Euroopa Liidu
Teataja
ET
L-seeria
2026/114
16.1.2026
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2026/114,
15. jaanuar 2026,
millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit sulatatud alumiiniumoksiidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 9 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Algatamine
(1)
Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 21. novembril 2024 alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“ või „Hiina RV“) pärit sulatatud alumiiniumoksiidi impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamise kohta teate Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „algatamisteade“) (2).
(2)
Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 9. oktoobril 2024 Imerys S.A. (edaspidi „Imerys“ või „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.
1.2. Registreerimine
(3)
Komisjon kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) 2025/260 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“) asjaomase toote impordi registreerimise nõude.
1.3. Ajutised meetmed
(4)
Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 26. juunil 2025 huvitatud isikutele kavandatud tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta.
(5)
Valimisse kaasatud eksportivad tootjad Chongqing Saite Corundum Co., Ltd. (edaspidi „Saite“) ja Luoyang Runbao Abrasives Co., Ltd. (edaspidi „Runbao“) osutasid mittekahjustava hinna arvutamise andmete puudumisele – neile andmetele viidati dokumentides, kuid neid ei tehtud kättesaadavaks. Lisaks tõi Runbao esile, et komisjon oli kohaldanud kahe erineva sisendi – eri puhtusastmega alumiiniumhüdroksiidi – puhul sama võrdlushinda, mis Runbao väitel on faktiliselt ja majanduslikult ebaõige. Runbao taotles madalama puhtusastmega sisendi võrdlushinna proportsionaalset kohandamist.
(6)
Mittekahjustava hinna arvutamise andmete avalikustamise taotlust ei olnud võimalik rahuldada, sest see teave on konfidentsiaalne ja väga tundlik ning selle avalikustamine võib asjaomaseid isikuid kahjustada. Komisjon selgitas ka, et koondnäitajaid ei saa esitada ilma, et tekiks oht avalikustada liidu tootjate konfidentsiaalsed andmed, kuna liidu tootjaid on väga vähe. Alumiiniumhüdroksiidi võrdlusaluste puhul väidetavalt tehtud kirjavea kohta nentis komisjon, et see märkus ei puudutanud arvutuste täpsust ja seda ei saanud uurimise selles etapis käsitleda. Seda märkust käsitletakse jaotises 3.2.3.1.
(7)
Liidu kasutajad ja importijad, nagu Reckel GmbH (edaspidi „Reckel“) ja Tyrolit – Schleifmittelwerke Swarovski AG & Co. KG (edaspidi „Tyrolit“), tõstatasid tõsiseid metodoloogilisi probleeme. Nende väitel keskendus komisjoni analüüs üksnes pruunile sulatatud alumiiniumoksiidile, jättes kõrvale suure hulga erinevate kasutusalade ja kulustruktuuridega sulatatud alumiiniumoksiidi kvaliteediklasse, mistõttu hinna- ja kuluvõrdlused olid moonutatud. Samuti kritiseerisid nad tuginemist ulatuslikule ja heterogeensele tariifireapõhisele kaubandusstatistikale selliste oluliste sisendite puhul nagu kaltsineeritud boksiit ja alumiiniumoksiid, märkides, et see statistika hõlmab väga erineva kvaliteedi ja hinnaga tooteid. Mõnel juhul näis, et sama tooraine (kaltsineeritud boksiit) esineb eri rubriikide all kaks korda.
(8)
Need märkused ei puudutanud avalikustatud arvutuste matemaatilist täpsust. Seepärast käsitletakse neid märkusi käesoleva määruse jaotises 3.2.3.1.
(9)
Lisaks osutasid Tyrolit ja Reckel müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjendatud summade kindlaksmääramiseks kasutatud allikate valikuga seotud probleemidele. Asjaomased äriühingud, mille andmetele kummagi määra puhul tugineti, tegutsevad väidetavalt mitteseotud sektorites, mistõttu nende andmed ei ole tüüpilised. Tyrolit rõhutas, et selle asjaolu tõttu, millele lisandus tuginemine Brasiilia võrdlushindadele teatavate tootmistegurite, sealhulgas alumiiniumoksiidi ja boksiidi puhul, on kulude võrdlusalused ülepaisutatud. Nii Tyrolit kui ka Reckel hoiatasid, et kui uuritava toote puhul kohaldatakse kuni 136 % määraga ajutisi dumpinguvastaseid tollimakse, jättes tootmisahela järgmise etapi valmis abrasiivtooted tollimaksuvabaks, võib see liidus kaasa tuua allkasutajate tootmisettevõtete sulgemise, oskustööliste töökohtade kadumise ja suurema sõltuvuse imporditud valmistoodetest.
(10)
Ka probleemid, mis tõstatati seoses müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta finantsandmete hankimiseks valitud äriühingutega, sisendite võrdlusaluste väidetava moonutatusega ja meetmete laiemate majanduslike tagajärgedega, ei puuduta eelavalikustamise käigus esitatud matemaatiliste arvutuste täpsust. Need küsimused on hõlmatud komisjoni tehtava laiema metodoloogilise hindamisega ja liidu huvide analüüsiga ning neid käsitletakse üksikasjalikult jaotises 3.2.3.2.
(11)
Komisjon kehtestas 17. juulil 2025 oma rakendusmäärusega (EL) 2025/1456 (4) (edaspidi „ajutine määrus“) Hiina Rahvavabariigist pärit sulatatud alumiiniumoksiidi impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.
1.4. Järgnenud menetlus
(12)
Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“) esitasid ajutise määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul oma kirjalikud esildised esialgsete järelduste kohta järgmised isikud:
—
liidu tootjad Imerys ja Alteo Fused Alumina (edaspidi „AFA“);
—
valimisse kaasatud eksportivad tootjad Saite ja Runbao;
—
importijad TRAXYS Europe SA ja Reckel;
—
kasutajad Calderys Deutschland GMBH, Calderys France S.A.S., Calderys Magyarorszag K.F.T., Calderys Italia SRL, Calderys Nordic AB, Calderys The Netherlands B.V. (edaspidi „Calderys“), Tyrolit, ABRANOVA s.r.o. (edaspidi „Abranova“), ANDRE ABRASIVE ARTICLES SP. Z O.O. SP.K, Vesuvius Poland Sp. z o.o. (edaspidi „Vesuvius“), August Rüggeberg GmbH & Co. KG, PFERD-Rüggeberg S.A., Smirdex, ABRASIENNE, ArcelorMittal Refractories Sp. z o.o. (edaspidi „ArcelorMittal“), MOLITAL ABRASIVI SRL, Federchimica–Aispec–Gruppo abrasive, G.W.S. GRINDING WHEELS SYSTEM SRL, GRANDINETTI SRL, Industria Mole Abrasive S.r.l., Mabtools France, RHI Magnesita GmbH, , SAINT-GOBAIN ABRASIFS (edaspidi „Saint-Gobain“), Syndicat National des Abrasifs et Superabrasifs, Granit Grinding Wheel Ltd., Techniflex Sp. z o.o. ja ZAI AD; ning
—
eksportivad tootjad Binzhou Qinai New Material Co., Ltd, Chongqing Saite Corundum Co., Ltd., Henan Ant Advanced Materials Co., Ltd., Henan Hengxin Industrial & Mineral Products Co., Ltd., Henan Tuorui Abrasive Material Co., Ltd., Jiygo Refractory & Abrasive Ltd., Luoyang Runbao Abrasives Co., Ltd., Qingdao Sisa Abrasives Co., Ltd., Shandong Bosheng New Materials Co., Ltd., Shanxi Lvliangshan Minerals Co., Ltd., Yichuan Abrasives Industry Union, Zhengzhou Sinabuddy Mineral Co., Ltd. ja Zhengzhou Goohe Co., Ltd., keda esindab Hiina metallide, mineraalide ja kemikaalide importijate ja eksportijate kaubanduskoda (edaspidi „Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad“);
—
kasutajate ühendused Deutsche Feuerfest-Industrie e.V. (edaspidi „DFFI“), Verband Deutscher Schleifmittelwerke e.V. (edaspidi „VDS“), Euroopa abrasiivmaterjalide tootjate föderatsioon (Federation of European Producers of Abrasives, edaspidi „FEPA“) ja Euroopa tulekindlate materjalide tootjate föderatsioon (European Refractories Producers Federation, edaspidi „PRE“).
(13)
Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Pärast ajutise määruse avaldamist kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama täiendavat teavet, eelkõige liidu huvide hindamiseks, pidades silmas asjaomaste isikute erinevaid huve. Ära kuulati AFA, Imerys, PRE, VDS, Tyrolit, Saint-Gobain, ArcelorMittal, Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad, Saite ja Runbao.
(14)
Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi.
(15)
Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiina Rahvavabariigist pärit sulatatud alumiiniumoksiidi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Huvitatud isikutelt pärast avalikustamist saadud märkusi käsitletakse asjakohastes punktides allpool.
(16)
Pärast põhjenduses 15 osutatud avalikustamist avaldas komisjon seejärel lõplikud järeldused kõigile huvitatud isikutele. See täiendav avalikustamine sisaldas ajakohastatud järeldusi ja kaalutlusi. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada selle täiendava avalikustamise kohta märkusi ning saadud märkusi on käsitletud allpool asjakohastes punktides.
1.5. Menetlusega seotud väited
(17)
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid Reckel, Tyrolit ja VDS, et alusmääruse artikli 19a lõike 1 kohaselt tuleb esialgsed järeldused avalikustada kolm nädalat enne ajutiste meetmete kehtestamist. Need huvitatud isikud väitsid, et andes huvitatud isikutele ajutiste tollimaksude kavandatava kehtestamise kohta teavet 26. juunil 2025, rikkus komisjon alusmääruse artikli 19a lõiget 1, artikli 7 lõiget 1 ja artikli 5 lõiget 10 ning algatamisteate tingimusi.
(18)
Komisjon nentis, et alusmääruse artikli 7 lõike 1 kohaselt ei või ajutisi tollimakse kehtestada kolme nädala jooksul pärast teabe saatmist huvitatud isikutele vastavalt artiklile 19a. Seega on selles sättes määratud kindlaks minimaalne ajavahemik kõnealuse teabe edastamise ja ajutiste meetmete vastuvõtmise vahel. Käesoleval juhul saatis komisjon teabe 26. juunil 2025 ja kehtestas ajutised meetmed 18. juulil 2025. Nende kuupäevade vahele jäi kolm nädalat. Seega järgis komisjon artikli 7 lõike 1 nõudeid.
(19)
Lisaks tuletas komisjon meelde, et artikkel 19a, mida on muudetud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/1173 (5), reguleerib esialgsete järelduste avalikustamise sisu ja eesmärki, samas kui artikli 7 lõikes 1 on sätestatud ajutiste meetmete ajastamise menetlusraamistik. Artikli 19a muutmisel ei muudetud artikli 7 lõikes 1 sätestatud ajalist reeglit. Seetõttu leidis komisjon, et väide esialgsete järelduste avalikustamise perioodi nõuete väidetava rikkumise kohta ei ole põhjendatud, ja lükkas selle väite tagasi.
1.6. Uurimise algatamisega seotud väited
(20)
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei esitanud ükski huvitatud isik menetluse algatamise kohta muid väiteid ja märkusi peale nende, millele on osutatud ajutise määruse jaotises 1.4. Seetõttu kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 6–11 esitatud tähelepanekud ja järeldused.
1.7. Valikuuring
(21)
Kuna liidu tootjate, importijate ja eksportivate tootjate valikuuringu kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 12–28 esitatud järeldused.
1.8. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud
(22)
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei esitanud ükski huvitatud isik väiteid ega märkusi küsimustikule antud vastuste ega kontrollkäikude kohta. Seetõttu kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 29–32 esitatud tähelepanekud ja järeldused.
