7.10.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 337/10
1. augustil 2019 esitatud hagi – Shindler jt versus nõukogu
(kohtuasi T-541/19)
(2019/C 337/11)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hagejad: Harry Shindler (Porto d’Ascoli, Itaalia) ja viis teist hagejat (esindaja: advokaat J. Fouchet)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hagejad paluvad Üldkohtul:
—
tühistada Euroopa Liidu Nõukogu 3. juuli 2019. aasta vaikimisi tehtud otsus, jätta tuvastamata tegevusetus seoses vastamata jätmisega 3. mai 2019. aasta taotlusele, milles nõuti 2019. aasta mai lõpus toimunud Euroopa Parlamendi valimiste edasilükkamist;
—
tuvastada, et Euroopa Liidu Nõukogu jättis õigusvastaselt Euroopa Parlamendi valimised edasi lükkamata ja seega muutmata tema 22. mai 2018. aasta otsuses (EL, Euratom) 2018/767 ette nähtud kuupäevad, et võimaldada Ühendkuningriigi hagejatel aktiivselt osaleda Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimistel, mis on oluline eelkõige selleks, et ratifitseerida võimalik Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline väljaastumisleping;
selle tulemusena:
—
tuvastada see tegevusetus;
—
mõista Euroopa Liidu Nõukogult igale hagejale välja 1 500 eurot nende õiguskaitsekulude hüvitamiseks.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kolm väidet.
1.
Esimene väide, et rikutud on liidu õigusega tagatud hagejate õigust valida Euroopa Parlamenti. Selle väite raames väidavad hagejad eelkõige, et:
—
rikutud on ELL artiklit 9, ELTL artikleid 20 ja 21 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 7;
—
nõukogu on rikkunud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid;
—
nõukogu on rikkunud liidu kodakondsusele omast võrdse kohtlemise põhimõtet, mis tuleneb harta artiklitest 20 ja 39, ning rikkunud 1976. aasta akti artikli 1 lõiget 3 koostoimes ELL artikli 14 lõikega 3.
2.
Teine väide, et nõukogu õigusvastase tegevusetusega on kolmekordselt võetud õigus hääletada Euroopa Parlamendi valimistel. Selle väite raames väidavad hagejad eelkõige, et:
—
nõukogu rikkus Ühendkuningriigi kodanike õigusi, sest ei seadnud Euroopa Parlamendi valimistel kahtluse alla „15aasta reeglit“, mis rikub raskelt liikumis- ja elamisvabadust, hea halduse põhimõtet ja hartaga tunnustatud, valimisõiguses ette nähtud võrdsuse põhimõtet, ning et rikutud on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli 1 artiklit 3 ja sama konventsiooni artiklit 10;
—
Brexiti edasilükkamisega, mis otsustati alles 11. aprillil 2019 pärast liikmesriikide valijate registrite lõplikku kinnitamist, rikuti liikumis- ja elamisvabadust, ELL artiklit 50, hea halduse põhimõtet ja hartaga tunnustatud, valimisõiguses ette nähtud võrdsuse põhimõtet ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli 1 artiklit 3 ja sama konventsiooni artiklit 10;
—
Ühendkuningriigis toimunud valimised olid ebaseaduslikud Brexiti edasilükkamisega kiirustamise tõttu ja äärmusliku formaalsuse tõttu, mis puudutas Ühendkuningriigis elavaid Euroopa Liidu kodanikke.
3.
Kolmas väide, et Euroopa Liidu Nõukogu otsus, mitte tuvastada tegevusetust ja jätta Euroopa Parlamendi valimised edasi lükkamata, oli õigusvastane. Selle keeldumise aluseks on nõukogu 22. mai 2017. aasta otsus (EL, Euratom), millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord (dokument XT 21016/17), koos selle lisaga, milles sätestatakse läbirääkimisjuhised (dokument XT 21016/17 ADD 1 REV 2), mida hagejad peavad ebaseaduslikuks.
Full & Egal Universal Law Academy