Esialgne tõlge
ÜLDKOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS
10. september 2019(*)
Ajutiste meetmete kohaldamine – Finantssätted (eelarve, finantsraamistik, omavahendid, pettuste vastane võitlus) – Sundtäitmine – Peatamise taotlus – Vastuvõetavus – Kiireloomulisuse puudumine
Kohtuasjas T‑762/18 R,
Sofia Athanasiadou, elukoht Ateena (Kreeka),
Konstantinos Soulantikas, elukoht Ateena,
esindaja: dikigoros M. Lappa,
hagejad,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: A. Katsimerou ja A. Kyratsou,
kostja,
mille ese on ELTL artikli 299 alusel esitatud taotlus peatada komisjoni 22. augusti 2017. aasta otsuse C(2017) 5883 final, 30. oktoobri 2018. aasta maksekäsu, mis põhineb komisjoni 22. augusti 2017. aasta otsuse C(2017) 5883 final alusel tehtud täitekorralduse koopial, ning mis tahes muude seotud täiteaktide sundtäitmine,
ÜLDKOHTU PRESIDENT
on teinud järgmise
määruse(1)
Vaidluse taust, menetlus ja poolte nõuded
[…]
2 Hagejad asutasid ECOSE 24. jaanuaril 1994 esialgu 10 aastaks. ECOSE‑d pikendati kuni 2018. aastani eraõiguslike aktidega, millega muudeti põhikirja 2002. aastal ja 2007. aastal.
[…]
4 ECOSE sõlmis 28. novembril 2007 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametiga (EACEA), mis tegutseb talle Euroopa Ühenduste Komisjoni antud pädevuse alusel, toetuslepingu projekti 133962-LLP-1-GR-GRUNDTVIG-GMP pealkirjaga „Aktiivsed seeniorid“ teostamiseks.
[…]
6 Komisjon viis ECOSE‑s märtsis 2012 läbi finantsauditi, mis puudutas ajavahemikku alates 11. novembrist 2007 kuni 31. oktoobrini 2009. Auditiaruande kohaselt tuli tagasi maksta 59 696,98 eurot, mis kujutab endast abikõlbmatut kulu. ECOSE‑d teavitati auditi tulemustest 1. augusti 2013. aasta kirjaga ning tal oli võimalus esitada oma seisukohad kahe nädala jooksul alates kirja kättesaamisest.
[…]
8 25. oktoobri 2013. aasta eraõigusliku aktiga likvideerisid hagejad ECOSE, ilma et EACEA‑d oleks sellest teavitatud.
[…]
11 EACEA saatis 16. aprillil, 19. mail ja 20. novembril 2014 ECOSE‑le tähitud meeldetuletuskirjad, mis tagastati märkega „jäeti vastu võtmata“.
12 Komisjon võttis 22. augustil 2017 vastu otsuse C(2017) 5883 final ECOSE‑lt 59 696,98 euro suuruse summa tagasinõudmise kohta, millele lisandub võlgnetav viivis (edaspidi „vaidlustatud otsus“). Toimikust ilmneb, et seda otsust, mis saadeti ECOSE asukohta, ei ole viimane siiski kätte saanud.
13 Vastavalt Kreeka tsiviilmenetlusseadustiku sätetele alustas komisjon vaidlustatud otsuse ja maksekäsu kättetoimetamist, kasutades kohtutäituri teenuseid. 30. oktoobril 2018 läks kohtutäitur koos täitedokumendiga hagejate elukohta, kuid K. Soulantikas keeldus neid dokumente vastu võtmast ja allkirjastamast. Kohtutäitur tegi need dokumendid tunnistaja juuresolekul teatavaks avalikult, nagu see on akti vastuvõtmisest keeldumisel kooskõlas Kreeka tsiviilmenetlusseadustiku sätetega ette nähtud.
14 Samal päeval esitasid hagejad Monomeles Protodikeio Athinonile (Ateena esimese astme kohus ainuisikulises koosseisus, Kreeka) vastuväite. Kohtuistungi kuupäev on selles kohtus määratud 6. oktoobrile 2020.
15 Hagejad esitasid 31. detsembril 2018 Üldkohtule seetõttu taotluse peatada vaidlustatud otsuse sundtäitmine.
[…]
Õiguslik käsitlus
[…]
Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse vastuvõetavus
29 Oma 18. jaanuari 2019. aasta seisukohtades palus komisjon tunnistada ajutiste meetmete kohaldamise taotlus vastuvõetamatuks põhjusel, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei ole põhikohtuasjas hagi esitatud, rikkudes seega kodukorra artikleid 161 ja 156.
