11.11.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 383/62
14. augustil 2019 esitatud hagi – Oltchim versus komisjon
(kohtuasi T-565/19)
(2019/C 383/71)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Oltchim SA (Râmnicu Vâlcea, Rumeenia) (esindajad: advokaadid C. Arhold, L.-A. Bondoc ja S. Petrisor)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada komisjoni 17. detsembri 2018. aasta otsuse riigiabi SA.36086 (2016/C) (ex 2016/NN) kohta, mida Rumeenia andis ettevõtjale Oltchim SA (1) artikkel 1 ja artiklid 3–7;
—
hüvitada hageja kohtukulud käesolevas kohtuastmes.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet.
1.
Esimene väide on, et Rumeenia riigivara haldamise ameti poolt võlgade täitmisele pööramata jätmisega seoses on komisjon teinud ilmse hindamisvea, kui leidis, et see meede andis majandusliku eelise ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.
2.
Teine väide on, et eespool nimetatud meetme kohta, mis seisnes võlgade mitte tagasi nõudmises, ei ole kostja esitanud piisavalt põhjendusi selle meetme riigiabiks liigitamise kohta, rikkudes seeläbi ELTL artikli 296 lõiget 2.
3.
Kolmas väide on, et hagejale jätkuvate elektritarnete kaudu väidetava abi andmisega ja pärast hageja ebaõnnestunud erastamist kolmandale isikule võla kuhjumisega seoses on komisjon teinud ilmse hindamisvea, kui otsustas, et see meede andis majandusliku eelise ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.
4.
Neljas väide, et eespool nimetatud meede, mis seisneb jätkuvates elektritarnetes ja kolmandale isikule võla kuhjumises, kujutab endast ELTL artikli 296 lõike 2 rikkumist.
5.
Viies väide puudutab hageja võlausaldajate poolt heaks kiidetud reorganiseerimise kavas ette nähtud osalist võlgade tühistamist ja selle kohaselt on komisjon teinud ilmse hindamisvea, kui otsustas, et võla tühistamise puhul oli tegemist riigi ressursside ülekandmisega selles osas, mis hõlmas kolmandast isikust eraettevõtjat.
6.
Kuues väide on, et igal juhul ei olnud eespool nimetatud võla tühistamine riigiga seostatav avaliku sektori ettevõtjaid puudutavas osas.
7.
Seitsmes väide on, et eespool nimetatud võla tühistamine vastab eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumile, kuna suurem osa eraõiguslikke võlausaldajaid hääletasid reorganiseerimise kava poolt (pari passu), et reorganiseerimise kava oli avaliku sektori ettevõtjate jaoks majanduslikult soodsam kui likvideerimine, ning et muudetud reorganiseerimise kava kohaselt müüakse äriühing tegelikult varakogumite kaupa, mida komisjon oma otsuses pidas parimaks stsenaariumiks.
8.
Kaheksas väide puudutab võla osalise tühistamise meedet ja selle kohaselt on kostja rikkunud ELTL artikli 296 lõiget 2.
9.
Üheksas väide puudutab võla osalise tühistamise meedet ja selle kohaselt on komisjon rikkunud ELTL artikli 107 lõiget 1 ja artikli 108 lõiget 2, samuti menetlusmäärust (2), kuna nägi ette kogu tühistatud võla tagasinõudmise, olgugi et isegi kostja enda hüpoteetilises parimas stsenaariumis tehtud (ebaõigete) arvutuste põhjal oli selge, et avaliku sektori võlausaldajad ei oleks saanud tagasi palju rohkem, kui nad muudetud reorganiseerimise kava alusel tegelikult said.
(1) ELT 2019, L 181, lk 13.
(2) Hagiavalduses viidatud dokumendi versioon on nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).
Full & Egal Universal Law Academy