EUR-Lex -  62019TN0335 - ET

22.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 246/45

3. juunil 2019 esitatud hagi — Cantieri del Mediterraneo versus komisjon

(kohtuasi T-335/19)

(2019/C 246/47)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Cantieri del Mediterraneo SpA (Napoli, Itaalia) (esindajad: advokaadid F. Munari ja L. Calzolari)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

—

Tuginedes ELTL artiklile 263 jj palub hageja tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 1.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud komisjoni 20. septembri 2018. aasta otsuse nr C(2018)6037 final peale riigiabi SA.36112 (2016/C) (ex 2015/NN) kohta, mida Itaalia andis Napoli sadamavaldajale ja äriühingule Cantieri del Mediterraneo S.p.A. (edaspidi „komisjoni otsus“).

Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet.

1.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 41, 47 ja 48 ning hea halduse, võrdse kohtlemise, diskrimineerimiskeelu ja võistlevuse põhimõtete rikkumine, põhjenduste puudulikkus ja ELTL artikli 296 rikkumine.

—

Sellega seoses väidab hageja, et komisjoni otsus on vastu võetud menetluses, kus ei olnud tagatud hageja (CAMED) kaitseõigused, kuna erinevalt kaebuse esitajast ei kuulatud teda ära asja lahendamise käigus ära; ja kuna

—

komisjoni otsus on vastu võetud sellise menetluse tulemusena, mille käigus ei olnud tagatud kaebuse esitaja ja väidetava abi saaja võrdne kohtlemine (võistlevuse põhimõte).

2.

Hea halduse ja õiguskindluse põhimõtete ning õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumine, kuna tühistati otsus, millega 2006. aastal lõpetati menetlus asjas, mis puudutab sama meedet, mis nüüd on komisjoni otsusega pärast rohkem kui 10 aasta möödumist tunnistatud riigiabiks.

—

Sellega seoses väidab hageja, et komisjoni otsusega oleks pidanud tunnistama õigusvastaseks selle otsuse tühistamise, millega 2006. aastal lõpetati menetlus asjas, mis puudutab sama riiklikku meedet, ja seal oleks pidanud asuma seisukohale, et asjas menetluse lõpetamine takistab meetme käsitamist abina, mis on ühisturuga kokkusobimatu, ning et

—

komisjoni otsuses oleks pidanud rõhutama, et asjas menetluse lõpetamise otsus eeldab, et komisjon on tunnistanud vaidlusaluse meetme õiguspäraseks, ja seega takistab see komisjonil teise otsuse vastuvõtmist, millega sama ese on rohkem kui 10 aastat hiljem kvalifitseeritud teisiti.

3.

ELT artikli 107 rikkumine, kuna mõistet „riigiabi“ on tõlgendatud vääralt, pidades Autorità Portuale di Napolit (APN) ettevõtteks.

—

Sellega seoses väidab hageja, et komisjoni otsusega oleks pidanud välistama APNi käsitamise „ettevõttena“, arvestades kõigile sadamavaldajatele kui seoses Itaalia sadamatega riiki esindavatele avaliku võimu asutustele seadusega nr 84/1994 pandud ülesandeid; nad vastutavad ainult õigusliku regulatsiooni ja haldusülesannete täitmise eest üksnes riigi omandis oleval maal ja üksnes avalikes huvides, et

—

komisjoni otsusega oleks pidanud välistama APNi tegelemise „majandustegevusega“, kuna seadusega nr 84/1994 on tal keelatud pakkuda kaupa või teenuseid turul, mida mõistagi ei ole olemas; ning et

—

komisjoni otsusega oleks pidanud tuvastama, et maakasutustasu on Itaalia õiguskorras maks, mis on seadusega ette kindlaks määratud.

4.

ELTL artiklite 345, 3, 7 ja 121 ning paljude liidu õiguse põhimõtete (võrdne kohtlemine) rikkumine, samuti võimu kuritarvitamine.

—

Sellega seoses väidab hageja, et komisjoni otsuses oleks pidanud esile tooma, et hooldustööde tegemise võimalus on üks omandiõiguse õigustustest ja et alusleping kaitseb liikmesriikide õigust hoida korras riigi omandis olevat vara ja (ka) sadamataristuid ning tagada kõigile õigustatud isikutele võimalus neid kasutada; et

—

komisjoni otsusega ei saa kohaldada samu eeskirju sadamataristute korrashoiu ja sadama-ala kasutustasude suhtes „horisontaalselt“ ja ebamõistlikult, kui tegemist on asjaoludega, mis ei ole omavahel võrreldavad: märkimisväärsed erinevused sadamate haldamismudelite vahel Euroopa Liidus ei luba kohelda ühtemoodi üksnes eraomandis olevate uute taristute ehitust ja selliste liikmesriigi võõrandamatus omandis olevate kinnisasjade korrashoidu, mida riik valitseb avaliku halduse asutuste kaudu. Selline lähenemine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega; ning et

—

komisjoni otsusega ei saa ühtlustada liidu sadamate erinevaid organisatsioonilisi mudeleid, kohaldades ELTL artiklit 107 diskrimineerivalt ja ebamõistlikult.