1.9. Uurimisperiood ja asjaomane periood
(23)
Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 33, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. oktoobrist 2023 kuni 30. septembrini 2024 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).
2. ASJAOMANE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
2.1. Uuritav toode
(24)
Komisjon tuletas meelde, et nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 34, on uuritavaks tooteks kindla või muutuva keemilise koostisega tehiskorund, mida nimetatakse ka sulatatud alumiiniumoksiidiks (edaspidi „uuritav toode“).
(25)
Kõvaduse ja soojuspidavuse tõttu kasutatakse sulatatud alumiiniumoksiidi peamiselt kahes, abrasiivmaterjalide ja tulekindlate materjalide tööstussektoris. Abrasiivmaterjalide sektoris kasutatakse sulatatud alumiiniumoksiidi mitmesuguste tööde, sealhulgas lihvimise, poleerimise, lõikamise ja lõhkamise puhul. Tulekindlate materjalide tööstuses kasutatakse seda tulekindla materjalina kõrge temperatuuriga konstruktsioonides, nagu ahju vooderdus, tiiglid ja tulekindlad tellised. Peale nende peamiste kasutusviiside kasutatakse sulatatud alumiiniumoksiidi ka tehnilise keraamika tootmisel ja kulumiskindla lisaainena pinnakatetes lamineeritud toodete tööstuses.
2.2. Uuritav toode
(26)
Komisjon tuletas meelde, et nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 38, on asjaomaseks tooteks Hiina RVst pärit uuritav toode, mis praegu kuulub CN-koodide 2818 10 11 , 2818 10 19 , ex 2818 10 91 ja 2818 10 99 (TARICi koodid 2818 10 91 20, 2818 10 91 40, 2818 10 91 91, 2818 10 91 99) alla (edaspidi „asjaomane toode“).
2.3. Samasugune toode
(27)
Kuna selles küsimuses väiteid ega märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 40 ja 41 esitatud järeldused.
2.4. Toote määratlusega seotud väited
(28)
Teatavad tulekindlate materjalide tootmisharus tegutsevad liidu kasutajad väitsid, et abrasiivmaterjalide klassi kuuluv sulatatud alumiiniumoksiid ja tulekindlate materjalide klassi kuuluv sulatatud alumiiniumoksiid ei ole omavahel asendatavad, kuna neil on erinevad füüsikalised ja keemilised omadused, osakeste suurusjaotus, muud näitajad ja kasutusalad ning kuna tarbijad tajuvad neid erinevalt. ArcelorMittal väitis ka seda, et tulekindlate materjalide klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidi tootmine ja tootmisvõimsus on ebapiisavad. ArcelorMittal tugines oma väites hinnangule, et sulatatud alumiiniumoksiidi kogutarbimine liidus on 400 000 tonni, millest tulekindlate materjalide klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidi kogutarbimine moodustab 170 000 tonni. Huvitatud isikud väitsid, et seetõttu tuleks tulekindlate materjalide klassi kuuluv sulatatud alumiiniumoksiid uuritava toote määratlusest välja jätta.
(29)
Komisjon tuletas meelde, et neid väiteid on juba uuritud ja käsitletud ajutise määruse põhjendustes 42–45 ja 307–308. Komisjon kordas, et mõlemal klassil on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused, sealhulgas võrreldav alumiiniumoksiidisisaldus, kõvadus, tihedus ja sulamistemperatuur. Osakeste suurusjaotuse erinevused tulenevad pigem sulatamisjärgsest töötlemisest kui toodete olemuslikust erinevusest. Komisjon täheldas ka osakeste suuruse olulist kattuvust, mis muudab asendatavuse teatavate kasutusalade puhul võimalikuks.
(30)
Lisaks nentis komisjon, et väide tulekindlate materjalide klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidi piiratud tootmise ja tootmisvõimsuse kohta liidus ei ole seotud toote põhiolemusega. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 307 ja 308, leidis komisjon, et liidu tootmisharu on võimeline varustama liidu turgu vajalike kogustega, sealhulgas asjaomase toote teatavate liikidega. Komisjon tegi kindlaks, et kuigi Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu vähenesid liidu tootmisharu tootmismahud asjaomasel perioodil oluliselt, oli liidu tootmisharu tootmisvõimsus sel perioodil märkimisväärselt alakasutatud. Lisaks kinnitas komisjon, et olemasolev täiendav tootmisvõimsus hõlmab tulekindlate materjalide klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisvõimsust, mis on kas kohe kasutatav või mida saab väga lühikese aja jooksul kasutama hakata. Väidet liidu ebapiisava tootmisvõimsuse kohta käsitletakse põhjalikumalt jaotises 7.4.
(31)
Seoses liidu tarbimisega tuletas komisjon lisaks meelde, et liidu tarbimine moodustas uurimisperioodil 305 360 tonni, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 188–190. ArcelorMittali väide tulekindlate materjalide klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidi hinnangulise tarbimise ja sulatatud alumiiniumoksiidi hinnangulise kogutarbimise kohta ei ole mitte ainult vastuolus kontrollitud andmetega, vaid erineb ka hinnangust, mille on esitanud mitut liidu selle sektori ettevõtjat esindav kasutajate ühendus PRE ja mille kohaselt moodustab tulekindlate materjalide klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidi tarbimine 80 000 tonni.
(32)
Seetõttu jäi komisjon ajutise määruse põhjendustes 42–45 esitatud järelduse juurde, et mõlemad klassid moodustavad ühe toote, kuna huvitatud isikute kirjeldatud variatsioonid ei osuta olulistele erinevustele, mis õigustaksid tulekindlate materjalide klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidi väljajätmist toote määratlusest.
(33)
Reckel väitis, et sool-geel-korund erineb muudest sulatatud alumiiniumoksiidi liikidest oma füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste põhiomaduste, sealhulgas kõvaduse, purunemissitkuse ja termiliste omaduste poolest ning et tipptasemel täppisrakenduste puhul on selle asendamine märkimisväärselt keeruline. Reckeli väitel tuleks sool-geel-korund seetõttu uuritava toote määratlusest välja jätta.
(34)
Komisjon tuletas meelde, et neid väiteid on juba uuritud ja käsitletud ajutise määruse põhjendustes 46–48. Komisjon kordas, et sool-geel-korundil on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused nagu muud liiki sulatatud alumiiniumoksiidil, sealhulgas võrreldav kõvadus, soojapidavus ja keemiline püsivus. Kuigi selle tootmisel kasutatakse teistsugust protsessi ja teistsuguseid tooraineid, ei mõjuta need erinevused oluliselt toote funktsionaalseid omadusi. Lisaks ei ole ainuüksi kuluerinevused piisavad selleks, et käsitada sool-geel-korundi eraldiseisva tootena. Võimalus asendada sool-geel-korund muud liiki sulatatud alumiiniumoksiidiga, isegi kui selle tõhusus on nõudlike kasutusalade korral väiksem, kinnitab enamiku abrasiivmaterjalina kasutamise viiside puhul piisavat funktsionaalset sarnasust ja asendatavust.
(35)
Seetõttu jäi komisjon ajutise määruse põhjendustes 46–48 esitatud järelduse juurde, et sool-geel-korund kuulub uuritava toote määratluse alla.
(36)
Mitu huvitatud isikut väitis, et pruun sulatatud alumiiniumoksiid tuleks meetmete kohaldamisalast välja jätta, kuna see erineb valgest sulatatud alumiiniumoksiidist oma keemilise koostise, sealhulgas väiksema Al2O3 sisalduse ja suurema lisandite sisalduse poolest. Lisaks väitsid nad, et pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi kas ei toodeta liidus või see on saadaval üksnes ebapiisavates kogustes, mis ei rahulda liidu nõudlust. Peale selle väitsid huvitatud isikud, et üleminek pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi tootmiselt valge sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisele on tehniliselt keeruline ning turuandmed näitavad, et tehniliste omaduste või hinnaga seotud põhjustel ei ole need kaks toodet kergesti omavahel asendatavad.
(37)
Komisjon leidis, et kuigi pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi Al2O3 sisaldus on veidi väiksem ja lisandite sisaldus suurem kui valgel sulatatud alumiiniumoksiidil, ei kujuta need erinevused endast füüsikaliste, keemiliste või tehniliste omaduste olulist erinevust, millest piisaks eraldi toote määratlemiseks. Lisaks nentis komisjon, et väide pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi piiratud tootmise ja tootmisvõimsuse kohta liidus ei ole seotud toote põhiolemusega. Komisjon tõdes siiski, et liidu tootmisharu toodab praegu pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi. Mis puudutab koguseid, siis nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 307 ja 308, leidis komisjon, et liidu tootmisharu on võimeline varustama liidu turgu vajalike kogustega, sealhulgas pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi puhul. Lisaks kinnitas komisjon, et oluline osa olemasolevast täiendavast tootmisvõimsusest, mis on kas kohe kasutatav või mida saab väga lühikese aja jooksul kasutama hakata, on seotud pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisega. Väidet liidu ebapiisava tootmisvõimsuse kohta käsitletakse põhjalikumalt jaotises 7.4.
(38)
Neil põhjustel leidis komisjon, et pruun sulatatud alumiiniumoksiid kuulub uuritava toote määratluse alla, ja lükkas väljajätmise taotluse tagasi.
(39)
Seega järeldas komisjon, et toote määratluse kohta saadud märkused ei ole toodete väljajätmise põhjendamiseks piisavad. Seetõttu lükati kõik vastavad väited tagasi.
3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK
3.1. Normaalväärtuse kindlaksmääramise menetlus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a
(40)
Kuna selles küsimuses väiteid ega märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 49–55 esitatud järeldused.
3.2. Normaalväärtus
3.2.1. Oluliste moonutuste olemasolu
(41)
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid Abranova, Tyrolit ja VDS märkusi oluliste moonutuste esinemise kohta.
(42)
Abranova ei nõustunud komisjoni tuginemisega oluliste moonutuste esinemisele Hiinas. Ta väitis, et Hiina tootjate kulueelised tulenevad peamiselt loomulikest teguritest: juurdepääsust toorainetele, väiksematest energiakuludest ja pikaajalistest investeeringutest saastekontrollitehnoloogiasse. Ta rõhutas, et liidu tootjate raskused on tingitud hoopis kõrgetest elektrihindadest ja sõltuvusest imporditud toorainetest. Abranova vaidles kindlalt vastu seisukohale, et Hiina poliitiline süsteem või Hiina Kommunistliku Partei kongressi seatud eesmärgid tõendavad tootmiskulude süsteemseid moonutusi. Ta tõi esile, et isegi Hiina riigi- ja eraettevõtted peavad tegutsema kasumlikult ega saa püsida elus üksnes subsiidiumide toel. Seetõttu ei olnud komisjoni tuginemine riigi mõjule kui moonutusi tõendavale asjaolule Abranova arvates põhjendatud.
(43)
Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 74–110, viis komisjon läbi alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase üksikasjaliku hindamise ja tegi kindlaks, et Hiina RVs esinevad olulised moonutused, mis mõjutavad tootmiskulude ja hindade kujunemist. Tõendid kinnitasid riigi ulatuslikku mõju majandusele, sealhulgas energiale, toorainetele, tööjõule ja rahastamisvõimalustele, mis mõjutab kulustruktuure kogu sektoris. Abranova esitatud väited ei lükanud neid järeldusi ümber. Seepärast lükati see väide tagasi.
