25.11.2019
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 399/91
30. septembril 2019 esitatud hagi – Ferriere Nord versus komisjon
(kohtuasi T-667/19)
(2019/C 399/111)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Ferriere Nord SpA (Osoppo, Itaalia) (esindajad: advokaadid W. Viscardini, G. Donà ja B. Comparini)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
esimese võimalusena, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 263, tühistada Euroopa Komisjoni 4. juuli 2019. aasta otsus C(2019) 4969 final, mis tehti teatavaks 18. juulil 2019 ja millega hagejale määrati ESTÜ asutamislepingu artikli 65 rakendamise menetluse tulemusena (AT.37.956 – raudbetooni sarrused) trahv 2 237 000 eurot;
—
teise võimalusena tühistada otsus C(2019) 4969 final osaliselt ja sellest tulenevalt vähendada trahvisummat;
—
igal juhul mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja üksteist väidet.
1.
Esimene väide, et on rikutud kaitseõigusi.
—
Hageja väidab selles osas, et on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 47 ja 48, Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 6, määruse nr 1/2003 artikleid 14 ja 27 ning määruse nr 773/2004 artikleid 11, 12, 13 ja 14, kuna 23. aprilli 2018. aasta ärakuulamisega ei ole kõrvaldatud oluliste menetlusnormide rikkumist, mille tuvastas Euroopa Kohus 21. septembri 2017. aasta kohtuotsusega C-88/15 P.
2.
Teine väide, et on rikutud ne bis in idem põhimõtet
—
Hageja väidab selles osas, et on rikutud harta artiklit 50, kuna vaatamata sellele, et Euroopa Kohus tühistas oma otsusega Üldkohtu otsuse – ja sellest tulenevalt ka komisjoni varasema otsuse – menetluslikel põhjustel, oli Üldkohus siiski juba teinud otsuse faktiliste asjaolude kohta, mida komisjon hagejale ette heitis. Seega ei saanud komisjon teha samadel faktilistel asjaoludel põhinevat uut otsust.
3.
Kolmas väide, et on vääralt tõlgendatud ja seetõttu ka rikutud kohustust tagada õigus heale haldusele ja mõistlikule menetlusajale ning et põhjendused on puudulikud
—
Hageja väidab selles osas, et pidades silmas harta artikleid 41 ja 47 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 6, on komisjon ilma asjakohaste põhjendusteta ja igal juhul ekslikult leidnud, et ta ei ole kohustatud hindama, kas menetluse kestus oli mõistlik, küsides seda hinnangut kohtuorganilt.
4.
Neljas väide, et on rikutud menetluse mõistliku kestuse põhimõtet, ületatud pädevuse piire ja rikutud kaitseõigusi.
—
Hageja väidab selles osas, et on rikutud harta artikleid 41 ja 47 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 6, kuna komisjon on kasutanud õigust tuvastada asjaolusid ja määrata sanktsiooni, mida tal ei olnud enam õigust teha, kuna menetlusaeg oli olnud ebamõistlikult pikk, ning seega on ta rikkunud kaitseõigusi selle kestuse tõttu, mis on tuvastatud.
5.
Viies väide, et põhjendused on puudulikud või ekslikud, on ületatud pädevuse piire, on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, harta artikleid 41 ja 47 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 6.
—
Hageja väidab selles osas, et komisjon ei ole tõendanud, et tal oli põhjendatud huvi otsus uuesti vastu võtta, mistõttu see otsus on pädevuse piiride ületamise tulemus.
6.
Kuues väide, et määruse nr 1/2003 artikkel 25 on õigusvastane lähtuvalt ELTL artiklist 277 ning et õigus tuvastada asjaolusid ja määrata sanktsiooni oli lõppenud.
—
Hageja väidab, et määruse nr 1/2003 artikkel 25 on õigusvastane, kuna see on vastuolus menetluse mõistliku kestuse põhimõtte ja proportsionaalsuse põhimõttega.
7.
Seitsmes väide, et 4. juuli 2019. aasta otsus on osaliselt õigusvastane vaidlusaluste faktiliste asjaolude osas, on rikutud tõendamiskoormist puudutavaid üldpõhimõtteid ja põhimõtet, et kahtluse korral tehakse otsus isiku kasuks.
—
Hageja väidab selles osas, et mõned teod, mida Ferriere Nordile ette heidetakse, ei ole konkurentsivastased ja igal juhul ei ole komisjon neid tõendanud.
8.
Kaheksas väide, et trahvi suurendamine põhjendusel, et tegemist on korduva rikkumisega, on õigusvastane, kuna on rikutud kaitseõigusi.
—
Hageja väidab, et trahvi suurendamine põhjendusel, et tegemist on korduva rikkumisega, on õigusvastane, kuna ei vastuväiteteatises ega üheski hilisemas dokumendis, mis puudutab menetlust, mille tulemusena otsus uuesti vastu võeti, ei ole komisjon sellele raskendavale asjaolule osutanud, mistõttu hageja ei saanud ennast selles küsimuses kaitsta.
9.
Üheksas väide, et trahvi suurendamine põhjendusel, et tegemist on korduva rikkumisega, on õigusvastane, kuna menetlusaeg oli ülemäära pikk ja on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.
—
Hageja väidab selle kohta, et kuigi esimese rikkumise tuvastamisest kuni vaidlustatud otsuses ette heidetud faktiliste asjaolude tekkimiseni möödunud ajavahemikku võib pidada mitte just ülemäära pikaks, tuleb võtta arvesse, et vaidlustatud otsuse uuesti vastu võtmise ajaks oli esimese rikkumise tuvastamisest möödunud juba 30 aastat.
10.
Kümnes väide, et trahvi suurendamine põhjendusel, et tegemist on korduva rikkumisega, on õigusvastane, kuna trahvisumma on ülamäära suur ja põhjendused on puudulikud.
—
Hageja väidab selle kohta, et trahvi suurendamine 50 % põhjendusel, et tegemist on korduva rikkumisega, ei ole põhjendatud, võttes muu hulgas arvesse menetluse ebatavaliselt pikka kestust.
11.
Üheteistkümnes väide, et trahvi vähendamisel kergendavate asjaolude tõttu on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.
—
Hageja leiab, et talle määratud trahvi vähendamine kergendava asjaolu tõttu ei ole piisav, kuna seda on vähendatud proportsionaalselt vähem, kui vähendati teise ettevõtja trahvi samal põhjusel.
Full & Egal Universal Law Academy