24.6.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 213/60
15. aprillil 2019 esitatud hagi — Pech versus nõukogu
(kohtuasi T-252/19)
(2019/C 213/59)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Laurent Pech (London, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid O. Brouwer ja T. McGrath)
Kostja: Euroopa Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada nõukogu otsus, mis saadeti hagejale 12. veebruari 2019. aasta kirjaga ning millega keelduti viimasele andmast vastavalt määruse 1049/2001 (1) artikli 4 lõigetele 2 ja 3 täielik juurdepääs dokumendile ST 13593 2018 INIT (nõukogu õigusteenistuse 25. oktoobri 2018. aasta õiguslik arvamus);
—
teise võimalusena kohustada nõukogu tagama talle vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõikele 6 ulatuslikum osaline juurdepääs dokumendile ST 13593 2018 INIT; ja
—
mõista hageja kohtukulud, samuti iga menetlusse astuja kohtukulud välja nõukogult.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.
1.
Esimene väide, mille kohaselt on nõukogu rikkunud õigusnormi ja vääralt tõlgendanud määruse 1049/2001 artikli 4 lõiget 2.
—
Hageja väitel ei ole nõukogu tõendanud, et taotletav dokument sisaldas õiguslikku arvamust.
—
Hageja väidab lisaks, et nõukogu on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teist taanet, kuna ei võtnud arvesse ELi esmase õiguse sätteid, mis olid taotluses kokkuvõtlikult välja toodud, ega põhimõtet, et ELi seadusandlikele dokumentidele laieneb võimalikult ulatuslik juurdepääs, tuginedes samal ajal avaldamata jätmise põhjendamiseks ELi õiguses sätestamata ebamäärastele ja subjektiivsetele mõistetele.
—
Nõukogu on rikkunud õigusnormi ja vääralt kohaldanud ülekaaluka üldise huvi kriteeriumi.
2.
Teine väide, mille kohaselt on nõukogu rikkunud õigusnormi ja vääralt kohaldanud määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimest lõiku.
—
Hageja väidab, et nõukogu ei ole tõendanud, et täielik avaldamine konkreetselt ja tegelikult kahjustaks kõnealust otsustamisprotsessi.
—
Nõukogu on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimest lõiku ning Euroopa Liidu kohtute kohtupraktikat, kuna eiras ELi esmase õiguse sätteid, mis olid taotluses kokkuvõtlikult välja toodud, ja põhimõtet, et ELi seadusandlikele dokumentidele laieneb võimalikult ulatuslik juurdepääs.
—
Nõukogu ei ole nõuetekohaselt hinnanud avaldamisega seotud üldist huvi.
3.
Kolmanda väite kohaselt, mis on esitatud teise võimalusena, on nõukogu — juhul kui erandid, millele nõukogu tugines, peaksid taotletud dokumendi suhtes olema kohaldatavad — rikkunud määruse 1049/2001 artikli 4 lõiget 6, kuna ta ilmselgelt jättis täitmata kohustuse võimaldada (nõuetekohane ja taotletud) osaline juurdepääs, mille ta oleks pidanud tagama taotletud dokumendile nimetatud artikli 4 lõike 6 alusel, keeldudes juurdepääsu andmisest kogu õigusliku analüüsi osale.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).
Full & Egal Universal Law Academy