(44)
Tyroliti väitel tugines komisjon alumiiniumoksiidi ja boksiidiga seotud toorainemoonutuste olemasolu kindlakstegemiseks üldistatud tõenditele, mida ei toetanud sisulised kinnitavad tõendid. Tyrolit väitis, et alumiiniumoksiidi ja boksiidiga kaubeldakse integreeritud ülemaailmsel turul ning et nende kaupade Hiina omamaised hinnad on lähedal rahvusvahelistele võrdlusalustele. Tema arvates tugines komisjon põhjendamatult üldistatud poliitilistele tõenditele, jättes samal ajal kõrvale konkreetsed hinnaandmed sellistest allikatest nagu S&P Global Commodity Insights. Tyrolit väitis, et kuigi mõne tootmisteguri (nt energia ja tööjõud) puhul võib esineda moonutusi, ei kehti see kõigi tootmistegurite, sealhulgas alumiiniumoksiidi ja boksiidi kohta. VDS toetas seda seisukohta, viidates tõenditele, mille kohaselt peegeldavad Hiina alumiiniumoksiidi ja boksiidi hinnad suuresti ülemaailmseid hindu ning mis seavad kahtluse alla komisjoni järelduse moonutuste kohta.
(45)
Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 59–110, osutasid toimikus sisalduvad tõendid, sealhulgas komisjoni aruanne oluliste moonutuste kohta Hiinas, kaebus ja komisjoni uurimine, riigi märkimisväärsele sekkumisele Hiina majandusse, sealhulgas alumiiniumoksiidi- ja boksiidisektorisse. Hiina valitsusele saadeti küsimustikud oluliste moonutuste ja toorainemoonutuste olemasolu kohta, kuid Hiina valitsus ei vastanud neile küsimustikele. Samuti ei esitanud ükski Hiina eksportiv tootja piisavaid tõendeid selle kohta, et tema sisendikulud, sealhulgas alumiiniumoksiidi ja boksiidiga seotud kulud, ei ole moonutatud. Vastupidi – uurimise käigus tehti kindlaks, et neis sektorites tegutsevad riigiettevõtted ja ka eraettevõtjad on kas Hiina ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve all, kusjuures ulatuslikud planeerimisdokumendid ja tööstuspoliitika on suunatud konkreetselt alumiiniumoksiidile ja boksiidile. Seepärast järeldas komisjon, et alumiiniumoksiidi ja boksiidi hindu ja kulusid ei saa Hiina RVs pidada vabaturujõudude toimimise tulemusel kujunevaks.
(46)
Seetõttu jäi komisjon oma seisukoha juurde ja kinnitas ajutise määruse põhjendustes 56–115 esitatud järeldused.
3.2.2. Võrdlusriik
(47)
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kritiseerisid Andre Abrasives Articles ja VDS Brasiilia valimist võrdlusriigiks.
(48)
Andre Abrasives Articles taotles ümberhindamist, väites, et Brasiilia on võrdlusriigiks sobimatu, kuna sealne energiakulude struktuur on teistsugune ja turg on väiksem, mis vähendab Brasiilia võrreldavust Hiinaga.
(49)
Taotlus normaalväärtuse metoodika ümberhindamiseks ja võrdlusriigina Brasiilia kasutamisest loobumiseks kulustruktuuri või turu suuruse tõttu ei ole põhjendatud. Komisjon tuletas meelde, et Brasiilia valiti välja kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, tuginedes usaldusväärsete ja representatiivsete andmete kättesaadavusele, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 141. Seepärast lükati see väide tagasi.
(50)
VDS rõhutas lisaks, et komisjon jättis Mehhiko esialgu kõrvale sealse tootmise väidetava puudumise tõttu ja tegi siis ilma selge põhjenduseta valiku Brasiilia kasuks.
(51)
Komisjon tuletas meelde, et Brasiilia valiti võrdlusriigiks pärast seda, kui tehti kindlaks, et Mehhikos ( erinevalt Brasiiliast) uuritavat toodet tegelikult ei toodeta. See valik tehti ka pärast seda, kui huvitatud isikud, sealhulgas VDS, olid esitanud märkusi tootmise puudumise kohta Mehhikos. Seepärast lükati see väide tagasi.
(52)
Seetõttu jäi komisjon oma seisukoha juurde ja kinnitas ajutise määruse põhjendustes 116–143 esitatud järeldused.
3.2.3. Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad
(53)
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid mitu huvitatud isikut märkusi teatavate tootmistegurite puhul kasutatud võrdlusaluste ning normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude kohta.
3.2.3.1. Tootmistegurid
(54)
Saite, Runbao, DFFI, PRE ja Vesuvius pidasid problemaatiliseks seda, et komisjon tugines moonutamata hindade allikana boksiidi impordihindadele Brasiilias. Nad väitsid, et Brasiilia on suur boksiidi eksportija, mistõttu import hõlmab üksnes kõrge hinnaga nišitooteid, millega seotud kulud ei esinda sulatatud alumiiniumoksiidi tootmiskulusid. Lisaks pärines märkimisväärne osa Brasiilia impordist Hiinast, suurendades moonutuste ohtu. Seevastu Mehhiko impordistruktuur on nende arvates mitmekesisem ja majanduslikult asjakohasem ning pakub seega normaalväärtuse arvutamiseks usaldusväärsemat alust.
(55)
Komisjon märkis, et Brasiilia impordihindade kasutamine omamaiste hindade kajastamiseks oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kooskõlas. Asjaolu, et Brasiilia on suur boksiidi eksportija, ei vähendanud tema piisavat mahtu ja eri päritolu tooteid hõlmava impordistatistika usaldusväärsust. Nagu on selgitatud esimeses tootmistegureid käsitlevas teates, jäeti Hiina RVst pärit import boksiidi võrdlusaluse arvutamisel välja. Samuti ei avaldanud Hiina RVst pärit import oma osakaalule vaatamata märkimisväärset mõju ülejäänud maailmast pärit impordi hindadele, mis olid oluliselt kõrgemad. Seepärast lükati see väide tagasi.
(56)
Tyrolit vaidles vastu alumiiniumoksiidi ja boksiidi puhul kasutatud võrdlusalustele, rõhutades, et nende sisendite näol on tegemist ülemaailmselt kaubeldavate kaupadega, mille hinnad Hiinas vastavad rahvusvahelise turu hindadele, ning et seetõttu ei ole võrdlushindade kindlaksmääramine vajalik. Tyrolit ja Saite kritiseerisid Brasiilia impordiandmete kasutamist ka põhjusel, et need andmed hõlmasid Hispaaniast eksporditud kvaliteetset kaltsineeritud boksiiti, mis ei ole võrreldav standardse tööstusliku lähteainega, ning juhtisid tähelepanu vasturääkivustele, nagu HS-koodide muudatused, mis ei mõjutanud dumpingumarginaale. Nad väitsid, et normaalväärtused oleksid pidanud kajastama Brasiilia moonutamata omamaiseid hindu või vajaduse korral ekspordihindu, kuid jäid lõpuks seisukohale, et puuduvad tõendid Hiinas esinevate toorainemoonutuste kohta, mis õigustaksid asendusvõrdlusaluste kasutamist.
(57)
Komisjon tuletas meelde, et võrdlusalused tuli kindlaks määrata, sest Hiina omamaiseid hindu ja kulusid ei saanud kasutada Hiina RVs esinevate oluliste moonutuste tõttu, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 74–110. Brasiilia impordiandmeid kasutati moonutamata võrdlushindade kõige sobivama allikana kooskõlas artikli 2 lõike 6a punktiga a. Spetsialiseeritud tooteliikidega seotud andmete olemasolu impordistatistikas ei muuda kehtetuks impordiandmestikku tervikuna, mis hõlmab piisavates kogustes eri päritolu tooteid. Lisaks ei esitanud need isikud tõendeid, mis toetaksid seisukohta, et võrdlusalused ei kajastanud Brasiilia moonutamata omamaiseid hindu. Seepärast lükati see väide tagasi.
(58)
FEPA ja Smirdex s.a. väitsid, et Brasiilias hangivad sulatatud alumiiniumoksiidi tootjad boksiiti siseturult, mistõttu impordistatistika ei ole kulude võrdlemisel asjakohane. Nad mõlemad soovitasid kasutada niinimetatud läbipaistvaid ja rahvusvaheliselt tunnustatud indekseid, nagu S&P Global Commodity Insights või CBIX, mis nende sõnul kajastavad turul toimuvat paremini. Lisaks viitas Smirdex tõenditele selle kohta, et boksiidi ja alumiiniumoksiidi turuhinnad on Brasiilias vaid ligikaudu 10–15 % kõrgemad kui Hiinas, mis ei toeta ajutises määruses kehtestatud väga kõrgeid dumpingumarginaale.
(59)
Komisjon kohaldas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a, kasutades sellise võrdlusriigi andmeid, mille asjakohased andmed on kergesti kättesaadavad. Ta pidas võrdlusriigist, st Brasiiliast, hangitud boksiidi võrdlusalust asjakohaseks. Pealegi ei esitatud Brasiilia ja Hiina väidetavate hinnaerinevuste kohta tõendeid, vaid üksnes kontrollimata väiteid. Seega ei tõendanud huvitatud isikud, et boksiidi jaoks valitud võrdlusalus oli sobimatu ja et komisjon peaks kasutama selle tootmisteguri moonutamata võrdlusaluse kindlaksmääramiseks mõnda muud metoodikat. Lisaks nentis komisjon, et boksiidi võrdlushind oli samas vahemikus kui tulekindlate materjalide klassi kuuluva boksiidi Hiina ekspordihind (85%/2,0/3,15–3,2 (0–6 mm), FOB Xingang), mis on esitatud Metal Bulletini sõltumatus tööstuse võrdlusaluste ülevaates ülemaailmse metalli- ja mäetööstuse kohta (Fastmarketsi hinnad). Seepärast lükati see väide tagasi.
(60)
Vesuvius väitis, et komisjon ei avalikustanud selgelt, milliseid HS-koode kasutati boksiidi ja kaltsineeritud boksiidi võrdlusaluste arvutamiseks. Ta märkis, et kui eelavalikustamise dokumentides viidati koodile HS 2508 30 , siis ajutises määruses on nimetatud tollikoode 2606 00 12 ja 2606 00 90 . Tema arvates tekitab see vastuolu ebakindlust tegelikult kasutatud andmete suhtes ja vähendab metoodika läbipaistvust. Seepärast taotles Vesuvius, et komisjon avalikustaks nõuetekohaselt normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud täpsed HS-koodid.
(61)
Komisjon märkis, et esimeses tootmistegureid käsitlevas teates oli kaltsineeritud boksiit algselt nimetatud HS-koodi 2508 30 all, mis hõlmab alumiiniumimaake ja -kontsentraate üldiselt. Pärast täiendavat uurimist ja kontrolli valimisse kaasatud eksportivate tootjate valdustes kinnitas komisjon, et kaltsineeritud boksiit on õige klassifitseerida CN-koodide 2606 00 12 ja 2606 00 90 alla, mida kasutati ajutises määruses võrdlusaluste arvutamiseks. Selle muudatusega tagati eksportivate tootjate poolt tegelikult kasutatud tootmisteguri õige tariifne klassifikatsioon ega muudetud aluseks olevat metoodikat. Varasemates dokumentides sisaldunud viide koodile HS 2508 30 kajastas eksportivate tootjate esitatud esialgset teavet. Ajutise määruse tabelis 1 kasutati sisendina ainult kaltsineeritud boksiiti, kuna eksportivad tootjad kasutasid kaltsineeritud boksiiti, mitte toorboksiiti. Seetõttu järeldas komisjon, et metoodikat kohaldati järjekindlalt ja läbipaistvalt, ning lükkas selle väite tagasi.
(62)
Vesuvius väitis, et Brasiilia elektri- ja gaasihindade põhjal Hiina eksportijate maksudeta energiakulude kindlaksmääramisel lahutas komisjon võrdlusalusest vääralt 17,5 % ICMS-maksu. Tema väitel on ICMS-maksu määrad Brasiilias vahemikus 17–20 % ja paljude allikate kohaselt kohaldatakse osariigisiseste tehingute, näiteks energiamüügi puhul tavaliselt seda vahemikku. Seetõttu oleks Vesuviuse arvates tulnud 17,5 % asemel kasutada keskmist määra 18,5 %.