30 Selles osas tuleb esiteks märkida, et vastavalt ELTL artiklile 299 koostoimes ELTL artikli 256 lõikega 1 ning Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 39 lõikega 1 ja artikli 53 lõikega 1 on ainult Üldkohus pädev lahendama vaidlustatud otsuse sundtäitmise peatamise küsimust. Asjaomaste riigisiseste kohtute pädevus piirdub täitemeetmete õiguspärasuse kontrolliga.
31 Teiseks, nagu on märgitud eespool punktis 23, tuleneb kodukorra artikli 161 lõikest 1, et ELTL artikli 299 alusel esitatud taotlust peatada komisjoni akti sundtäitmine reguleeritakse kodukorra 2. jao „Kohaldamise peatamine ja muud ajutised meetmed“ sätetes. Sellega seoses tuleb tõdeda, et kodukorra artiklis 156 on ette nähtud menetlusnormid, mis on erinevad sõltuvalt õiguslikust alusest, millel põhineb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus. Nii on kodukorra artikli 156 lõikes 1 kehtestatud nõue, millega seatakse institutsiooni akti täitmise peatamise taotlus sõltuvusse selle akti peale põhikohtuasjas hagi eelnevalt või samal ajal esitamisest, sõnaselgelt piiritletud taotlustega, mis on esitatud ELTL artikli 278 ja EAA artikli 157 alusel. Järelikult ei ole erinevalt komisjoni väidetust kõnealune kohustus käesoleval juhul tingimata kohaldatav.
32 Kolmandaks võtaks sellise kohustuse täitmine käesolevas asjas hagejatelt õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ja mis on tagatud Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6. Käesoleva juhtumi asjaoludel peab selleks, et liikmesriigi kohtul oleks piisavalt aega teostada oma pädevust täitemeetmete õiguspärasuse kontrollimisel ELTL artikli 299 lõike 4 alusel, olema siiski isikul õigus pöörduda liidu kohtusse, kes on ainsana pädev vajadusel lahendama sundtäitmise peatamist.
33 Sellisel juhul tuleb lisaks toonitada, et samal ajal peavad fumus boni juris’e olemasolu kinnitamiseks esitatud väited hõlmama väiteid, mis puudutavad riigisisese kohtu pädevust ja mis kinnitavad aluse olemasolu. Nii on otsuse õiguspärasust puudutavad väited tulemusetud, välja arvatud juhul, kui need esitatakse koos ELTL artiklil 278 põhineva taotlusega, millega kaasneb ELTL artikli 263 kohaselt põhikohtuasjas esitatud hagi, kuna täitmisele pööramise otsuse põhjendatust saab selle sätte alusel vaidlustada vaid tühistamispädevusega kohtus (vt 4. juuli 2017. aasta kohtuotsus Systema Teknolotzis vs. komisjon, T‑234/15, EU:T:2017:461, punkt 90 ja seal viidatud kohtupraktika).
34 Sellega seoses ja ilma, et käesolevas menetlusstaadiumis oleks vaja lahendada väidete põhjendatuse küsimus, tuleb sarnaselt komisjoni 26. veebruari 2019. aasta seisukohtades märgitule tõdeda, et käesolevas asjas puudutavad hagejate teatud väited, mis on esitatud fumis boni juris’e tingimuse täitmise kinnitamiseks, täpsemalt sundtäitemenetlust Kreekas ja täitemeetmete õiguspärasust ning seega kuuluvad nimelt riigisisese kohtu pädevusse.
35 Järelikult puudutab käesolev taotlus pigem riigisisese kohtu võimalust teostada oma pädevust, mis tuleneb ELTL artiklist 299.
36 Eespool toodut tervikuna arvesse võttes tuleb tagasi lükata asja läbivaatamist takistav asjaolu, et põhikohtuasjas ei ole hagi esitatud.
[…]
Kohtukulud
53 Kodukorra artikli 158 lõike 5 ja artikli 134 lõike 1 kohaselt tuleb hagejate kohtukulud jätta nende endi kanda ja vastavalt komisjoni nõudele mõista neilt välja komisjoni kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHTU PRESIDENT
määrab:
1. Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.
2. Jätta S. Athanasiadou ja K. Soulantikase kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.
Luxembourg, 10. september 2019
kohtusekretär
president
E. Coulon
M. Jaeger
* Kohtumenetluse keel: kreeka.
1 Esitatud on üksnes käesoleva kohtumääruse need punktid, mille avaldamist peab Üldkohus otstarbekaks.
Full & Egal Universal Law Academy