16.9.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 312/41
12. juulil 2019 esitatud hagi — Crédit Lyonnais versus EKP
(kohtuasi T-504/19)
(2019/C 312/33)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Crédit Lyonnais (Lyon, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Champsaur ja A. Delors)
Kostja: Euroopa Keskpank
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada ELTL artiklite 256 ja 263 alusel EKP 3. mai 2019. aasta otsus ECB-SSM-2019-FRCAG-39 osas, milles keeldutakse hagejale andmast luba finantsvõimendusmäära arvutamisel 34 % tema CDC vastu olevate nõuete arvesse võtmata jätmiseks;
—
mõista kõik kohtukulud välja EKP-lt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjendamiseks esitab hageja kolm väidet.
1.
Esimene väide, et rikutud on ELTL artiklit 266 ja Üldkohtu otsuse seadusjõudu. Hageja leiab, et Euroopa Keskpank rikkus ELTL artiklit 266 ja kohtuotsuse seadusjõudu, kuna ta tugines oma otsuses põhjendustele, mida Üldkohus on oma 13. juuli 2018. aasta otsuses Crédit agricole vs. EKP (T-758/16, EU:T:2018:472) juba analüüsinud ja mille ta on tagasi lükanud, ning tuues jätkuvalt esile teoreetilise ohu, et Prantsuse riik jätab oma kohustused täitmata, ning varade erakorralise müügi vajaduse ohu, ilma et ta oleks nende kinnituste tõenäosust tõendanud.
2.
Teine väide, et esiteks on EKP rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT 2013, L 176, lk 1) artikli 429 lõiget 14 ja artikli 400 lõike 1 punkti a ning teiseks võimu kuritarvitanud. Hageja on seisukohal, et tuginedes oma otsuses Caisse des dépôts et consignations’i (edaspidi „CDC“) riskide kontsentreerumisele, et keelduda andmast luba jätta finantsvõimenduse määrast täielikult välja Crédit Lyonnais’ (edaspidi „LCL“) CDC-s olevad riskipositsioonid, kehtestab EKP LCL-ile usaldatavusnõude seoses riiginõuete kontsentreerumisega, mida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 1 punkt a ei luba tal kehtestada, ning kasutab pädevust, mille määruse artikli 429 lõige 14 talle annab, muudel kui selles artiklis ette nähtud eesmärkidel.
3.
Kolmas väide, et EKP tegi ilmse hindamisvea, kui ta jättis jätkuvalt arvesse võtmata reguleeritud hoiuste eriomadusi, rikkudes seega oma kohustust hinnata hoolsalt ja erapooletult juhtumi kõiki olulisi asjaolusid ning teha nende põhjal asjakohased järeldused. Hageja leiab, et selliselt toimides teeb EKP ilmse vea ka reguleeritud hoiustega seotud usaldatavusriskide hindamisel.
Full & Egal Universal Law Academy