(63)
Komisjon tegi kindlaks, et uurimisperioodil kohaldati enamikus Brasiilia osariikides tööstusliku elektritarbimise suhtes ICMSi määra vahemikus 17–18 %. Mõnes osariigis kehtisid küll kõrgemad määrad, kuid neid kohaldati peamiselt teatavat künnist ületava kodumajapidamiste tarbimise suhtes, mitte tööstustarbijate suhtes. Seetõttu leidis komisjon, et esialgsetes arvutustes kohaldatud 17,5 % mahaarvamine kajastas õigesti tööstustarbijate keskmisi tingimusi ning see oli põhjendatud ja representatiivne alus maksudeta energiakulude kindlaksmääramiseks. Seepärast lükati see väide tagasi.
(64)
Seetõttu jäi komisjon oma seisukoha juurde ja kinnitas ajutise määruse põhjendustes 144–160 esitatud järeldused.
(65)
Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Vesuvius, et komisjon tugines ILO andmetele Brasiilia üldises tootmissektoris nädalas tegelikult töötatud tundide arvu kohta (40,4 tundi), mis Vesuviuse arvates ei peegelda uuritava tootega seotud majandustegevust. Vesuvius väitel olid 23. majandussektori („Muude mittemetalliliste mineraaltoodete tootmine“) kohta kättesaadavad sektoripõhised ILO andmed, mille kohaselt oli nädalas tegelikult töötatud tundide arv 41,3, ja kasutada oleks tulnud hoopis neid andmeid.
(66)
Komisjon uuris seda väidet ja kinnitas, et ILO andmestik sisaldab eraldi teavet 23. majandussektori kohta. Kuna asjaomast toodet toodetakse selles sektoris, nõustus komisjon märkusega. Seetõttu arvutas komisjon tööjõukulude võrdlusaluse ümber, asendades varem kasutatud tegelike nädalaste töötundide arvu (40,4 tundi) sektoripõhise näitajaga, mis on 41,3 tundi. Kõik muud metodoloogilised etapid jäid samaks. Selle kohanduse tulemusel vähenesid tööjõukulud tunnis 58,36 jüaanilt 57,09 jüaanile tunnis.
3.2.3.2. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum
(67)
DFFI ja PRE esitasid märkused selle kohta, et valitud Brasiilia äriühingud Tecnosulfur, Bozel Brasil S.A. ja Trevo Industrial ei olnud sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisharu puhul usaldusväärsed asendajad, sest nad tegutsevad mitteseotud valdkondades, kus tootmisprotsessid ja turud on teistsugused. DFFI ja PRE sõnul ei peegelda need äriühingud sulatatud alumiiniumoksiidi tootmise majanduslikke ega tehnilisi omadusi.
(68)
Ka Tyrolit väitis, et valitud Brasiilia äriühingute võrreldavus sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisharuga on piiratud. Kui rauasulamite tootja Bozel, kes käitab kaarahjusid, sarnaneb veidi sulatatud alumiiniumoksiidi tootjatega, siis Trevot ja Tecnosulfurit pidas Tyrolit ebasobivaks. Trevo toodab kipsplaate, (6) tegutsedes täiesti erinevas sektoris, ning Tecnosulfuri ärimudel eeldab oluliselt suuremaid müügi-, üld- ja halduskulusid, mis on seotud turunduse, teadus- ja arendustegevuse ning müügitoega. Tyrolit kutsus komisjoni üles asendama need äriühingud sobivamate Brasiilia rauasulamisektoris tegutsevate tootjatega, kes kasutavad maakide töötlemiseks kaarahjusid, mis muudab nende tegevuse väga energiamahukaks, nagu Ferbasa, RIMA, Nova Era Silicon või Ferro Ligas, kelle avaldatud finantsaruanded võimaldaksid leida täpsema võrdlusaluse.
(69)
Vesuvius lisas, et kolmest valitud äriühingust kahel – Trevol ja Tecnosulfuril – puudub seos sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisega. Trevo tegevus piirdub kipsplaatide tootmisega, mis ei hõlma elektrisulatust, ning Tecnosulfur tarnib vedelmetallide väävlitustamise tooteid (7). Vesuvius rõhutas, et kuigi Bozel käitab elektrisulatusahjusid, ei ole komisjoni valitud äriühingud üldiselt sulatatud alumiiniumoksiidi tootjatega piisavalt võrreldavad, mistõttu nad ei sobi haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi usaldusväärse moonutamata ja põhjendatud summa kindlaksmääramiseks.
(70)
Neid uusi tähelepanekuid kaaludes leidis komisjon, et algselt valitud äriühingud ei ole sulatatud alumiiniumoksiidi tootmise sektoriga piisavalt seotud, võttes arvesse nende tegevust, ning et Bozeli müügi-, üld- ja halduskulude 2–3 % määra ei saa pidada alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses põhjendatuks, sest need kulud olid liiga väikesed võrreldes kõnealuses sektoris tegutsevate äriühingute puhul asjaomasel perioodil tavapäraselt täheldatud müügi-, üld- ja halduskulude määraga, (8) mis ületas 10 %. Seega ei peetud neid sulatatud alumiiniumoksiidi sektori puhul tüüpiliseks. Sellest tulenevalt hindas komisjon oma valiku ümber, et teha kindlaks äriühingud, mille tegevus on sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisega tehniliselt ja majanduslikult paremini võrreldav, isegi kui see on liigitatud muu, kuid seotud NACE koodi 24.1 (raua, terase ja rauasulamite tootmine) alla. Uued kindlaks tehtud äriühingud on Ferbasa, RIMA Industrial, Aço Verde do Brasil, MinasLigas ja Viena Siderúrgica.
(71)
Komisjon leidis, et need äriühingud on sobivamad sulatatud alumiiniumoksiidi tootjate asendajad, kuna nende tegevus rauasulamisektoris hõlmab tootmisprotsesse ja kulustruktuure, mis on väga sarnased sulatatud alumiiniumoksiidi tootmise omadega. Nimelt on neil sarnased peamised tehnilised ja majanduslikud omadused: i) tootmine elektrikaarahjudes või elektriahjudes, ii) kõrgel temperatuuril toimuvad redutseerimise/sulatamise protsessid, iii) energia- ja kapitalimahukad kulustruktuurid, iv) mineraalainepõhiste toorainete tarneahelad, v) kõrvalsaaduste taaskasutamine ja keskkonnakontroll ning vi) tugevad sidemed terasetööstusega, kus sulatatud alumiiniumoksiidil on samuti oluline roll tulekindlate materjalide sisendina.
(72)
Komisjon nõustus seega, et esialgses etapis valitud äriühingud ei olnud piisavalt tüüpilised. Ta tegi arvutused uuesti rauasulami- ja terasesektori äriühingute finantsandmete põhjal, pidades neid sektoreid uuritava toote tootmisele lähemal olevateks. Selle muudatusega tagati, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi võrdlusalused peegeldavad võrreldavates energiamahukates tootmisharudes tegutsevate tootjate tegelikku olukorda täpsemalt. Uute arvutuste põhjal on müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi määr vastavalt 11,41 % ja 5,63 % müüdud kaupade kuludest.
(73)
Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Imerys, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi võrdlusalust tuleks muuta, väites, et see ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses „moonutamata ja põhjendatud“. Tema arvates ei ole kaks valitud äriühingut – Aço Verde do Brasil ja Viena Siderúrgica – sulatatud alumiiniumoksiidi tootjatega tehniliselt võrreldavad, sest nad ei tegutse rauasulamisektoris ja kasutavad elektrikaarahju asemel kõrgahju. Lisaks väitis Imerys, et nende äriühingute müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ei olnud tüüpilised, viidates Viena suurusele ja kasumlikkusele ning Aço Verde do Brasili väiksemale müügi-, üld- ja halduskulude määrale, mis põhines Imerysi müügi-, üld- ja halduskulude arvutustel. Sellega seoses väitis Imerys, et müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel ei tohiks netofinantskulusid lugejast maha arvata. Imerys viitas ka avalikele töötajate õigusi käsitlevatele uurimistele, mis puudutasid teatavaid Vienaga seotud tarnijaid, kui tõenditele tingimuste kohta, mis väidetavalt ei peegelda tavapärast turukäitumist. Selle põhjal taotles Imerys nende kahe äriühingu väljajätmist ja võrdlusaluse ümberarvutamist, kasutades ainult nende tootjate andmeid, keda Imerys peab tõeliselt võrreldavateks.
(74)
Komisjon leidis, et esitatud argumendid ei tõenda, et asjaomaste äriühingute müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum olid moonutatud või ebatüüpilised. Kasutatava ahju tüüp võib küll olla teine, kuid aluseks olevad tootmisprotsessid ja kulustruktuurid on sellegipoolest võrreldavad, võimaldades leida põhjendatud asendusnäitaja vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile a.
(75)
Komisjon nentis ka, et väited pakkumise ja nõudluse erineva dünaamika või kulustruktuuride kohta ei olnud põhjendatud. Lisaks ei ole äriühingute suurus tüüpilisuse kindlaksmääramisel oluline tegur. Seoses müügi-, üld- ja halduskuludega kinnitas komisjon, et müügi-, üld- ja halduskulude määrad arvutati vastavalt tavapraktikale, võttes müügi-, üld- ja halduskulude määra kindlaksmääramisel arvesse asjakohaseid finantstulusid ja -kulusid. Komisjoni enda kontrollitud arvutuste põhjal jääb mõlema äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude määr võrreldavate ettevõtjate puhul tavaliselt täheldatud vahemikku.
(76)
Lõpetuseks märgib komisjon, et Imerysi väited tööjõu kohta puudutavad käimasolevaid menetlusi, mis on seotud teatavate eelneva etapi sektori tarnijatega, mitte asjaomaste äriühingutega, ning seetõttu ei mõjuta need väited nende äriühingute finantsandmete sobivust võrdlusaluse kindlaksmääramiseks.
(77)
Seetõttu jäi komisjon seisukohale, et valitud äriühingud olid asjakohased ja võrdlusaluse läbivaatamine ei olnud põhjendatud.
(78)
Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist kordas Imerys samu märkusi, mille ta oli esitanud juba pärast lõplike järelduste avalikustamist, esitamata uusi faktilisi tõendeid või teavet. Täiendavad lõplikud järeldused käsitlesid üksnes neid elemente, mida oli lõplike järelduste avalikustamise kohta saadud märkuste põhjal muudetud, ning huvitatud isikutel paluti esitada märkusi ainult nende konkreetsete muudatuste kohta. Kuna Imerysi kordamised ei olnud seotud muudetud elementidega, ei võetud neid märkusi arvesse.
3.3. Ekspordihind
(79)
Kuna selles küsimuses väiteid ega märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 170–172 esitatud järeldused.
3.4. Võrdlus
(80)
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid Tyrolit ja VDS märkusi võrdluse kohta.
(81)
VDS ja Tyrolit väitsid, et komisjon ei avalikustanud, milliseid sulatatud alumiiniumoksiidi konkreetseid omadusi normaalväärtuse arvutamisel arvesse võeti, rõhutades, et tooteklasside vaheliste suurte hinnaerinevuste tõttu saab sisulisi võrdlusi teha ainult sarnaste toodete puhul. Nende sõnul on uuritava toote hinnad Brasiilias üldiselt ainult 10–15 % kõrgemad kui Hiinas ning nad juhtisid tähelepanu erinevustele Runbao ja Elfusa (teadaolev uuritava toote tootja Brasiilias) vahel, kelle hindade erinevus on vahemikus – 18 % kuni + 16 %. Lisaks väitsid nad, et ajutises määruses esitatud ülemäärased dumpingumarginaalid tulenevad metodoloogilistest vigadest, nagu liiga lai tootevalik, tuginemine mitterepresentatiivsetele andmetele ja Brasiilia valede hindade kasutamine, märkides samas, et Elfusa enda teatel oleks teatavate kvaliteediomaduste korral alumiiniumoksiidi õiglane hind Hiina hindadest 30–35 % kõrgem.
