21.10.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 357/38
19. augustil 2019 esitatud hagi – EI versus komisjon
(kohtuasi T-575/19)
(2019/C 357/47)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: EI (esindaja: advokaat R. Mbonyumutwa)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada vaidlustatud otsus;
—
kohustada Euroopa Komisjoni hüvitama:
—
esiteks nahavärvi alusel diskrimineerimisega talle tekitatud mittevaralist kahju ja mõista tema kasuks välja 123 600 (sada kakskümmend kolm tuhat kuussada) eurot, ning
—
teiseks diskrimineerimise tõttu edutamata jätmise ja palgatõusust ilmajätmisega talle tekitatud varalist kahju ja mõista tema kasuks välja 48 670 (nelikümmend kaheksa tuhat kuussada seitsekümmend) eurot ja 56 (viiskümmend kuus) senti);
—
kohustada komisjoni hageja teened erapooletult ja objektiivselt ümber hindama ning teda vajaduse korral edutama;
—
mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja esitab ametisse nimetamise õigust omava isiku 23. mai 2019. aasta otsuse peale, millega hageja vaie edutamata jätmise otsuse peale rahuldamata jäeti ja kinnitati 2018. aastal edutatud isikute lõplik nimekiri, esitatud hagi põhjenduseks kaks väidet.
1.
Esimese väite kohaselt on edutamismenetluses tehtud ilmsed hindamisvead. See väide jaguneb neljaks osaks.
—
Esimeses osas väidetakse, et ametnike kohta koostatavad hindamisaruanded on ebatäpsed ja subjektiivsed. Sellega seoses leiab hageja, et tehtud on kolm viga. Esimene viga puudutab asjaolu, et hageja aruanded koostas ainult üks isik, teine viga puudutab hindamisaruannete sisulist ebatäpsust ja kolmas viga tuleneb asjaolust, et ei võetud arvesse hageja hinnangut enda kohta.
—
Teises osas väidetakse, et keeleoskuse hindamist ei testitud objektiivselt. Sellega seoses leiab hageja, et tehti kolm viga. Esimene viga puudutab asjaolu, et hageja aruanded koostas ainult üks isik, teine viga seisnes selles, et ei kasutatud turul saada olevaid objektiivseid teste, ja kolmas viga tuleneb asjaolust, et hindamine ei kajasta tegelikkust.
—
Kolmandas osas väidetakse, et vastutuse määra hindamine oli subjektiivne.
—
Neljandas osas väidetakse, et arvessevõetavate faktiliste asjaolude valik oli subjektiivne.
2.
Teise väite kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet. Sellega seoses esitab hageja kaks argumenti.
—
Esimene argument on, et edutamismenetlusest tulenev subjektiivsus ei ole hageja suhtes muud kui ebasoodne.
—
Teine argument on, et vastates tema küsimustele põhjuste kohta, miks teda ei edutatud, esitas tema vahetu ülemus vastuse e-kirja teel, mis tõendab, et edutamismenetlus ei olnud objektiivne ega erapooletu.
Full & Egal Universal Law Academy