12.8.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 270/30
8. aprillil 2019 esitatud hagi — Le Comité de Douzelage de Houffalize versus komisjon ja EACEA
(kohtuasi T-236/19)
(2019/C 270/32)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Le Comité de Douzelage de Houffalize (Houffalize, Belgia) (esindaja: avocat A. Kettels)
Kostjad: Euroopa Komisjon ja Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA)
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada ja/või muuta vaidlustatud akt;
—
tuvastada, et hagejal on õigus formulari „juriidiline isik“ kinnitamisele ja selle tulemusel vaidlusalusele rahastusele.
Väited ja peamised argumendid
Hageja esitab ühe väite hagis komisjoni 4. veebruari 2019. aasta otsuse C(2019) 572 final peale, millega jäeti rahuldamata hageja vaie EACEA 25. juuni 2018. aasta otsuse vastu, millega keelduti andmast rahastust hageja taotluse alusel, mille ta esitas kandideerimiskutse „Sõpruslinnade liikumine, teine tähtaeg“ (EACEA 36/2014) raames. Väite kohaselt:
—
on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobril 2012 vastu võetud määruse nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 131 lõiget 2;
—
on rikutud õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtet;
—
on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ja omavoli keeldu;
—
on tehtud ilmne hindamisviga;
—
puudub adekvaatne, piisav ja asjakohane põhjendus, sest vaidlustatud otsuse kohaselt ei ole hageja õiguspärast ootust ja õiguskindlust rikutud.
Hageja arvates ei vasta otsus hageja esitatud täpsele vaidlustusele. Sõnastatud vastused ei seondu mingil moel hageja vaides esitatud argumentidega või on ilmselgelt ebapiisavad, et põhjendada õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtte rikkumise väidete tagasilükkamist ning on igal juhul selle põhimõtte kohaldamise vastased.
Hageja hinnangul võis ta õiguspäraselt eeldada, et teda tunnistatakse kui toetuskõlbulikku üksust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes võib saada toetust, mille andmisest siiski keelduti. Hageja toetub õiguskindluse põhimõttele, lähtudes toetuse andmise otsustest, mis tehti temale teatavaks ajal, mil tema juriidiline vorm oli sama, so registreerimata ühing, ja sellest et tema faktiline ja õiguslik olukord oli sama ning et juriidilise isiku staatuseta üksuste toetuskõlblikkust reguleerivaid õigusnorme ei ole sellest saati muudetud. Seetõttu ei olnud mingit põhjust õiguspärase ootuse põhimõtte järgimata jätmiseks ja varasemast erineva seisukoha võtmiseks.
Full & Egal Universal Law Academy