(82)
Komisjon tuletab meelde, et kooskõlas alusmääruse artikliga 19 avalikustati kõik dumpinguarvutuste aluseks olevad asjakohased parameetrid, mis võimaldas huvitatud isikutel esitada oluliste faktide kohta märkusi. Väiteid, et uuritava toote hinnad on Brasiilias ainult 10–15 % kõrgemad kui Hiinas, et Runbao ja Elfusa hindade erinevused osutavad metodoloogilistele vigadele või et „õiglased“ hinnad peaksid olema 30–35 % kõrgemad kui Hiinas, ei põhjendatud tõenditega. Komisjoni järeldused põhinesid valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontrollitud andmetel ja ajutise määruse jaotises 3.2.3.1 kirjeldatud võrdlusalustel. Seetõttu leidis komisjon, et tema metoodika vastab dumpinguvastase alusmääruse asjakohastele sätetele ja on kooskõlas väljakujunenud tavaga ning et esialgsed dumpingumarginaalid määrati õigesti kindlaks.
3.5. Dumpingumarginaalid
(83)
Komisjon vaatas dumpingumarginaalid läbi, olles tutvunud huvitatud isikute väidetega, nagu on osutatud põhjenduses 72.
(84)
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid August Riiggeberg GmbH & Co. KG, PFERD-Riiggeberg S.A. ja VDS märkusi dumpingumarginaalide kohta.
(85)
August Riiggeberg GmbH & Co. KG ja PFERD-Riiggeberg S.A. väitel oli dumpingu jääkmarginaal 136,36 % ebaproportsionaalne ega kajastanud tegelikke turutingimusi. Nad väitsid, et jääktollimaksu kindlaksmääramisel võeti aluseks kõige kõrgema marginaaliga tootja müügi väike osa, mis ei olnud tüüpiline. Lisaks väitsid need huvitatud isikud, et ebapiisava läbipaistvuse tõttu ei saanud nad arvutust kontrollida, kuid nende hinnangul oli see tõenäoliselt ekslik, mis võis olla tingitud sobimatutest tootevõrdlustest. Nende arvates on Hiina ja Brasiilia tehiskorundi tegelikud hinnaerinevused komisjoni osutatust oluliselt väiksemad ning olid seda isegi Ukraina sõja ja energiakriisiga seotud hiljutiste turukõikumiste ajal.
(86)
Dumpingu jääkmarginaal määrati kindlaks valimisse kaasatud kõrgeima dumpingumarginaaliga eksportija Saite müügi ühe osa kontrollitud tulemuste põhjal. Seda osa, mis moodustas uurimisperioodil 7 % tema asjaomase toote ekspordist liitu (ja [4,8 %] valimisse kaasatud eksportivate tootjate asjaomase toote ekspordist), peeti asjakohaseks ja tüüpiliseks aluseks koostööst keeldunud eksportijate suhtes kohaldatava jääktollimaksu kindlaksmääramisel kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Komisjon avalikustas arvutuse aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused, tagades samal ajal asjakohase tasakaalu läbipaistvuse ja konfidentsiaalse teabe kaitse vahel. Põhjendamata väidetega võimaliku vea või ebaproportsionaalsuse kohta ei olnud võimalik nõustuda. Toodete võrdlemisel ja normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuti asjakohastest õigusnormidest ja komisjoni järjepidevast tavast. Seetõttu lükati need väited tagasi.
(87)
Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.
Äriühing
Lõplik dumpingumarginaal (%)
Chongqing Saite Corundum Co., Ltd.
99,8
Luoyang Runbao Abrasives Co., Ltd.
88,7
Teised koostööd teinud äriühingud
94,5
Kogu muu Hiina RVst pärit import
110,6
4. KAHJU
4.1. Üldised tähelepanekud
(88)
Teatavate huvitatud isikute väitel oli kahju ja põhjusliku seose esialgne analüüs vigane, sest selles ei analüüsitud turu teatavaid osi eraldi. Nad väitsid, et eri tooteliikide füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omaduste erinevuste tõttu oli põhjendatud tooteliikide segmendipõhine kahjuanalüüs. Täpsemalt väitsid ArcelorMittal, Saite ja Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad, et tulekindlate materjalide klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidi puhul tulnuks teha eraldi analüüsid. Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad taotlesid segmendipõhist kahjuanalüüsi ka sool-geeli puhul. Reckel ja Tyrolit väitsid, et Runbao puhul tehtud kahjuarvutused põhinevad üksteisele mittevastavatel toodetel, sest Runbao tootis peamiselt pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi, samas kui liidu tootmisharu keskendub peamiselt valge sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisele. Lisaks väitis Tyrolit, et Saite puhul tehtud kahjuarvutused on veelgi vähem representatiivsed, kuna Saite toodab ainult pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi.
(89)
Uurimise käigus tehti kindlaks, et valimisse kaasatud liidu äriühingud toodavad tegelikult ka pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi. Leiti, et valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad konkureerivad otseselt liidu tootmisharu toodanguga, mis hõlmab pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi. Seepärast on kahjuanalüüs representatiivne ja peegeldab tegelikku turukonkurentsi.
(90)
Lisaks kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 42–48 nimetatud ja põhjendustes 28–39 korratud põhjustel, et uuritavat toodet tuleks käsitada ühe tootena. Komisjoni hinnangul ei ole asjaolu, et tooteliigid ei ole täielikult omavahel asendatavad ja et tooted kuuluvad eri klassidesse, segmendipõhise hindamise põhjendamiseks piisav. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist saadud märkused ei muuda neid järeldusi. Pealegi turustatakse kõiki tooteliike samade kanalite kaudu ja müüakse samadele kliendirühmadele. Need faktid kinnitavad, et tooted kuuluvad samale konkurentsiturule. Komisjon kinnitas, et sulatatud alumiiniumoksiidi eri liikidel on piisavalt sarnased funktsionaalsed põhiomadused ning et eri tooteliikide hinnaerinevusi on hinna allalöömise analüüsimiseks kasutatava toote kontrollnumbri meetodi puhul juba arvesse võetud.
4.2. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus
(91)
Kuna liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 186 ja 187 esitatud järeldused.
4.3. Liidu tarbimine
(92)
Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 188–190 esitatud järeldused.
4.4. Import asjaomasest riigist
4.4.1. Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine
(93)
Saite ja Runbao väitsid, et toote kontrollnumbri kohandamine seoses pruuni sulatatud alumiiniumoksiidiga, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 11 ja 199, oli ebaõige, pidades silmas kahe kvaliteediklassi tehnilist erinevust. Seetõttu väitsid Saite ja Runbao, et kuna liidus ei toodeta teise klassi pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi, tuleks eksportivate tootjate toodetud teise klassi pruun sulatatud alumiiniumoksiid kas hinnavõrdlusest välja jätta või seda asjakohaselt kohandada.
(94)
Lisaks väitsid Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad, et hinna allalöömise analüüsi muudab puudulikuks analüütilise konteksti puudumine ja asjaolu, et see põhines keskmiste hindade võrdlusel, milles ei võetud arvesse eri tooteliikide vahelisi erinevusi. Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad väitsid, et sulatatud alumiiniumoksiidi impordihindade lai vahemik, mida täheldati Hiina kõrval ka kolmandatest riikidest pärit impordi puhul, peegeldab toodete olemuslike erinevusi, mistõttu võrdlus oli vigane.
(95)
Peale selle väitsid Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad, et komisjon ei hinnanud hinnatõusu takistamist sisuliselt.
(96)
Seoses väitega toote kontrollnumbri kohandamise kohta märkis komisjon, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 11, et uurimise käigus tehti kindlaks, et esimese ja teise klassi pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi eristamine toote kontrollnumbris oli kunstlik, ei kajasta tootmisharu tunnustatud standardeid ja on mitmeti tõlgendatav. Seega tuli pruuni sulatatud alumiiniumoksiidiga seoses toote kontrollnumbrit kohandada. Komisjon leidis, et toodete võrdlemisel on määrava tähtsusega Al2O3 ja Fe2O3 sisaldus, mis kajastuvad toote kontrollnumbri väärtustes A1/A2 ja F1/F2. Seepärast lükati see väide tagasi.
(97)
Seoses väitega hinna allalöömise analüüsi kohta märkis komisjon, et uurimisel kasutatud toote kontrollnumbrite metoodikas juba võetakse arvesse tooteliikide hinnaerinevusi. Sellega tagatakse sarnaste füüsikaliste ja keemiliste omadustega toodete võrdlemine ning seega hinna allalöömise analüüsi õigsus. Seepärast lükati see väide tagasi.
(98)
Seoses väitega, et hinnatõusu takistamist ei hinnatud sisuliselt, märkis komisjon, et nagu on üksikasjalikult kirjeldatud ajutise määruse jaotistes 4.3.2 ja 5.1, analüüsis komisjon põhjalikult liidu tootmisharu hinnasuundumusi, kulude arengut ja kasumlikkust. Uurimine näitas, et kulude suurenemisest hoolimata ei suutnud liidu tootmisharu oma müügihindu tõsta, mis tähendas hinnatõusu takistamist ja kasumlikkuse vähenemist. Nagu komisjon märkis ajutise määruse põhjendustes 196 ja 278, oli liidu tootmisharu keskmine mittekahjustav hind uurimisperioodil 1 880 eurot tonni kohta, samas kui Hiinast pärit impordi keskmine hind oli 878 eurot tonni kohta. See kinnitab dumpinguhinnaga impordi põhjustatud olulise kahju olemasolu. Seepärast lükati see väide tagasi.
4.5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord
4.5.1. Makromajanduslikud näitajad
4.5.1.1. Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine
(99)
Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad väitsid, et liidu tootmisharu toodangu 37 % vähenemisel puudub põhjuslik seos Hiinast pärit impordi suurenemisega. Tootmisvõimsuse rakendamise kohta väitsid Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad, et tootmisvõimsus oli alakasutatud juba enne Hiinast pärit impordi suurenemist ja enne asjaomase perioodi algust, mida tõendab asjaolu, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste oli juba asjaomase perioodi alguses 69 %. Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad väitsid ka, et liidu tootmisharu ekspordi vähenemine ei olnud tingitud Hiina eksportivate tootjate avaldatud survest.
(100)
Komisjon leidis, et need argumendid puudutavad pigem põhjuslikku seost kui makromajanduslikke näitajaid, ning ta käsitleb neid allpool 5. jaos. Komisjon nentis siiski, et olenemata liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusastmest asjaomase perioodi alguses vähenes rakendusaste 2021. aasta 69 %-lt uurimisperioodil järsult 43 %-le, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 206–208; see näitab, et tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusastet mõjutati uurimisperioodil märkimisväärselt.
(101)
Kuna tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 206–208 esitatud järeldused.
4.5.1.2. Müügimaht ja turuosa
(102)
Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad väitsid, et Hiinast pärit impordi kasv ja Hiina hinnad ei avaldanud 2022. aastal liidu tootmisharu hindadele ega turuosale langussurvet, kuna liidu tootmisharu suutis hindu tõsta, samas kui tema müügimaht vähenes vaid veidi. Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad märkisid lisaks, et Hiinast pärit import hõlvas vaid väikese osa varem kolmandate riikide käes olnud turust ning et 2023. aastal toimus liidu tootmisharu turuosa kahanemine vaatamata Hiinast pärit impordi mahu vähenemisele, kajastades pigem liidu turu üldist vähenemist kui Hiinast pärit impordi mõju.
