.

Kolmas väide, et vaidlustatud määrusel puudub õiguslik alus, kuna ELTL artikli 43 lõige 3, mida loeti ainsaks võimalikuks õiguslikuks aluseks vaidlustatud määruse vastuvõtmiseks, ei volitanud nõukogu sellist määrust vastu võtma. Seega puudub õiguslik alus, mis võimaldab nõukogul kindlaks määrata kodulinnuliha eksporditoetused.

4.

Neljas väide, et menetlust on kuritarvitatud osas, milles selleks et täita Euroopa Kohtu 20. septembri 2017. aasta kohtuotsust Tilly-Sabco vs. komisjon (C-183/16 P, EU:C:2017:704), oleks komisjonil tulnud ise vastu võtta tühistatud määrust asendav õigusakt, mitte aga teha nõukogule ettepanek võtta vastu „selle asemel“ uus õigusakt.

5.

Viies väide, et põhjendused on ebapiisavad või et neis on tehtud viga nii nende vormi osas, kuna vaidlustatud määruses ei ole selgitatud, miks nõukogule oleks tulnud teha ettepanek, et ta selle õigusakti vastu võtaks, ega ka miks ja kuidas ELTL artikli 43 lõige 3 on ainus õiguslik alus, mis võimaldab seda vastu võtta, kui ka tagastuste määra kehtestamise õigusliku aluse osas, kuna ei nõukogu ega komisjon enne teda ei ole läbi viinud mingit majanduslikku analüüsi.

6.

Kuues väide, et vaidlustatud määrus ei ole koherentne, kuna nõukogu on vastu võtnud selle ilma, et ta oleks sama määrust kaalunud ja analüüsinud, tuginedes valele ja kehtetule õiguslikule alusele ja ei ole seega arvesse võtnud eespool viidatud Euroopa Kohtu otsust.

Hageja väitel annab uue määruse (EL) nr 2018/1277 tühistamine võimaluse nõuda nõukogult esimese võimalusena sellise kahju hüvitamist, mis tal tekkis selle vastuvõtmise tagajärjel. Teise võimalusena on hagejal vastutuse tuvastamise hagi esitamise õigus komisjoni vastu, kes on selle uue määruse, mis tuleb tühistada, vastuvõtmise algataja. Viimaks ja kolmanda võimalusena palub ta Üldkohtul tuvastada, et nõukogul ja komisjonil on solidaarvastutus, võttes arvesse, et need kaks institutsiooni on toime pannud eraldi rikkumisi.

Full & Egal Universal Law Academy