13.5.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 164/55
7. märtsil 2019 esitatud hagi — PKK versus nõukogu
(kohtuasi T-148/19)
(2019/C 164/58)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Kurdistan Workers’ Party (PKK) (esindajad: advokaadid A. van Eik ja T. Buruma)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada nõukogu 8. jaanuari 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/25 (1) hagejat puudutavas osas (kuigi hageja vaidleb vastu sellele, et teda kutsutakse paralleelselt ka nimetustega Kadek ja Kongra Gel);
—
teise võimalusena näha ette vähem koormav meede kui see, et hageja on jätkuvalt nimetatud Euroopa Liidu terroristlike rühmituste loetelus;
—
mõista kohtukulud, millele lisandub intress, välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.
1.
Esimene väide, et nõukogu otsus 2019/25 on tühine hagejat puudutavas osas, sest hagejat ei saa käsitada sellise terroristliku organisatsioonina, nagu seda on määratletud nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõikes 3. (2)
Kostja ei ole tõendanud, et hageja on struktureeritud rühmitus, kes tegutseb kooskõlatult selleks, et panna toime terroristlikke rünnakuid. Peale selle ei saa enamikku põhjendustes nimetatud terroriaktide toimepanemist omistada hagejale, need ei sisaldu nõukogu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõike 3 ammendavas terroriaktide nimekirjas ja/või need ei saa tõsiselt kahjustada riiki. Viimaks tuleb märkida, et hageja eesmärk ei ole „terroristlik eesmärk“, nagu see on määratletud nõukogu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõikes 3. Eelkõige tuleb selle eesmärgi puhul pidada silmas relvastatud konflikti enesemääramise teostamise eesmärgil.
2.
Teine väide, et nõukogu otsus 2019/25 on tühine hagejat puudutavas osas, sest pädev asutus ei ole võtnud vastu otsust, mis on nõutav vastavalt nõukogu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõikele 4.
3.
Kolmas väide, et nõukogu otsus 2019/25 on tühine hagejat puudutavas osas, sest kostja ei vaadanud nimekirja nõuetekohaselt läbi, nagu on ette nähtud nõukogu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõikes 6.
Põhjendustes ei ole näidatud, et nimekirja on nõuetekohaselt läbi vaadatud — seda ei riiklikul tasandil ega kostja enda poolt. Piisaval määral ei ole arvestatud hageja eelnevates menetlustes esitatud teavet rahuprotsessi, Daeshi vastase võitluse ja autokraatliku arengu kohta Türgis.
4.
Neljas väide, et nõukogu otsus 2019/25 on tühine hagejat puudutavas osas, sest otsus ei ole kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse nõuetega.
Eelkõige on nimekirjast ebaproportsionaalselt puudutatud kurdide diasporaa.
5.
Viies väide, et nõukogu otsus 2019/25 on tühine hagejat puudutavas osas, sest see ei ole kooskõlas põhjenduste esitamise kohustusega ELTL artikli 296 alusel.
Üldkohus jõudis oma 15. novembri 2018. aasta otsuses PKK vs. nõukogu (T-316/14, EU:T:2018:788) samasugusele järeldusele, mille aluseks olid täpselt samasugused põhjendused.
6.
Kuues väide, et nõukogu otsus 2019/25 on tühine hagejat puudutavas osas, sest see rikub hageja kaitseõigust ja tema õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.
Eelkõige on kostja eiranud 15. novembri 2018. aasta kohtuotsust PKK vs. nõukogu (T-316/14, EU:T:2018:788) ja selle aluseks olnud menetlust.
(1) Nõukogu 8. jaanuari 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/25, millega muudetakse ja ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2018/1084 (ELT L 6, 9.1.2019, lk 6).
(2) Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (ELT L 344, 28.12.2001, lk 93; ELT eriväljaanne 18/01, lk 217).
Full & Egal Universal Law Academy