(103)
Komisjon märkis, et kogu asjaomast perioodi uuriti impordimahtude, turuosa ja kahjunäitajate suundumuste ning hinnatõusu takistamise seisukohast. Lisaks nentis komisjon, et selle väite puhul ei ole võetud arvesse liidu turu suuruse muutumist aastatel 2022–2023. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 189–190, vähenes liidu tarbimine 2022. aasta 367 672 tonnilt 2023. aastal 294 891 tonnile. Hinnates turuosa muutusi ja nende seost impordimahtudega, tuleb arvesse võtta turu üldist kahanemist. Komisjon leidis, et vaatamata Hiinast pärit impordi mahu vähenemisele aastatel 2022–2023 kasvas Hiina turuosa 48 %-lt 51 %-le, samal ajal kui liidu tootmisharu turuosa vähenes 38 %-lt 35 %-le. Komisjon märkis ka, et 2022. aastal tõstis liidu tootmisharu vastavalt Hiina hindade tõusule oma hindu, kuid müük vähenes sellegipoolest 11 % ja turuosa 8 % võrra. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tervikuna tagasi.
(104)
Kuna müügimahu ja turuosa kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 209 ja 210 esitatud järeldused.
4.5.1.3. Kasv
(105)
Kuna kasvu kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 211 esitatud järeldused.
4.5.1.4. Tööhõive ja tootlikkus
(106)
Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad väitsid, et mõju tööhõivele oli tühine ning et märkimisväärsed muutused toimusid alles uurimisperioodil, mitte asjaomasel perioodil.
(107)
Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 212–214, vähenes asjaomast toodet tootvate töötajate arv 2021.–2023. aastal 8 % ja asjaomasel perioodil 16 %. Asjaolu, et langus oli suurim uurimisperioodil, ei muuda asjaomasel perioodil täheldatud suundumuse kohta tehtud järeldusi. Kuna tööhõive ja tootlikkuse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 212–214 esitatud järeldused.
4.5.1.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine
(108)
Kuna dumpingumarginaali suuruse ja varasemast dumpingust taastumise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 215 ja 216 esitatud järeldused.
4.5.2. Mikromajanduslikud näitajad
4.5.2.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid
(109)
Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad väitsid, et Hiinast pärit impordi kasv ja Hiina hinnad ei avaldanud 2022. aastal liidu tootmisharu hindadele ega turuosale langussurvet, kuna liidu tootmisharu suutis hindu tõsta, samas kui tema müügimaht vähenes vaid veidi.
(110)
Komisjon kaalus seda argumenti põhjenduses 103.
(111)
Kuna hindade ja neid mõjutavate tegurite kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 217–219 esitatud järeldused.
4.5.2.2. Tööjõukulud
(112)
Kuna tööjõukulude kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 220 ja 221 esitatud järeldused.
4.5.2.3. Varud
(113)
Kuna varude kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 222–225 esitatud järeldused.
4.5.2.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime
(114)
Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad väitsid, et komisjoni hinnang kasumlikkuse vähenemisele oli väär, sest kasumlikkus ja investeeringud kasvasid 2022. aastal vaatamata Hiinast pärit impordi 25 % suurenemisele. Hiina kaubanduskoja esindatavate eksportivate tootjate väitel oli kasumlikkuse edaspidine vähenemine tingitud investeeringute märkimisväärsest suurenemisest ja tootmiskulude, sealhulgas energia, toorainete ja tootmisprotsessidega seotud kulude kasvust, mis jätkus ka siis, kui elektrihinnad 2023. aastal langesid, mis näitab, et väidetavat kahju ei põhjustanud Hiinast pärit import.
(115)
Komisjon leidis, et need argumendid puudutavad pigem põhjuslikku seost kui mikromajanduslikke näitajaid, ning ta käsitleb neid allpool 5. jaos.
(116)
Kuna kasumlikkuse, rahavoo, investeeringute, investeeringutasuvuse ja kapitali kaasamise võime kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 226–231 esitatud järeldused.
4.6. Järeldus kahju kohta
(117)
Kuna kahju kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 232–237 esitatud järeldused.
5. PÕHJUSLIK SEOS
5.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju
(118)
Ajutise määruse põhjenduses 270 järeldas komisjon, et liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustas asjaomasest riigist pärit asjaomase toote dumpinguhinnaga import.
(119)
Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad väitsid, et liidu tootmisharu toodangu 37 % vähenemisel puudub põhjuslik seos Hiinast pärit impordi suurenemisega. Hiina kaubanduskoja esindatavate eksportivate tootjate väitel vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 2022. aasta 187 988 tonnilt 2023. aastal 139 354 tonnile, samas kui Hiinast pärit import vähenes 2022. aasta 175 343 tonnilt 2023. aastal 151 650 tonnile.
(120)
Komisjon nentis, et selle väite puhul ei ole võetud arvesse liidu turu suuruse muutumist aastatel 2022–2023. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 189–190, vähenes liidu tarbimine 2022. aasta 367 672 tonnilt 2023. aastal 294 891 tonnile. Seda turu kahanemist kaaludes tõdes komisjon, et vaatamata Hiinast pärit impordi mahu vähenemisele aastatel 2022–2023 kasvas Hiina turuosa 48 %-lt 51 %-le, samal ajal kui liidu tootmisharu turuosa vähenes 38 %-lt 35 %-le. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tervikuna tagasi.
(121)
Abranova väitis lisaks, et Hiinast pärit impordi mahu kõikumine asjaomasel perioodil ei olnud põhjuslikult seotud dumpinguhinnaga impordiga, vaid tulenes pigem erakorralistest välistest teguritest. Nimelt vähenes Abranova väitel import COVID-19 pandeemia ajal, mil konteinerveokulud kasvasid tavapäraste kuludega võrreldes neli kuni viis korda. Pärast sõja puhkemist Ukrainas aga kasvas import märkimisväärselt, kuna EL keelas sulatatud alumiiniumoksiidi impordi Venemaalt, veotasud olid väiksemad ja liidu tootmisharu tootmisvõimsus ei olnud piisav. Abranova väitis, et seetõttu olid impordimahtude muutused aastatel 2020–2024 tingitud enneolematutest välistest sündmustest ning et õige võrdlus COVIDi-eelse tasemega näitaks, et täheldatud impordisuundumusi ei saa seostada dumpinguhinnaga impordi mõjuga.
(122)
Komisjon tunnistas, et välised tegurid, nagu COVID-19 pandeemia ja sõda Ukrainas, mõjutasid üldisi kaubavooge. Need tegurid ei sea siiski kahtluse alla põhjusliku seose olemasolu Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju vahel. Uurimise käigus tehti kindlaks, et laiematele turuhäiretele vaatamata saabus Hiinast pärit import liitu märkimisväärses mahus, selle turuosa kasvas ning selle hinnad olid järjepidevalt madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad ja tootmiskulud. Komisjon kinnitas, et need elemendid näitasid selgelt, et dumpinguhinnaga import oli põhjuslikult seotud liidu tootmisharule tekkinud kahjuga, kuna liidu tootmisharu ei suutnud tõsta oma müügihindu vastavalt tootmiskulude suurenemisele, mis tähendas hinnatõusu takistamist ja kasumlikkuse vähenemist.
(123)
Kuna dumpinguhinnaga impordi mõju kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 239–242 esitatud järeldused.
5.2. Muude tegurite mõju
5.2.1. Import kolmandatest riikidest
(124)
Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad väitsid, et kolmandatest riikidest pärit import nõrgendab põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud kahju vahel. Hiina kaubanduskoda väitis, et kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa oli kogu asjaomasel perioodil märkimisväärne (ligikaudu 15 %) ja selle impordi hinnad oli liidu tootmisharu müügihindadest pidevalt oluliselt madalamad.
(125)
Komisjon nentis, et võrreldes Hiinaga olid muud kolmandad riigid asjaomasel perioodil liidu turul esindatud vaid vähesel määral. Nagu ajutise määruse põhjenduses 244 selgitatud, vähenes kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiina) pärit impordi ühine turuosa 2021. aasta 22 %-lt uurimisperioodil 15 %-le. Iga peamise eksportiva kolmanda riigi, nimelt Ukraina, Ameerika Ühendriikide, Brasiilia ja Bahreini arvele langes 2–5 % liidu turust ja nende riikide turuosad jäid asjaomasel perioodil üldjoontes stabiilseks.
(126)
Lisaks tõdes komisjon, et kuigi Ukraina ja Bahrein müüsid uurimisperioodil oma toodangut madalamate hindadega kui Hiina, oli nende üldine mõju liidu turule nende väikese turuosa tõttu minimaalne. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad olid Hiinast pärit impordi hindadest üldiselt kõrgemad. Komisjon tegi järelduse, et kolmandatest riikidest pärit impordi mõju ei nõrgenda põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekkinud olulise kahju vahel, ning kinnitas ajutise määruse põhjendustes 243–246 esitatud järeldused.
5.2.2. Liidu tootmisharu eksporditegevus
(127)
Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad, PRE, DFFI ja Reckel väitsid, et liidu tootmisharu ekspordi vähenemine nõrgendab põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud kahju vahel. Lisaks väitsid nad, et ekspordi vähenemine ei saanud olla tingitud Hiina ekspordist kolmandatele turgudele ning et liidu tootmisharu suutmatusel vähemalt säilitada oma ekspordimahtu puudub põhjuslik seos Hiina ekspordi hinnasurvega.
(128)
Komisjon kinnitas, et ta ei seostanud liidu tootmisharu ekspordi vähenemist Hiina ekspordiga kolmandatele turgudele. Komisjon nentis, et eksport moodustas asjaomasel perioodil ainult ligikaudu 14 % liidu tootmisharu kogumüügist. Seetõttu leidis komisjon, et eksport kolmandatesse riikidesse võis uurimisperioodil avaldada liidu tootmisharule üksnes marginaalset kahjulikku mõju ega saanud seega kõrvaldada põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju vahel.
(129)
Komisjon tegi järelduse, et liidu tootmisharu eksporditegevuse mõju ei nõrgenda põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekkinud olulise kahju vahel, ning kinnitas ajutise määruse põhjendustes 247–250 esitatud järeldused.
5.2.3. Liidu tarbimine
(130)
Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad, PRE, DFFI ja Reckel väitsid, et nõudluse ja tarbimise vähenemine liidus kõrvaldab põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud kahju vahel või nõrgendab seda seost oluliselt. PRE ja DFFI väitel oli sulatatud alumiiniumoksiidi nõudluse oluline vähenemine liidu turul peamiselt tingitud ebasoodsatest makromajanduslikest tingimustest alates 2021. aastast. Sellega seoses osutasid PRE ja DFFI pandeemiajärgse lühiajalise taastumise, suurte energiakulude, aeglase majanduskasvu, inflatsiooni ja geopoliitiliste pingete koosmõjule, mis vähendas märkimisväärselt nõudlust järgmise etapi sektorites, nagu terase-, ehitus- ja autotööstus.
(131)
Komisjon tõdes, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 252, et liidu tarbimine vähenes asjaomasel perioodil 20 % ja liidu müük vähenes 37 %, mille tagajärjel vähenes turuosa 9 %. Samuti vähenes märkimisväärselt import kõigist muudest kolmandatest riikidest. Seevastu Hiinast pärit impordi turuosa kasvas samal perioodil 16 %.
(132)
Komisjon tuletas meelde, et liidu tootmisharu mõjutavate muude tegurite olemasolu ei kõrvalda põhjuslikku seost, kui leitakse, et dumpinguhinnaga import on eraldi võetuna põhjustanud olulist kahju. Kuigi käesoleval juhul võis tarbimise vähenemisel olla teatav mõju, sai sellel olla vaid piiratud roll ja sellega ei saa selgitada täheldatud halvenemise ulatust.
