25.11.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 399/84
26. septembril 2019 esitatud hagi – Elevolution – Engenharia versus komisjon
(kohtuasi T-652/19)
(2019/C 399/103)
Kohtumenetluse keel: portugali
Pooled
Hageja: Elevolution – Engenharia, S.A. (Amadora, Portugal) (esindajad: advokaadid M. Marques Mendes, R. Campos, A. Dias Henriques, M. Troncoso Ferrer ja C. García Fernández)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
rahuldada hagi ja tühistada vaidlustatud otsus tervikuna;
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.
1.
Esimene väide, mis tugineb veale komisjoni 12. juuli 2019. aasta otsuses, mille tegi rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi (DEVCO) direktori kohusetäitja dokumendis Ares(2019)4611765 — 16/07/2019, millega jäetakse hageja kolmeks aastaks kõrvale hankemenetlustest ja toetuste saajate seast, mida rahastab Euroopa Arengufond (EAF) vastavalt nõukogu määrusele (EL nr 2015/323, ja millega määratakse väljajätmist käsitlevate faktiliste andmete avaldamine komisjoni veebilehel.
Hageja väidab, et komisjon eksib oma otsuses järeldustes, mis puudutavad sisulisi tingimusi, eelkõige neid, mis puudutavad tööde täitmise hilinemisi, mida ei saa hagejale süüks panna. Lepingus ette nähtud lepitusmenetlus oleks tulnud lõpule viia ja hagejale ei saa süüks panna vahekohtu moodustamata jätmist.
2.
Teine väide, et otsus on põhjendamata ja et rikutud on õigusnorme, konkreetselt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 143 lõiget 5 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41, ning samuti õigust heale haldusele.
Otsus on põhjendamata, kuna see ei võimalda hagejal tutvuda analüüsi ja järeldustega, mis tulenevad finantsmääruses ette nähtud toimkonna poolt läbi viidud kohustuslikust eelnevast võistlevast menetlusest. Jättes arvesse võtmata eelneva võistleva menetluse ja jättes üldse mainimata selle tulemused, rikub otsus ka õigusnormi, minnes vastuollu eelkõige finantsmääruse artikli 143 lõikega 5, ja rikkudes õigust heale haldusele, mis on ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41.
3.
Kolmas väide, et rikutud on artikli 109 lõike 1 punkti b (kuni 1. jaanuarini 2016), artikli 106 lõike 1 punkti e (alates 1. jaanuarist 2016) ja hiljem põhiõiguste harta artiklit 47.
Otsustades, kas jätta hageja kõrvale hankemenetlustest ja toetuste saajate seast, mida reguleerivad nõukogu määrused (EL) 2015/323 ja (EL) 2018/1877, on komisjon samal ajal kohus ja pool. Olukorras, kus lepingurikkumise olemasolu küsimus on veel lahendamata, kujutab asjaolu, et arvesse võetakse üksnes komisjoni ja/või tellija argumente, mitte aga hageja omi, endast põhiõiguste harta artikli 47 rikkumist, sest see rikub poolte võrdsuse põhimõtet.
4.
Neljas väide, et rikutud on finantsmääruse artikli 136 lõiget 3 ja proportsionaalsuse põhimõtet, nagu seda tagab põhiõiguste harta artikkel 49.
Komisjon määras kõige rangema sanktsiooni, mis on ette nähtud määruse nr 966/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1929, artikli 106 lõike 14 punktis c, ja mis on ka kõige rangem sanktsioon, mis on ette nähtud finantsmääruse artiklis 139. Arvestades kõiki asjaolusid ja seda, et küsimus, kas hageja rikkus lepingut raskelt, on veel tõendamata ja sub iudice, tähendab määruse nr 966/2012 artikli 106 lõike 14 punktis c ette nähtud kõige rangema sanktsiooni määramine seda, et rikutud on põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 3 tunnustatud proportsionaalsuse põhimõtet.
Full & Egal Universal Law Academy