16.9.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 312/35
5. juulil 2019 esitatud hagi — International Personal Finance Investments versus komisjon
(kohtuasi T-493/19)
(2019/C 312/29)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: International Personal Finance Investments Ltd (Leeds, Ühendkuningriik) (esindaja: solicitor M. Anderson)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada hagejat puudutavas osas täies ulatuses komisjoni 2. aprilli 2019. aasta otsus C(2019) 2526 (final) riigiabi SA.44896 kohta, mida Ühendkuningriik rakendas seoses välismaiste kontrollitavate äriühingute (edaspidi „CFC“) kontserni rahastamise maksuvabastusega;
—
kui vaidlustatud otsust ei tühistata täies ulatuses, siis a) tühistada see osas, milles otsust kohaldatakse Taxation (International and Other Provisions) Act 2010 (2010. aasta maksuseadus (rahvusvahelised ja muud sätted)) osa 9A 9. peatüki raames kattuvate intresside maksuvabastuse (matched interest exemption, edaspidi „MIE“) suhtes ja b) anda korraldus, et tagastamisele kuuluva abisumma kindlaksmääramisel tuleks kahjumit, maksuvähendusi või –vabastusi, millele hagejal oli õigus ajal, mil ta taotles kontserni rahastamise maksuvabastust (group financing exemption, edaspidi „GFE“), või millele hagejal oleks olnud sel ajal õigus, kui ta ei oleks GFE-d taotlenud, kummalgi juhul arvesse võtta, isegi kui õigus kasutada seda kahjumit, maksuvähendusi või -vabastusi on käesolevaks hetkeks Ühendkuningriigi õiguse alusel aegunud;
—
mõista hageja kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet.
1.
Esimene väide, et kostja ei ole tõendanud, et GFE kujutab endast eelist iga kord, mil GFE-d taotletakse. Lisaks, hageja leiab, et ta otsustas taotleda GFE-d, pidades esialgu silmas 75 % maksuvabastust, arvestamata seda, kas tema tasumisele kuuluv osa oleks võinud olla väiksem, kui ta oleks analüüsi läbi viinud Taxation (International and Other Provisions) Act 2010 osa 9A 5. peatüki paragrahvis 371EB ette nähtud võtmetöötajate funktsioonide kriteeriumi alusel.
2.
Teine väide, et puudus igasugune sekkumine riigi poolt või riigi ressursside kaudu. Hageja väidab, et kostja ei ole tõendanud, et GFE tõi kindlasti kaasa Ühendkuningriigi äriühingu tulumaksukohustuse vähendamise.
3.
Kolmas väide, et GFE ei anna eelist teatavatele ettevõtjatele ega soodusta teatavate kaupade tootmist. Hageja väidab, et kostja on teinud vea, kuna esiteks määratles võrdlussüsteemi liiga kitsalt, piirdudes nimetatud osaga 9A, selle asemel, et kasutada Ühendkuningriigi äriühingu maksu süsteemi laiemalt; teiseks ei mõistnud, et Taxation (International and Other Provisions) Act 2010 osa 9A 9. peatükk ei ole erand selle osa 5. peatükist, ning kolmandaks ei nõustunud, et isegi kui 9. peatükk on erand 5. peatükist, siis on see põhjendatud nimetatud seaduse osa 9A olemuse või üldise ülesehitusega.
4.
Neljas väide, et GFE ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust. Hageja leiab, et kostja on vääralt järeldanud, et GFE võib mõjutada rahvusvaheliste kontsernide valikut oma kontserni rahastamisfunktsioonide ja peakorteri asukoha osas ELis, eriti arvestades õiglaste tingimuste ja CFC puudumist 15 muus liikmesriigis enne 2016. aastat.
5.
Viies väide, et GFE ei moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et GFE taotlemine tõi kindlasti kaasa Ühendkuningriigi äriühingu tulumaksukohustuse vähendamise ning et GFE ei moonuta konkurentsi, arvestades eespool neljandas väites esitatud argumente.
6.
Kuues väide, et väidetava abi tagastamine oleks vastuolus EL õiguse üldpõhimõtetega. Hageja leiab, et võtmetöötajate funktsioonide kriteeriumi puhul puudub õiguskindlus, et Ühendkuningriigil oli hindamisruum selle ebakindluse kõrvaldamiseks ning et kostja on rikkunud kohustust põhjalikult analüüsida kõiki asjakohaseid tegureid. Kostja on abi tagastamist nõudes tegutsenud vastuolus nõukogu määruse (EL) 2015/1589 (1) artikli 16 lõikega 1, mis keelab abi tagastamise, kui see on vastuolus liidu õiguse üldpõhimõttega.
7.
Seitsmes väide, et valikuline eelis on kõrvaldatud ning tagastamine ei ole nõutav, kui Ühendkuningriik peaks tagasiulatuvalt laiendama GFE-d eelnevatele laenutehingutele ja laenutehingutele kolmandate isikutega. Hageja väidab, et niisugune tegevus kõrvaldaks mis tahes valikulise eelise (eeldades hetkeks, et selline eelis eksisteerib) ja niisugusel juhul ei esineks ebaseaduslikku riigiabi, mis kuulub liidu õiguse alusel tagastamisele.
8.
Kaheksas väide, et tagastamisele kuuluva abisumma kindlaksmääramisel oleks tulnud kahjumit, maksuvähendusi- või vabastusi, millele hagejal oli õigus ajal, mil ta GFE-d taotles, või millele tal oleks olnud sel ajal õigus, kui ta ei oleks GFE-d taotlenud, arvesse võtta, isegi kui õigus kasutada sellist kahjumit, maksuvähendusi või –vabastusi on käesolevaks hetkeks Ühendkuningriigi õiguse alusel aegunud. Hageja väidab, et just selliselt on vaidlustatud otsuse põhjendust 203 õige tõlgendada, ent kuivõrd seda nii ei tehtud, on vaidlustatud otsus väär, kuna kahjumi, maksuvähenduste või -vabastuste arvesse võtmata jätmine toob kaasa abisumma ülehindamise, mis tekitab siseturul konkurentsimoonutuse.
9.
Üheksas väide, et kostja ei ole oma seisukohti MIE-ga seoses põhjendanud ega viinud läbi kõikide asjakohaste tegurite põhjalikku analüüsi. Hageja leiab, et kostja ei ole teinud vahet 9. peatükis ette nähtud kolmel erineval maksuvabastusel, mis toimivad sõltumatult, ega mõistnud, et MIE ei ole võtmetöötajate funktsioonide kriteeriumi vahendaja ning et 9. peatükis MIE esinemine (mis on lahutamatult seotud intressikulude mahaarvatavust piiravate eeskirjadega) näitab, et kostja on vääralt määratlenud võrdlussüsteemi kitsalt, piirdudes nimetatud 9A osa eeskirjadega, selle asemel, et kasutada Ühendkuningriigi äriühingu maksu süsteemi laiemalt.
(1) Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9).
Full & Egal Universal Law Academy