(133)
Komisjon tegi järelduse, et tarbimise vähenemine liidus ei nõrgenda põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekkinud olulise kahju vahel, ning kinnitas ajutise määruse põhjendustes 252 ja 253 esitatud järeldused.
5.2.4. Tootmiskulude suurenemine
(134)
Reckel, Abranova, PRE, DFFI ja Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad väitsid, et liidu tootmisharu tootmiskulude suurenemine, eelkõige kõrgemate elektrihindade, inflatsiooni ja imporditud toorainetega seotud kulude kasvu tõttu, kõrvaldab põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju vahel või vähemalt nõrgendab seda seost märkimisväärselt.
(135)
Komisjon käsitles seda väidet juba ajutises määruses, jõudes järeldusele, et energia- ja toorainekulude suurenemine ei selgita täheldatud halvenemist. Nimelt näitas uurimine, et 2022. aastal, mil energiahinnad olid kõrgeimad, jäi liidu tootmisharu kasumlikuks. See oli võimalik, kuna osa suurenenud energiakuludest sai üle kanda kasutajatele. Energiakulude kasvu võimaldas liidu tootmisharul 2022. aastal kasutajatele üle kanda Hiinast pärit impordi erakordne hinnatõus (44 % alates 2021. aastast, vt ajutise määruse tabel 4), mis leevendas oluliselt selle impordi mõju. 2023. aastal langesid Hiinast pärit impordi hinnad aga järsult peaaegu 2021. aasta tasemele, mis suurendas märkimisväärselt survet liidu tootmisharu hindadele. Sellises olukorras ei olnud liidu tootmisharul enam võimalik energiakulusid kasutajatele üle kanda, kuigi need kulud 2022. aastaga võrreldes vähenesid. Komisjon tõdes, et 2023. aastal ja uurimisperioodil, mil energiahinnad olid langenud, ei olnud liidu tootmisharul enam võimalik oma hindu vastavalt kohandada Hiina RVst pärit madala hinnaga impordi surve tõttu, mis takistas hinnatõusu ja tõi kaasa kasumlikkuse vähenemise. Samuti ei tuvastatud süstemaatilist ebasoodsat olukorda toorainehindade osas.
(136)
Kuna uurimise lõppetapis ei esitatud uusi tõendeid, mis õigustaksid teistsugust järeldust, kinnitab komisjon ajutise määruse põhjendustes 254–259 esitatud hinnangu, et suurenenud tootmiskulud ei saa kõrvaldada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju vahel.
5.2.5. Muude tegurite kumulatiivne mõju
(137)
PRE ja DFFI väitsid, et kõiki kahju põhjustanud tegureid, sealhulgas liidu tarbimise vähenemist, liidu nõrka eksporti, kasvavaid energia- ja toorainekulusid ning Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest pärit importi, tuleks hinnata kumulatiivselt. Nende väitel nõrgendavad need tegurid nii eraldi kui ka koos põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule väidetavalt tekkinud olulise kahju vahel.
(138)
Nagu eespool põhjenduses 132 selgitatud, tuletas komisjon meelde, et liidu tootmisharu mõjutavate muude tegurite olemasolu ei kõrvalda põhjuslikku seost, kui leitakse, et dumpinguhinnaga import on eraldi võetuna põhjustanud olulist kahju. Uurimise käigus tehti kindlaks, et olenemata muudest teguritest, vaadelduna eraldi või kumulatiivselt, saabus Hiinast pärit import liitu märkimisväärses mahus, selle turuosa kasvas ning selle hinnad olid järjepidevalt madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad ja tootmiskulud. Peale selle kinnitas komisjon, et vaatamata kasvavatele tootmiskuludele ei olnud liidu tootmisharul võimalik oma hindu vastavalt kohandada, mis tähendas hinnatõusu takistamist ja kasumlikkuse vähenemist. See näitab, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel oli põhjuslik seos.
5.3. Järeldus põhjusliku seose kohta
(139)
Kuna põhjusliku seose kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 267–270 esitatud järeldused.
6. MEETMETE TASE
6.1. Kahjumarginaal
(140)
Nagu on selgitatud põhjendustes 88–90, kinnitas komisjon, et kahjuanalüüs on representatiivne ja peegeldab tegelikku turukonkurentsi. Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 280. Seega on lõplik kahju kõrvaldamist võimaldav marginaal koostööd teinud eksportivate tootjate ja kõigi muude äriühingute puhul järgmine.
Riik
Äriühing
Lõplik kahjumarginaal (%)
Hiina RV
Chongqing Saite Corundum Co., Ltd.
233,9
Hiina RV
Luoyang Runbao Abrasives Co., Ltd.
116,9
Hiina RV
Teised koostööd teinud äriühingud
178,4
Hiina RV
Kogu muu Hiina RVst pärit import
259
6.2. Järeldus meetmete taseme kohta
(141)
Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.
Riik
Äriühing
Lõplik dumpinguvastane tollimaks (%)
Hiina RV
Chongqing Saite Corundum Co., Ltd.
99,8
Hiina RV
Luoyang Runbao Abrasives Co., Ltd.
88,7
Hiina RV
Teised koostööd teinud äriühingud
94,5
Hiina RV
Kogu muu Hiina RVst pärit import
110,6
7. LIIDU HUVID
7.1. Liidu tootmisharu huvid
(142)
Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 285–288, koosneb liidu tootmisharu üheksast eri liikmesriikides asuvast tootjast, kelle palgal on ligikaudu 962 töötajat. Enamik neist tootjatest toetas kaebust ega olnud uurimise algatamise vastu.
(143)
Liidu tootmisharu tegutseb praegu tingimustes, mis on majanduslikult jätkusuutmatud ja põhjustavad jätkusuutmatu kasumlikkuse taseme. Jaotises 3.5 esitatud dumpingumarginaalid on erakordselt kõrged. Kõnealune dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju, nagu järeldati jaotises 4.6, ohustades liidu tootmisharu elujõulisust ja võimalusi tegutseda tavapärastes turutingimustes.
(144)
Meetmete puudumisel on liidu tootmisharule tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne mõju, kuna hinnad surutakse veelgi enam alla ja müük väheneb veelgi, mis tähendab suuremat kahjumit ning tõenäoliselt tootmisrajatiste sulgemist, töölepingute ülesütlemist ja viimaks kogu tegevuse lõpetamist.
(145)
Need tagajärjed võivad katkestada Euroopa sulatatud alumiiniumoksiidi tootmise järjepidevuse ning kujutada endast pikaajalist ohtu liidu tööstuse vastupanuvõimele ja strateegilisele autonoomiale. Sulatatud alumiiniumoksiid on oluline sisend paljude tootmisahela järgmise etapi kaupade tootmisel, nagu tulekindlad materjalid, abrasiivmaterjalid ja kõrgtehnoloogiline keraamika, mis on omakorda hädavajalikud sellistes kriitilise tähtsusega sektorites nagu terase, muude metallide, klaasi ja nendega seotud materjalide tootmine. Sulatatud alumiiniumoksiidi käsitatakse tundliku tootena selle strateegilise tähtsuse tõttu, sealhulgas sõjaliste ja kahesuguste kasutusalade jaoks (9). Ainulaadsete omaduste, sealhulgas erakordse kõvaduse ja termilise stabiilsuse tõttu on sulatatud alumiiniumoksiidi võimalik asendada vaid väheste materjalidega. Kuna toode on tundlik ja strateegiliselt oluline, on oluline, et sellel oleks liidus stabiilne ja turvaline tarneahel. Häired võivad otseselt kahjustada liidu majandusjulgeolekut, mõjutades kriitilise tähtsusega tööstus-, energia- ja kaitsetaristut, mis tugineb sulatatud alumiiniumoksiidil põhinevatele komponentidele, ning ohustades tarneahelate vastupanuvõimet välistele šokkidele, survestamisele või muudele riskidele.
(146)
Seepärast järeldas komisjon, et liidu huvides on kehtestada meetmed, mis võimaldavad liidu tootmisharul saada tagasi osa kaotatud turuosast ja taastada ausa konkurentsi.
7.2. Sõltumatute importijate ja kauplejate huvid
(147)
Importija Traxys väitis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine vähendaks märkimisväärselt konkurentsi liidu turul. Lisaks väitis Traxys, et suurenevaid kulusid ei saa üle kanda tulekindlate materjalide tootjatele ning et meetmete kehtestamine tooks kaasa tulekindlate materjalide tootjate ettevõtete sulgemise, oskustööjõu kadumise ja suurema sõltuvuse tulekindlate materjalide valmistoodete impordist. Samuti väideti, et pruunile sulatatud alumiiniumoksiidile suunatud meetmetel oleks tõsine ja ebaproportsionaalne mõju Euroopa terasetööstusele.
(148)
Komisjon nentis, et Traxyse väited puudutavad üldist hinnangut turule, sealhulgas kasutajatele ja terasetööstusele avalduvat mõju, kuid ei sisalda ajutise määruse põhjendustes 290–294 juba esitatud ja käsitletud teabele lisanduvat täiendavat teavet sõltumatute importijate ja kauplejate huvide kohta. Väiteid kasutajate, sealhulgas tulekindlate materjalide tootjate kulude suurenemise kohta käsitletakse allpool jaos 7.3. Lisaks käsitleb komisjon turu kontsentratsiooniga seotud väiteid allpool jaos 7.4.
(149)
Kuna selles küsimuses muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 289–294 esitatud järeldused.
7.3. Kasutajate, tarbijate ja tarnijate huvid
(150)
Pärast ajutise määruse kehtestamist esitasid mitu kasutajat teavet, milles nad tõid esile juba pärast ajutiste meetmete kehtestamist kogetud negatiivse mõju, eelkõige asjaolu, et hinnatõusu ei ole võimalik klientidele üle kanda. Need probleemid tõstatati ja neid selgitati ka uurimise esialgses etapis, kus kasutajad väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine suurendaks märkimisväärselt nende kulusid, mida oleks raske klientidele üle kanda. Kasutajad väitsid, et see võib seada ohtu nende kasumlikkuse ja konkurentsivõime. Lisaks hoiatasid mõned kasutajad, et tollimaksudest tulenev kulude kasv võib ohustada nende tegevuse jätkusuutlikkust ning seada seeläbi ohtu teatava tootmistegevuse jätkuva elujõulisuse liidus. Võimalike tagajärgedena nimetati töötajate arvu vähendamist, tootmise liidust väljaviimist ja ettevõtete sulgemist.
(151)
Komisjon nentis, et uurimise käigus kogutud teave oli ulatuslikult dokumenteeritud, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 295. Ligikaudu 50 kasutajat ja kasutajate ühendust andsid endast teada ja osalesid aktiivselt menetluses. Paljud neist kasutajatest esitasid küsimustikule täielikud vastused, mis võimaldasid komisjonil anda olukorrale põhjaliku ja representatiivse hinnangu. Eriti aktiivsed olid abrasiivmaterjalide ja tulekindlate materjalide sektori tööstusliidud, kes esitasid olulist ja üksikasjalikku teavet. Need liidud esindavad suurt hulka ettevõtjaid, sealhulgas märkimisväärset hulka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, aga ka suuremaid kasutajaid. See tagab, et andmed kajastavad liidu järgneva etapi tööstussektorite mitmekesisust ja ulatust.
