15.4.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 139/83
19. veebruaril 2019 esitatud hagi — Garriga Polledo jt versus parlament
(kohtuasi T-102/19)
(2019/C 139/84)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hagejad: Salvador Garriga Polledo (Madrid, Hispaania) ja 45 teist hagejat (esindajad: advokaadid A. Schmitt ja A. Waisse)
Kostja: Euroopa Parlament
Nõuded
Hagejad paluvad Üldkohtul:
—
vajadusel kohustada Euroopa Parlamenti menetlust korraldava meetmena või menetlustoiminguna esitama Euroopa Parlamendi õigusteenistuse arvamused, mis anti 16. juulil 2018 ja 3. detsembril 2018, olenemata konkreetsest kuupäevast, kuid igal juhul enne parlamendi juhatuse 10. detsembril 2018 tehtud sellise otsuse vastuvõtmist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid (ELT 2018, C 466, lk 8);
—
tühistada eespool viidatud parlamendi juhatuse 10. detsembri 2018. aasta otsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid, selles osas, milles sellega muudetakse põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 76 (põhjendused 5 ja 6, artikli 1 lõige 7 ja artikkel 2 selles osas, milles see puudutab põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 76), või vastasel juhul, kui eespool viidatud asjaolusid ei peeta ülejäänud vaidlustatud aktist eraldatavaks, tühistada eespool viidatud otsus tervikuna;
—
mõista kohtukulud välja parlamendilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitavad hagejad viis väidet.
1.
Esimene väide, et juhatusel puudub ratione materiae pädevus.
—
esiteks on vaidlustatud akt võetud vastu, rikkudes Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsusega (2005/684/EÜ, Euratom) (ELT 2005, L 262, lk 1; edaspidi „põhimäärus“). Vaidlustatud akt on nimelt vastuolus põhimääruse artikliga 27, milles on sätestatud „omandanud õiguste“ ja „ooteõiguste“ säilimine.
—
teiseks seatakse vaidlustatud aktiga sisse maks, mis moodustab 5 % pensioni nominaalsummast, samas kui maksu sisseseadmine ei ole ELTL artikli 223 lõike 2 kohaselt juhatuse pädevuses.
2.
Teine väide, et on rikutud olulisi menetlusnorme.
—
esiteks heidetakse juhatusele ette, et ta võttis vastu vaidlustatud akti ilma, et ta oleks järginud ELTL artikliga 223 kehtestatud reegleid.
—
teiseks ei ole vaidlustatud akt piisavalt põhjendatud ning sellega rikutakse seega ELTL artikli 296 teises lõigus ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis c ette nähtud põhjendamiskohustus.
3.
Kolmas väide, et on rikutud omandatud õigusi ja ooteõigusi ning õiguspärase ootuse põhimõtet.
—
esiteks on vaidlustatud aktiga rikutud omandatud õigusi ja ooteõigusi, mis tulenevad nii õiguse üldpõhimõtetest kui ka põhimäärusest, milles on sõnaselgelt sätestatud, et need õigused säilivad „täies ulatuses“ (artikkel 27).
—
teiseks on vaidlustatud aktiga rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet.
4.
Neljas väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ning võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid.
—
esiteks on hagejate õiguste riived ebaproportsionaalsed võrreldes vaidlustatud aktiga taotletud eesmärkidega.
—
teiseks tuleb vaidlustatud akt tühistada, kuna sellega on rikutud võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid.
5.
Viies väide, et on rikutud õiguskindluse põhimõtet ja puuduvad üleminekumeetmed.
—
esiteks on vaidlustatud aktiga rikutud õiguskindluse põhimõtet, kuna sellel on nõuetevastaselt tagasiulatuv mõju.
—
teiseks on vaidlustatud aktiga rikutud õiguskindluse põhimõtet, kuna jäeti võtmata üleminekumeetmed.
Full & Egal Universal Law Academy