15.4.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 139/102
21. veebruaril 2019 esitatud hagi — Dyson Ltd jt versus komisjon
(kohtuasi T-127/19)
(2019/C 139/105)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hagejad: Dyson Ltd (Malmesbury, Ühendkuningriik) ja 14 teist hagejat (esindajad: Solicitor E. Batchelor, Solicitor T. Selwyn Sharpe ja Solicitor M. Healy)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tunnistada kostja vastutavaks kahju eest, mis hagejatele tekkis komisjoni 3. mai 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 665/2013 (1) vastuvõtmise tagajärjel ligikaudu järgmises summas:
—
176 100 000 eurot, sealhulgas tasandusintress, kujuteldava olukorra eest, mis seisneb märgise puudumises, alates delegeeritud määruse nr 665/2013 jõustumisest kuni 19. jaanuarini 2019, kui märgistamist käsitlev määrus tunnistati kehtetuks; ja/või teise võimalusena
—
127 100 000 eurot, sealhulgas tasandusintress, kujuteldava olukorra „täis tolmukogumisanum“ eest alates delegeeritud määruse nr 665/2013 jõustumisest kuni 19. jaanuarini 2019, kui märgistamist käsitlev määrus tunnistati kehtetuks; ja
—
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.
1.
Esimene väide, et kostja rikkus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/30/EL (2) artikli 10 lõiget 1 ja ületas enda ELTL artiklist 290 tulenevat õiguslikku pädevust, kui ta võttis määruses nr 665/2013 vastu tühjal tolmukogumisanumal põhineva katsemeetodi.
Kostja eiras direktiivi 2010/30/EL artikli 10 lõike 1 olulist aspekti ja ületas enda pädevust, rikkudes ELTL artiklit 290.
2.
Teine väide, et kostja rikkus võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, kui ta võttis vastu delegeeritud määruse nr 665/2013, millega kaasnes objektiivse põhjuseta õigusvastane diskrimineerimine traditsiooniliste tolmukotiga tolmuimejate ja tsüklontehnoloogiaga tolmukotita tolmuimejate, nagu on hageja tolmuimejad, vahel.
3.
Kolmas väide, et kostja rikkus hea valitsemistava üldpõhimõtet ja/või tema hoolsa tegutsemise kohustust, kui ta võttis vastu tühja tolmukogumisanumaga katsetamise meetodi, millega: (i) rikuti direktiivi 2010/30/EL olulist aspekti; (ii) diskrimineeriti täiesti erinevaid tehnoloogiaid; ja (iii) ei hinnatud hoolsalt ja erapooletult sel ajal kasutusel olnud alternatiivseid täidetud tolmukogumisanumaga katsemeetodeid.
4.
Neljas väide, et kostja rikkus hageja põhiõigust tegeleda äritegevusega.
Kostja võttis vastu määruse, mis eelistas traditsioonilisi tolmukotiga tolmuimejaid, kuid mis muutuvad ebatõhusaks, kui koguja tolmuga täitub, ning mitte tsüklontehnoloogial põhinevaid tolmuimejaid nagu hagejal, mis säilitavad oma tõhususe kogu kasutamise vältel. See piiras hageja võimalust tegeleda äritegevusega ja konkureerida õiglastel tingimustel konkurentidega, kelle tolmuimejate väiksemat tõhusust tolmuga täitumise korral varjati kostja märgisega, mis oli mõeldud katsetamiseks ilma tolmuta tingimustes.
5.
Viies väide, et nende Euroopa Liidu õiguse tõsiste rikkumistega tekitati hagejatele oluline varaline ja mittevaraline kahju, mille eest kostja peab maksma hagejatele hüvitist.
(1) Komisjoni delegeeritud 3. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 665/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tolmuimejate energiamärgistusega (ELT L 192, 13.7.2013, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/30/EL energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (ELT L 153, 18.6.2010, lk 1).
Full & Egal Universal Law Academy