EUR-Lex -  62019TN0285 - ET

24.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 213/76

2. mail 2019 esitatud hagi — SGI Studio Galli Ingegneria versus komisjon

(kohtuasi T-285/19)

(2019/C 213/73)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: SGI Studio Galli Ingegneria Srl (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid F. Marini, V. Catenacci ja R. Viglietta)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tuvastada, et hageja ei ole kohustatud maksma Euroopa Komisjonile summasid, mille tasumist komisjon nõuab võlateatega nr 3241902288, mis on saadud 22. veebruaril 2019 ja viimati 29. aprillil 2019 saadud kirjaga — Ref. Ares(2019)2858540, toetuse tagasimaksmiseks ja kahju hüvitamiseks põhjendusel, et Studio Galli Ingegneria väidetavalt rikkus kohustusi, mis tulenevad projekti „MARSOL“ käsitlevast toetuslepingust nr 619120;

—

tuvastada, et rikkumisi, millele komisjon osutab, ei ole toime pandud;

—

tuvastada, et eelnevaks teavitamiseks 19. detsembril 2018 saadetud kiri, OLAFi kontrolliaruanne, 22. veebruari 2019. aasta võlateade, 2. aprilli 2019. aasta meeldetuletus ja 29. aprilli 2019. aasta lõplik kiri Ref.Ares(2019)2858540, millega nõude summa ümber hinnati ja lükati tagasi SGI hilisemad nõuded, on õigusvastased, kehtetud ja igal juhul põhjendamatud;

—

tuvastada, et komisjoni esitatud nõuet ei ole olemas;

—

tuvastada, et hagejal on õigus toetusele, mille komisjon on talle tegelikult välja maksnud projekti „MARSOL“ käsitleva toetuslepingu nr 619120 alusel;

—

teise võimalusena tuvastada, et summa, mida komisjon tagasi nõuab, ei saa olla suurem kui 100 044,99 eurot;

—

viimase võimalusena mõista alusetu rikastumise tõttu komisjonilt SGI kasuks välja projekti „MARSOL“ rakendamisel kantud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on rikutud lepingu heas usus sõlmimise põhimõtet ja kaitseõigusi kontrolli lõpuleviimisele järgnenud etapil, on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 47 tunnustatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, on rikutud harta artikliga 41 tunnustatud õigust heale haldusele, on rikutud harta artikliga 42 tunnustatud õigust tutvuda dokumentidega ning toetuslepingu artiklit II.22 ja Belgia tsiviilseadustiku artiklit 1134.

—

Hageja väidab selles osas, et komisjon ei ole arvestanud hageja esitatud menetluse peatamise taotlust ega taotlust tutvuda OLAFi uurimistoimiku dokumentidega, vaid hoopis jätkas menetlust võlateate ja hilisemate meeldetuletuste saatmisega, kuigi äriühingul ei olnud sisuliselt võimalust vastata OLAFi lõplikule aruandele asutusesiseste probleemide tõttu. Seega on komisjon rikkunud lepingu heas usus sõlmimise põhimõtet ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile nii haldusmenetluse käigus kui ka Üldkohtus.

2.

Teise väite kohaselt ei ole väidetavat rikkumist toime pandud, Euroopa Komisjoni esitatud nõuet ei ole olemas, OLAFi kontrolliaruanne ning sellest tulenevalt komisjoni poolt eelnevaks teavitamiseks saadetud kiri ja võlateated on õigusvastased ja põhjendamatud, on rikutud süütuse presumptsiooni, tõendamiskoormise ja õigluse põhimõtteid, mida on tunnustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, samuti on tehtud viga tõendite hindamisel ja rikutud Belgia tsiviilseadustiku artiklit 1315.

—

Hageja väidab selles osas, et kõik rikkumised, millega komisjon põhjendas tagasimaksmisnõude esitamisest, on põhjendamatud, nagu nähtub kohtule esitatud dokumentidest. Tööaeg ja tööjõukulud on kajastatud õigesti kõigi projektile kulutatud ressursside osas ja vastavad komisjoni seatud nõuetele. Ressursid ja muud toetust saanud projektid omavahel ei kattu. Ühtki muud väidetavat rikkumist ei esine. OLAFi väited, millega komisjon põhjendas tagasimaksmise nõuet, puudutavad kõik muid projekte. Tõendamiskoormise ümberpöördumist ei ole ilmnenud.

3.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud proportsionaalsuse, õigluse ja lepingu heas usus sõlmimise põhimõtteid ning toetuslepingu artiklit II.22.

—

Hageja väidab selles osas, et komisjon on rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna ta nõudis hagejale välja makstud toetuse tervikuna tagasimaksmist, kuigi kontrollimisel avastatud ebakõlad puudutasid ainult kahte projektis osalenud töötajat. Tagasi nõuti ja kõiki muid otseseid kulusid peale tööjõukulude, samuti kaudseid kulusid.

4.

Teise võimalusena esitatud neljanda väite kohaselt on hagejal õigus hüvitisele Euroopa Komisjoni alusetu rikastumise tõttu.

—

Hageja leiab, et hagi esitamise eeltingimused, st ühe lepingupoole rikastumine ja teise vaesumine ning põhjuslik seos rikastumise ja vaesumise vahel, on täidetud.

Full & Egal Universal Law Academy