17.6.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 206/42
18. veebruaril 2019 esitatud hagi — Magnan versus komisjon
(kohtuasi T-99/19)
(2019/C 206/47)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Nathaniel Magnan (Aix-en-Provence, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat J. Fayolle)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tunnistada käesolev Euroopa Komisjoni vastu esitatud tegevusetushagi vastuvõetavaks ning tuvastada ELTL artikli 340 alusel komisjoni lepinguväline vastutus;
—
tunnistada vastuvõetavaks käesolev tühistamishagi, mis on esitatud 20. detsembri 2018. aasta kirjas Euroopa Komisjoni vaikimisi tehtud tegutsemisest keeldumise otsuse peale;
—
sisulistes küsimustes, esiteks
—
lahendada vaidlus, tuvastades, et tervisekindlustuse seaduse (loi sur l’Assurance-maladie (LAMal)) artikkel 55 a) rikub:
—
AFMP artikleid 2 (mittediskrimineerimine), 7 (õigus võrdsele kohtlemisele) ja 13 (standstill-kohustus);
—
direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta artiklit 55;
—
tuvastada, et Genfi kantoni horisontaalne direktiiv, mis käsitleb „Töölevõtmise menetlust avalik-õiguslikes institutsioonides ja avalikult sektorilt toetust saavates üksustes“, rikub Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelist kokkulepet isikute vaba liikumise kohta (AFMP) ning et kõik muud Šveitsi föderaalsed õigusnormid oma riigi kodanike eelistamise kohta rikuvad AFMP-d;
—
tuvastada seevastu, et puuduvad Euroopa Liidu liikmesriikide meetmed, mis diskrimineerivad Šveitsi kodanikest arste;
—
tuvastada aluslepingute kohaldamise tagamise eest vastutava Euroopa Komisjoni süüline tegevusetus, kes rikkus seeläbi õiguspärase ootuse põhimõtet ja doktor Magnan Nathanieli omandatud õiguste kindluse põhimõtet;
—
tuvastada põhjuslik seos Euroopa Komisjoni süülise tegevusetuse ja doktor Magnan Nathanieli kahju vahel;
—
mõista Euroopa Komisjon süüdi tegevusetuses;
—
mõista Euroopa Komisjonilt doktor Magnan Nathanielile välja summa 1 141 198,10 eurot (üks miljon sada nelikümmend üks tuhat sada üheksakümmend kaheksa eurot ja kümme senti, vahetuskurss 7. jaanuaril 2019 kell 11.39 UTC), mis vastab 1 281 444 Šveitsi frangile (üks miljon kakssada kaheksakümmend üks tuhat nelisada nelikümmend neli Šveitsi franki), mis vastab ELTL artikli 340 alusel komisjoni lepinguvälise vastutuse tõttu alates 2013. aastast juba tekkinud kahjule;
—
mõista Euroopa Komisjonilt välja karistusmakse 500 eurot (viissada eurot) tööpäeva eest doktor Magnan Nathanielile jätkuva, pideva ja tegeliku majandusliku kahju tõttu, mis vastab igapäevasele majanduslikule kahjule kuni ajani, mil Šveitsi Konföderatsioon täidab AFMP-d või kuni üks lepinguosalistest taganeb ELTL artikli 340 alusel tegevusetuse tõttu;
—
teiseks,
—
tuvastada, et Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2018. aasta kirjas sisalduv vastus on keelduv otsus;
—
tühistada see vaikimisi tehtud Euroopa Komisjoni otsus keelduda tegutsemast Šveitsi Konföderatsiooni vastu lepingute rikkumise tõttu ning jätta tekkinud kahju hüvitamata.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjendamiseks esitab hageja viis väidet.
1.
Esimene väide, et Šveits rikub Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kokkulepet isikute vaba liikumise kohta (EÜT 2002, L 114, lk 6; tõlge eesti keelde ELT 2009, L 353, lk 71) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT 2005, L 255, lk 22). Nimelt leiab hageja, et Šveitsi Konföderatsioon võttis 2013. aasta juulis vastu meetme, millega piiratakse arstide tegevuse alustamist liiga suure töötajaskonnaga piirkondades, mis on kaetud Šveitsi kohustusliku tervisekindlustusega; meede kujutab endast kaudset diskrimineerimist kodakondsuse alusel, kuna piirang ei puuduta arste, kellel on kolmeaastane kogemus Šveitsi ülikoolihaiglates.
2.
Teine väide, et rahvusvahelises õiguses kehtiva vastastikkuse põhimõtte alusel puuduvad Euroopa Liidu meetmed, mis diskrimineerivad Šveitsi kodanikest arste; hageja sõnul peaks Üldkohus selle tuvastama.
3.
Kolmas väide, mis tugineb komisjoni süülisele tegevusetusele, kuna viimasel oli kohustus tegutseda tulenevalt sellest, et ta on ELL artikli 17 lõike 1 kohaselt aluslepingute ja Euroopa Liidu kodanike põhiõiguste tagaja. Sellega seoses tugineb hageja institutsioonide suhtes õiguspärase ootuse põhimõttele ja omandatud õiguste õiguskindluse põhimõttele.
4.
Neljas väide, mille kohaselt kujutab see, et komisjon ei reageerinud hageja palvele võtta kiiresti meetmeid, endast tegelikult vaikivat keeldumist ja seega huve kahjustavat otsust.
5.
Viies väide, et ELTL artikli 340 alusel on tegevusetuse tõttu tekkinud komisjoni lepinguväline vastutus.
Full & Egal Universal Law Academy