30.9.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 328/62
19. juulil 2019 esitatud hagi — Homoki versus komisjon
(kohtuasi T-517/19)
(2019/C 328/71)
Kohtumenetluse keel: ungari
Pooled
Hageja: Andrea Homoki (Gyál, Ungari) (esindaja: advokaat T. Hüttl)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa lIidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooni (1) artikli 264 esimese lõigu alusel Euroopa Pettustevastase Ameti (edaspidi „OLAF“) juhtumi nr OF/2015/0034/B4 raames 4. aprillil 2019 tehtud otsus nr OCM(2019)7991.– 04/04/2019. (olaf.c.4(2019)8720) ning juhtumi nr OF/2015/0034/B4 raames 22. mail 2019 tehtud otsus nr OCM(2019)11506 — 22/05/2019. (olaf.c.4(2019)12610), jättes ELTL artikli 264 teise lause kohaselt jõusse otsuste need osad, mis käsitlevad informaatorite andmete kaitset, ning OLAFi asutusesiseste märkmete ja vahepealsete töödokumentide konfidentsiaalsust;
—
mõista kohtukulud Üldkohtu kodukorra artikli 134 alusel välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
OLAF ei võimaldanud esimeses vaidlustatud otsuses hagejal tutvuda OLAFi aruandega Elios Innovatív Zrt. tänavavalgustuse investeeringute kohta (OLAFi juhtumi nr OF/2015/0034/B4 dokumendid) ning jättis teises vaidlustatud otsuses hageja esitatud kordustaotluse rahuldamata.
Hageja esitab oma vaidlustatud otsuste tühistamise hagi põhjenduseks kaheksa väidet.
1.
Esimene väide, mis põhineb põhiõiguste kaitsel
—
Taotletava dokumendiga tutvumine kuulub hageja põhiõiguste harta artiklist 11 tuleneva õiguse sõna- ja teabevabadusele valdkonda. Hageja väitel ei viinud kostja, kui ta ei võimaldanud taotletava dokumendiga tutvuda, läbi põhiõiguste hartas sätestatud hindamist ega kaalumist põhiõiguste seisukohast ning piiras seeläbi ebaproportsionaalselt hageja õigust sõna- ja teabevabadusele.
2.
Teine väide, mis põhineb sellel, et tuleb ümber lükata üldine keeld võimaldada dokumentidega tutvuda
—
Hageja väitel on OLAFi dokumentidega tutvumise võimaldamise üldine keeld õigusvastane. Hageja arvates ei saa põhiõigust tutvuda dokumentidega muuta sisutühjaks selliselt, et täitevvõim ei kohalda mõne institutsiooni või asutuse (käesoleval juhul OLAF) koostatud kõikide dokumentide suhtes üldnormina avalikustamist, kontrollimata sisuliselt taotletavaid andmeid.
3.
Kolmas väide, mis põhineb konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel
—
Hageja heidab ette, et dokumendiga ei võimaldata tervikuna tutvuda, tuginedes OLAFi konfidentsiaalsuskohustusele. Selline piirang, mis võimaldab, et OLAFi uurimise kõik dokumendid oleksid konfidentsiaalsuskohustusele tuginedes avalikkuse eest varjatud, muutes nii Euroopa Liidu kodanike õiguse tutvuda Euroopa Liidu institutsioonide dokumentidega täiel määral sisutühjaks, ei ole proportsionaalne.
4.
Neljas väide, mis põhineb dokumentidega tutvumise õigusel
—
Hageja väitel ei saa avalikustamise üldnormiga ühildada seda, kui täitevvõim võimaldab teatavate dokumentidega tutvuda ainult siis, kui taotleja tõendab dokumentidega tutvumise keelu ümberlükkamiseks, et on olemas oluline avalik huvi. Hageja arvates tuleks andmete töötlemise eest vastutaval asutusel tõendada, et esineb erand, mis lubab avalikustamist piirata.
5.
Viies väide, et välist survet ja otsustusprotsessi kaitse vajadust ei ole põhjendatud
—
Hageja väitel ei viinud kostja üksikjuhtumi kohta läbi hindamist dokumentidega tutvumise õiguse kasutamise seisukohast ega põhjendanud sisuliselt, millise ettevalmistatava otsuse tegemiseks taotletavaid andmeid vaja on.
6.
Kuues väide, et puudub ärihuvide kaitset puudutav õiguslik alus
—
Hageja väitel ei ole kostja tõendanud, et tutvumise võimaldamine võiks kahjustada füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuve. Ainult eeldatav ja põhjendamata oht ei tohi muuta sisutühjaks andmetega tutvumist taotleva isiku põhiõigust tutvuda ja levitada avalikku huvi pakkuvaid andmeid.
7.
Seitsmes väide, et isikuandmetega dokumentide konkreetsetes avalikes huvides edastamist tuleb põhjendada
—
Hageja arvates ei ole kostja väide, mis käsitleb isikuandmete kaitset, õiguspärane, kuna avaliku võimu ülesannete ja riigi või kohaliku omavalitsuse rahaliste vahendite kasutamise käigus kaitstakse isikuandmeid piiratud kujul. Hageja heidab lisaks kostjale ette, et ta ei teatanud temale sellest, et tal oleks tulnud isikuandmetega dokumentide avalikes huvides tutvumist põhjendada.
8.
Kaheksas väide, et taotletud dokumentidega tutvumiseks esineb oluline avalik huvi
—
Hageja väidab, et dokumentidega tutvumiseks esineb oluline avalik huvi. Hageja põhjendab avaliku huvi olemasolu sellega, et Ungari asutustelt ei saa nõuda, et nad viiksid seoses OLAFi tuvastatud raskete kuritarvitustega läbi sisulist uurimist. Hageja arvates saab sellega seoses olla ainus tõhus vahend avalikustamine.
(1) ELT 2010, C 83, lk 1.
Full & Egal Universal Law Academy