5.

ELTL artikli 107 rikkumine, kuna mõistet „eelis“ on tõlgendatud vääralt.

—

Sellega seoses väidab hageja, et komisjoni otsuses oleks pidanud esile tooma, et meede ei vähenda ei APNi ega CAMED kulusid, kuna ükski ettevõte ei kanna tavaliselt (vähemalt mitte täies ulatuses) selliste kinnisasjade restruktureerimiskulusid, mille omanik ta ei ole (ja mille omanikuks ta ei või saada), arvestades et Itaalias on kinnisasjad (kõigis Itaalia sadamates) riigi ainuomandis; ning et

—

komisjoni otsuses oleks pidanud esile tooma, et riigile kuuluvad taritud on antud CAMEDle avatud, läbipaistva ja võistleva menetluse tulemusena, mis korraldati seepärast, et APN oli kohustatud kõnealused kinnisasjad restruktureerima. Menetluses, mille käigus anti need kinnisasjad CAMEDle, anti kõigile võimalikele huvitatud isikutele võimalus neid kinnisasju endale saada; avatud menetluse läbiviimine tagab turuosalise kriteeriumi järgimise, välistades mis tahes eelise andmise hankemenetluses edukaks tunnistatud ettevõtjale.

6.

ELTL artikli 107, hea halduse põhimõtte ja CAMED kaitseõiguste rikkumine ning puudulikud põhjendused, kuna valikulisust on tõlgendatud vääralt.

—

Sellega seoses väidab hageja, et komisjoni otsusega ei saa meedet kvalifitseerida „ad hoc“ abiks ega jätta tegemata nn „valikulisuse testi“ üldkohaldatavate meetmete osas; et

—

komisjoni otsusega oleks pidanud välistama meetme valikulisuse APNi suhtes, kuna kõiki teisi sadamavaldajaid rahastati samamoodi riigi vahenditest, et hoida korras kõiki riigile kuuluvaid taristuid, mis asuvad nende pädevuspiirkonnas; ning et

—

komisjoni otsusega oleks pidanud välistama meetme valikulisuse CAMED suhtes, kuna kõigi ettevõtete suhtes, mis tegutsevad mõnes Itaalia sadamas (mitte ainult Napolis ja mitte ainult laevaehituse sektoris), kehtivad samad eeskirjad ja seega maksavad nad samasugust kasutustasu, nagu maksab CAMED avaliku sektori vahendite arvel ehitatud või restruktureeritud taristute kasutamise eest.

7.

ELL artikli 3 ja ELTL artikli 7 rikkumine. ELTL artiklite 116 ja 117 rikkumine. Võimu kuritarvitamine. Komisjoni pädevuse puudumine selleks, et vaidlustada kasutustasude käsitamine maksuna ja nende suurus.

—

Sellega seoses väidab hageja, et komisjoni otsusega ei saa, tuginedes ELTL artiklile 107, vaidlustada selle kasutustasu suurust, mida võtab Itaalia riik kontsessiooni saanud ettevõtjatelt, ega saa väita, et see ei vasta turuväärtustele, kuna kasutustasu on Itaalia õiguskorras maks, mille summa suurus on kehtestatud seadusega ja mille üle ei peeta läbirääkimisi üksikute sadama-alal kontsessiooni saajatega, ning maksusüsteem kuulub iga liikmesriigi ainupädevusse.

8.

ELTL artikli 107 rikkumine, kuna ei esine konkurentsimoonutusi ega kaubanduse kahjustamist. Puudulikud põhjendused.

—

Sellega seoses väidab hageja, et komisjoni otsus ei saa põhineda eeldusel, et kehtivad kaks nõuet, mis omavahel erinevad ja on kumulatiivsed; ning et

—

komisjoni otsusega oleks need nõuded pidanud välistama, kuna APN ei tegutse ühelgi turul ja tal ei ole konkurente ning CAMED ei ole saanud eeliseid meetmega, mis on vaid üks paljudest üldkohaldatava kava rakendusmeetmetest, mis puudutab kõiki ettevõtjaid kõigis Itaalia sadamates (kaasa arvatud Napoli) ja mitte ainult neid, kes tegutsevaid laevaehituse sektoris.

9.

ELTL artikli 107 lõigete 2 ja 3 rikkumine.

—

Sellega seoses väidab hageja, et komisjoni otsusega oleks pidanud kohaldama ELTL artikli 107 lõiget 2, kuna korrashoiutöödega heastati kahju, mille põhjustasid pommitamine Teise maailmasõja ajal ja 1980. aasta maavärin; ning et

—

komisjoni otsusega oleks pidanud kohaldama ELTL artikli 107 lõike 3 punkte a ja c, kuna (i) Napoli sadam asub ebasoodsas olukorras olevas piirkonnas ja (ii) sadamataristute rahastamine avaliku sektori vahenditest teenib üldise huvi eesmärki, lisaks oleks pidanud arvestama, et rahastamise kogusumma jääb allapoole üldise grupierandi määrusega ette nähtud teavitamise künnist.

Full & Egal Universal Law Academy