EUR-Lex -  62019TN0001 - ET

13.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 164/52

7. jaanuaril 2019 esitatud hagi — CJ versus Euroopa Liidu Kohus

(kohtuasi T-1/19)

(2019/C 164/56)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: CJ (esindaja: advokaat V. Kolias)

Kostja: Euroopa Liidu Kohus

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tuvastada, et aluslepingutega on vastuolus see, et kostja ei muutnud anonüümseks menetlusdokumente, kus mainiti hageja nime ja mille Üldkohus ja varasem Avaliku Teenistuse Kohus avalikustasid internetis, ja teise võimalusena see, et kostja ei võtnud meetmeid, et teha kõnealused nime sisaldavad dokumendid Interneti otsingumootorites kättesaamatuks;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 20 ja hageja väidab eelkõige, et:

—

hageja on esitanud oma endise tööandja vastu hagid varasemas Avaliku Teenistuse Kohtus ja Üldkohtus;

—

neid hagisid puudutavad menetlusdokumendid on avalikustatud koos hageja nimega ja need on kättesaadavad selliste interneti otsingumootorite kaudu nagu Google;

—

otsingumootorite kaudu kättesaadavuse tõttu on igal internetikasutajal, sealhulgas nii praegustel kui ka tulevastel tööandjatel lihtne hageja isikut tuvastada;

—

sellise isiku tuvastamisega võib kaasneda oht, et hagejat diskrimineeritakse;

—

Euroopa Liidu Kohus on otsustanud vaikimisi muuta anonüümseks menetlusdokumendid kõikide eelotsusetaotluste puhul, mis puudutavad füüsilisi isikuid ja mis on saabunud pärast 1. juulit 2018;

—

avalikustatud menetlusdokumentide anonüümseks muutmine mis tahes liiki hagide puhul, mis aluslepingutest tulenevad, on Euroopa Liidu Kohtu ainupädevuses;

—

füüsilisi isikuid, keda puudutavad pärast 1. juulit 2018 Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotlused, ja hagejat ei kohelda võrdselt.

2.

Teise väite kohaselt on Üldkohus rikkunud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8 ja hageja väidab eelkõige, et:

—

menetlusdokumentide avalikustamise eesmärk on Euroopa Kohtu sõnul „tagada, et kodanikud oleksid informeeritud ja et neil oleks õigus avalikule kohtupidamisele“;

—

selle eesmärgi saavutamiseks ei ole vaja avalikustada menetlusdokumente, kus mainitakse hageja nime, või teise võimalusena teha hageja nime sisaldavad menetlusdokumendid selliste interneti otsingumootorite nagu Google kaudu kättesaadavaks;

—

Üldkohtu sellise praktika jätkumine on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 45/2001 (1) artikli 4 lõike 1 punktiga c ja artikli 5 punktiga a ning teise võimalusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (2) artikli 4 lõike 1 punktiga c ja artikli 5 punktiga a.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 2001, L 8, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT 2018, L 295, lk 39).

Full & Egal Universal Law Academy