2.12.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 406/44
Euroopa Liidu Teatajas kohtuasja T 279/19 kohta avaldatud teatise parandus
(Euroopa Liidu Teataja C 220, 1. juuli 2019)
(2019/C 406/53)
Leheküljel 41 kohtuasja T 279/19 Front Polisario vs. nõukogu kohta avaldatud teatis asendatakse järgmisega:
27. aprillil 2019 esitatud hagi – Front Polisario versus nõukogu
(kohtuasi T-279/19)
(2019/C 406/53)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Front populaire pour la libération de la Saguia el-Hamra et du Rio de oro (Front Polisario) (esindaja: advokaat G. Devers)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tunnistada tema hagi vastuvõetavaks;
—
tühistada vaidlustatud otsus;
—
mõista kohtukulud välja nõukogult.
Väited ja peamised argumendid
Hagi on suunatud nõukogu 28. jaanuari 2019. aasta otsuse (EL) 2019/217 Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokolle nr 1 ja nr 4) sõlmimise kohta (ELT 2019, L 34, lk 1) vastu. Hagi põhjenduseks esitab hageja kümme väidet.
1.
Esimene väide, mille kohaselt puudub nõukogul pädevus võtta vaidlustatud otsus vastu, kuna Euroopa Liidul ja Maroko Kuningriigil pole õigust sõlmida sel territooriumil elavate rahvaste – keda esindab Front Polisario – asemel Lääne-Sahara ala suhtes rahvusvahelist kokkulepet.
2.
Teine väide, mille kohaselt rikutud kohustust analüüsida põhiõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise küsimust, sest nõukogu ei arutanud seda küsimust enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist.
3.
Kolmas väide, mille kohaselt on nõukogu rikkunud kohustust täita Euroopa Kohtu otsuseid, kuna vaidlustatud otsuses on eiratud 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsuse nõukogu vs. Front Polisario (C-104/16 P, EU:C:2016:973) põhjendusi.
4.
Neljas väide, mille kohaselt on rikutud põhimõtteid ja põhiväärtusi, millest liit rahvusvahelisel tasandil juhindub, kuna esiteks on vaidlustatud otsuses eiratud Lääne-Sahara rahva olemasolu, asendades selle mõistega „asjaomane elanikkond“; teiseks on, rikkudes rahva õigust ise otsustada oma loodusvarade üle, vaidlustatud otsuses käsitletud rahvusvahelise lepingu sõlmimist, millega ilma Lääne-Sahara rahva nõusolekuta korraldatakse tema loodusvarade eksporti liitu, määratledes need Maroko päritoluga loodusvaradeks; ja kolmandaks on vaidlustatud otsus käsitletud okupeeritud Lääne-Sahara suhtes kohaldatava rahvusvahelise lepingu sõlmimist Maroko Kuningriigiga, kes rakendab selle territooriumi suhtes annekteerimispoliitikat ja rikub pidevalt põhiõigusi, mida selle poliitika jätkamine eeldab.
5.
Viies väide, mille kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, kuna vaidlustatud otsus on vastuolus liidu avaldustega, milles liit kinnitab korduvalt vajadust austada enesemääramise põhimõtteid ja rahvusvaheliste lepingute suhtelise toime põhimõtet.
6.
Kuues väide, mille kohaselt on valesti kohaldatud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna arvestades Lääne-Sahara eristaatust, enesemääramisõiguse puutumatust ja läänesaharalaste staatust kolmanda osapoolena, ei pidanud nõukogu asetama proportsionaalsesse suhtesse väidetavat „Lääne-Sahara majandusele tekkivat kasu“ ja Sahara loodusvaradele selle tõttu tekkivat mõju.
7.
Seitsmes väide, mille kohaselt on rikutud enesemääramisõigust, kuna: esiteks on vaidlustatud otsuses Sahara rahvas asendatud mõistega „asjaomane elanikkond“, siis on sellega eiratud Lääne-Sahara rahvast kui enesemääramise õiguse kandjat; teiseks on vaidlustatud otsuses rikutud Lääne-Sahara rahva õigust ise otsustada oma loodusvarade üle, kuna ilma tema nõusolekuta korraldatakse tema loodusvarade eksporti liitu, määratledes need Maroko päritoluga loodusvaradeks, ja kolmandaks on Sahara territooriumi eristaatust rikkudes vaidlustatud otsuses käsitletud okupeeritud Lääne-Sahaara suhtes kohaldatava rahvusvahelise lepingu sõlmimist, mis varjab sellelt alalt saadud toodete tegelikku päritoluriiki, määratledes need Maroko päritoluga toodeteks.
8.
Kaheksas väide, mille kohaselt on rikutud rahvusvaheliste lepingute suhtelise toime põhimõtet, kuna vaidlustatud otsuses on eiratud Sahara rahva kui EL-Maroko suhetes kolmanda isiku staatust, pannes talle ilma tema nõusolekuta rahvusvahelised kohustused, mis seonduvad tema territooriumiga ja tema looduvaradega.
9.
Üheksas väide, mille kohaselt on rikutud rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelist kriminaalõigust, kuna ühelt poolt puudutab vaidlustatud otsus Lääne-Sahara suhtes kohaldatava rahvusvahelise lepingu sõlmimist, kuigi Maroko okupatsioonijõududel ei ole selle territooriumi suhtes jus tractatus’st neil on keelatud loodusvarasid kasutada, ja teiselt poolt, kasutades mõistet „asjaomased elanikud“, õigustab vaidlustatud otsus Maroko asunike ebaseaduslikku ümberasumist okupeeritud läänesaharalaste alale.
10.
Kümnes väide, mille kohaselt on rikutud liidu kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelist vastutust reguleerivast õigusest, kuna Maroko Kuningriigiga Lääne-Sahara suhtes kohaldatava lepingu sõlmimist käsitleva vaidlustatud otsuse tagajärjel rikuvad Maroko okupatsioonijõud tõsiselt Sahara rahva suhtes rahvusvahelist õigust ning see otsus aitab nende rikkumiste tõttu tekkinud olukorda säilitada.