17.6.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 206/45
22. märtsil 2019 esitatud hagi — Vincenti versus EUIPO
(kohtuasi T-174/19)
(2019/C 206/49)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Guillaume Vincenti (Alicante, Hispaania) (esindaja: advokaat H. Tettenborn)
Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada EUIPO ametisse nimetava asutuse 6. juuni 2018. aasta kirjaga teatavaks tehtud otsused, et hagejat ei edutata järgmisse palgaastmesse (AST 8) ei 2014., 2015., 2016. ega 2017. aasta edutamismenetluses; ja
—
mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited.
1.
Esimene väide, et rikutud on Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklit 45; ka on tehtud ilmselge hindamisviga ning 14. novembri 2017. aasta kohtuotsust Vincenti vs. EUIPO (T-586/16, EU:T:2017:803) on valesti kohaldatud või ei ole järgitud
Esimeses väites leitakse, et EUIPO ametisse nimetav asutus rikkus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) artiklit 45, tegi ilmselge hindamisvea ja kohaldas valesti või ei järginud 14. novembri 2017. aasta kohtuotsust Vincenti vs. EUIPO (T-586/16, EU:T:2017:803) sellega, et hagejal ei lubatud vastaval ajal üksikutest hindamismenetlustest osa võtta, vaid selle asemel viidi läbi üldine hindamine vaidlustatud otsuste vastuvõtmiseks ajaks, s.t 6. juuniks 2018. Edutamisest keeldumist ei oleks nimetatud otsuse vastuvõtmise järel tohtinud põhjendada asjaoludega, mis ei olnud ametisse nimetavale asutusele veel teada ajal, mil ta oli olnud kohustatud otsust tegema.
Peale selle väidab hageja, et üleüldine edutamisest keeldumine neljal järjestikusel aastal, mille põhjendusena viidatakse hageja samale käitumisele, on õigusvastane, sest tegemist on sama raske karistusega nagu personalieeskirjade IX lisa artikli 9 lõike punktides e ja f nimetatud karistused ja seega kujutab see endast kestvat edutamisest keeldumist, millel on karistuslik iseloom; samuti kujutab see endast distsiplinaarmenetluses hagejale kuuluvate kaitseõiguste tagamise vältimist ja „topeltkaristamist“.
Hageja toob veel välja, et ametisse nimetava asutuse vaidlustatud otsused seavad teda tema pikaajalise haiguse tõttu halvemasse olukorda, sest kostja ei arvestanud aega, mil ta haige oli, positiivselt ajana, mil ta oleks talle ette heidetud käitumist parandanud — see aga kujutab endast ilmselget hindamisviga, ja lisaks veel personalieeskirjade artikli 45 kohaldamise ning 14. novembri 2017. aasta kohtuotsuse Vincenti vs. EUIPO (T-586/16, EU:T:2017:803) rakendamise viga.
2.
Teine väide, et rikutud on hageja õigust ärakuulamisele, mis tuleneb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktist a, ja hageja menetlusõigusi vastavalt komisjoni 16. detsembri 2013. aasta otsuse K(2013) 8968 (lõplik), millega nähakse ette personalieeskirjade artikli 45 üldised rakendussätted, artiklile 5, eelkõige vastavalt selle otsuse artikli 5 lõigetele 5 ja 7
Teises väites leitakse, et kostja on rikkunud hageja põhiõigust olla ära kuulatud enne, kui tehakse teda kahjustav otsus, sest hagejale ei antud eelnevalt võimalust esitada oma seisukohad. Kostja sellele hageja väitel vastu ei vaidle.
Kostja on sellega ka otseselt rikkunud hageja menetluslikke õigusi vastavalt komisjoni 16. detsembri 2013. aasta otsuse K(2013) 8968 (lõplik), millega nähakse ette personalieeskirjade artikli 45 üldised rakendussätted, artiklile 5, eelkõige selle otsuse artikli 5 lõigetele 5 ja 7, mis pealegi näitavad rikutud põhiõiguse (põhiõigus olla ära kuulatud) olulisust ja kinnitavad, et hagejal oleks ka käesoleval juhul olnud õigus saada enne vaidlustatud otsuste vastuvõtmist ära kuulatud.
Full & Egal Universal Law Academy