(152)
Mis puudutab sotsiaal-majanduslikku aspekti, siis tööstusliitudelt saadud teabe põhjal töötab liidus tulekindlate materjalide tööstuses ligikaudu 20 000 inimest ja selle tööstuse aastakäive on ligikaudu 4 miljardit eurot. Abrasiivmaterjalide tööstus annab ainuüksi Saksamaal ja Itaalias tööd ligikaudu 8 400 inimesele ning selle tööstuse aastakäive on neis kahes liikmesriigis kokku ligikaudu 2,3 miljardit eurot. Kummagi sektori kasutajate ühenduste esitatud teabe põhjal moodustab liidu tulekindlate ja abrasiivmaterjalide tööstuse aastakäive kokku ligikaudu 6,6 miljardit eurot ja need sektorid annavad liidus otseselt tööd 39 000 inimesele, kusjuures üle 22 600 töökoha satuks märkimisväärsesse otsesesse ohtu.
(153)
Seega annavad need sektorid olulise panuse oma asukohariikide majandusse ja tööhõivesse. Lisaks on abrasiivmaterjalide ja tulekindlate materjalide tööstusel oluline roll terase, metallide ja klaasi ning lõikamis-, lihvimis-, poleerimis- ja viimistlustööriistade tootmisel, need tööriistad on aga kriitilise tähtsusega näiteks auto-, lennuki- ja kosmose- ning ehitustööstuse tootmisprotsessides.
(154)
Komisjon tõdes, et kasutajate poolt küsimustikule antud vastuste kohaselt pärineb Hiinast ligikaudu 50 % abrasiivmaterjalide sektoris kasutatavast sulatatud alumiiniumoksiidist ja ligikaudu 65 % tulekindlate materjalide sektoris kasutatavast sulatatud alumiiniumoksiidist. Need andmed kajastavad järgneva etapi tööstussektorite märkimisväärset sõltuvust Hiinast pärit sulatatud alumiiniumoksiidist. Kuigi oluline osa tarnetest saadakse alternatiivsetest allikatest, mis võib leevendada tollimaksude üldist mõju mõne äriühingu kuludele, täheldas komisjon siiski, et sõltuvus Hiinast pärit madala hinnaga dumpinguhinnaga impordist jääb märkimisväärseks. Suurel määral Hiina toorainest sõltuvate kasutajate puhul mõjutaks tollimaksude kehtestamisest tulenev hinnatõus tootmiskulusid.
(155)
Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 300, leidis komisjon tootmiskuludele avalduva võimaliku mõju hindamisel, et tollimaksude kehtestamisel võivad sulatatud alumiiniumoksiidi kasutavate tootmisharude kulud kasvada 10–30 %, sõltuvalt konkreetsest äriühingust ja sektorist, eeldades, et 100 % sulatatud alumiiniumoksiidist hangitakse Hiinast. Täpsemalt võivad tulekindlate materjalide tootmisharu kulud suureneda 10–30 %, samas kui abrasiivmaterjalide tootmisharu kulud kasvaksid 10–23 %. Seega järeldas komisjon, et kasutajate tootmiskulud on sulatatud alumiiniumoksiidi hinna kõikumiste suhtes väga tundlikud.
(156)
Seetõttu tunnistas komisjon sulatatud alumiiniumoksiidi kasutavate tootmisharude majanduslikku haavatavust. Need tootmisharud on väga killustunud, hõlmates suurt hulka ettevõtjaid, kellel on erinev suutlikkus kulude suurenemisega toime tulla. Mõne kasutaja puhul võib dumpinguvastastest tollimaksudest tulenev kulude kasv ohustada tema tegevuse jätkusuutlikkust. See võib kaasa tuua töötajate arvu vähendamise, tootmise liidust väljaviimise või ettevõtte sulgemise.
(157)
Arvestades sulatatud alumiiniumoksiidi kasutavate tootmisharude koosseisu, mis hõlmab nii suuri ülemaailmseid äriühinguid kui ka arvukaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, tuli tõdeda, et mõju väiksematele või kulutundlikumatele ettevõtjatele võib olla iseäranis ränk. Komisjon tunnistas, et väiksemad ettevõtjad ei pruugi suuta lisakulusid kanda ja nad võivad olla sunnitud tegevuse lõpetama. Suuremad äriühingud seevastu viiksid suurema tõenäosusega tootmise üle oma olemasolevatesse rajatistesse väljaspool liitu.
(158)
Eeltoodu põhjal tunnistas komisjon, et järgneva etapi tööstussektorite puhul esineb suur deindustrialiseerimise oht. Paljud tulekindlate materjalide ja abrasiivmaterjalide sektori äriühingud tegutsevad juba praegu kahjumlikult ning nende rahalise olukorra ebakindlus ohustab otseselt tööstustegevuse jätkusuutlikkust liidule strateegilist huvi pakkuvates valdkondades.
7.4. Muud tegurid: pakkumise piisavus ja turukontsentratsioon
(159)
Mõned tulekindlate materjalide tootmisharus tegutsevad isikud väitsid, et Hiinast pärit impordi asendamine ohustaks liidu tulekindlate materjalide tootmisharu varustuskindlust, võttes arvesse liidu tootmisharu piiratud tootmisvõimsust selle sektori jaoks kõige olulisemate tooteliikide, eelkõige tulekindlate materjalide klassi kuuluva ja pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi puhul. Nende sõnul on liidu tootmisharu traditsiooniliselt olnud orienteeritud abrasiivmaterjalide klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisele; see moodustab suurema osa kogunõudlusest, seda müüakse kõrgemate hindadega ja sellega kaasneb mastaabisääst, mis võimaldab kulusid tõhusamalt ratsionaliseerida. Lisaks väitsid nad, et kolmandatest riikidest pärit import ei saa olla elujõuline alternatiivne tarneallikas, kuna selle turuosa on endiselt väike.
(160)
VDS väitis ka, et tootmisvõimsuse koondhindamine ei ole piisav, kuna teatavate omaduste, töötluse ja terasuurusega sulatatud alumiiniumoksiidi tootmiseks napib tootmisvõimsusi. Peale selle väitis VDS, et ka kolmandatest riikidest ei ole sageli võimalik hankida Hiinast pärit toodetega samaväärse kvaliteediga tooteid.
(161)
Komisjon leidis, et liidu tootmisharu suudab varustada liidu turgu asjaomase toote vajalike kogustega, sealhulgas eri liikide ning erinevate omaduste, töötluste ja terasuurusega toodetega. Komisjon täheldas, et kuigi Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu vähenesid liidu tootmisharu tootmismahud asjaomasel perioodil oluliselt, oli liidu tootmisharu tootmisvõimsus sel perioodil märkimisväärselt alakasutatud, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 206–208 ja 308. Komisjon kinnitas, et olemasolev täiendav tootmisvõimsus hõlmab tulekindlate materjalide klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidi ja pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisvõimsust. Nimelt leidis kinnitust, et oluline osa olemasolevast täiendavast tootmisvõimsusest on seotud pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisega ja see on kas kohe kasutatav või seda saab väga lühikese aja jooksul kasutama hakata.
(162)
Lisaks kordas komisjon, et liidu tootmisharu toodangu kõrval on kolmandatest riikidest pärit import jätkuvalt usaldusväärne sulatatud alumiiniumoksiidi allikas, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 304 ja 305. Komisjon tõdes, et kui uurimisperioodil oli kolmandate riikide esindatus liidu turul Hiinaga võrreldes väike, siis pärast ajutiste meetmete kehtestamist on kõige uuemate kättesaadavate andmete põhjal juba täheldatud kolmandatest riikidest pärit impordi mõõdukat kasvu. See areng kinnitab, et kohanemisprotsess kulgeb ootuspäraselt ja arvestades selle järkjärgulist laadi, võib põhjendatult eeldada kolmandatest riikidest pärit impordi edasist suurenemist, kui ettevõtjad sisenevad liidu turule või laiendavad seal oma kohalolekut. Lisaks ei leidnud komisjon tõendeid, mis toetaksid väidet, et kolmandatest riikidest pärit tooted on Hiinast pärit toodetega võrreldes madalama kvaliteediga. Komisjonile kättesaadav teave näitab, et kolmandate riikide tootjad on võimelised tarnima võrreldavate spetsifikatsioonide ja kvaliteediomadustega sulatatud alumiiniumoksiidi.
(163)
Peale selle väitsid mõned huvitatud isikud, et Hiinast pärit sulatatud alumiiniumoksiidi eksport liitu on olnud hädavajalik konkurentsi säilitamiseks liidu turul, pidades eelkõige silmas alternatiivsete allikate vähesust. Need huvitatud isikud väitsid, et kuigi komisjoni eesmärk ei ole Hiina tootjaid välistada, oleks kavandatud dumpinguvastastel tollimaksudel siiski see tagajärg, kuna nende tõttu tõuseksid Hiina tootjate toodangu hinnad üle liidu hinnataseme, mis omakorda tooks kaasa turu kontsentratsiooni, konkurentsi vähenemise ja võimaliku kahju allkasutajatele.
(164)
Komisjon tuletas meelde, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on taastada õiglased kaubandustingimused, mida dumpinguhinnaga import moonutab, mitte jätta Hiina eksportivaid tootjaid liidu turult välja. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 311, kinnitas komisjon, et ei ole esitatud põhjendatud tõendeid, mis näitaksid, et meetmete kehtestamine avaldaks tõsist kahjulikku mõju turu struktuurile ja põhjustaks liidu tootmisharu konkurentsivastast käitumist, mis mõjutaks negatiivselt järgneva etapi sektori ettevõtjaid.
7.5. Järeldus liidu huvide kohta
(165)
Uurimine näitas, et kavandatud ajutiste meetmete kinnitamise tulemuseks oleks suur järgneva etapi sektorite deindustrialiseerimise oht. Paljud tulekindlate materjalide ja abrasiivmaterjalide sektori äriühingud tegutsevad juba praegu kahjumlikult ning nende rahalise olukorra ebakindlus kujutab endast otsest ohtu tööstustegevuse jätkusuutlikkusele valdkondades, mis on liidu strateegilistes huvides.
(166)
Samal ajal oleks meetmete kehtestamata jätmisel negatiivsed ja pöördumatud tagajärjed liidu tootmisharule, kuna jätkuv hinnatõusu takistamine ja müügi vähenemine kiirendaksid rahalise kahju kandmist ja viiksid tootmisrajatiste sulgemiseni. See võib ohustada Euroopa sulatatud alumiiniumoksiidi tootmise järjepidevust, kusjuures tegemist on olulise materjaliga selliste strateegiliste sektorite jaoks nagu terase- ja kaitsetööstus ning muude tundlike kasutusalade jaoks. See kahjustaks liidu tööstuse vastupanuvõimet ja strateegilist autonoomiat.
(167)
Seetõttu ja selleks, et vältida liidu tootmisharu ja järgneva etapi tööstussektorite kadumist, pidas komisjon asjakohaseks kohandada meetmete vormi, nagu on kirjeldatud 8. jaos.
8. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED
8.1. Lõplikud meetmed
(168)
Pärast ajutiste meetmete avaldamist jätkas komisjon teabe kogumist ja pidas ulatuslikke konsultatsioone. Konsultatsiooniprotsess hõlmas tihedat suhtlust huvitatud isikutega, sealhulgas ärakuulamisi, kirjalikke esildisi, ettekandeid ning üksikasjalikku teabevahetust liidu tootjate ja kasutajatega.
(169)
Saint-Gobain esitas ettepaneku laiendada dumpinguvastaseid tollimakse asjaomasele tootele, mida kasutatakse järgmise etapi toodetes. Saint-Gobaini väitel looks see võrdsed tingimused ja tagaks ausa konkurentsi järgneva etapi turgudel, sest kolmandate riikide tootjad, kes kasutavad ebaõiglase hinnaga Hiina sulatatud alumiiniumoksiidi, ei saaks konkurentsieelist nendel turgudel tegutsevate liidu tootjate ees.
(170)
Komisjon leidis, et selline lähenemisviis oleks käesoleva uurimise raames teostamatu. Komisjon märkis, et sulatatud alumiiniumoksiidi importi käsitleva dumpinguvastase uurimise algatamisel peeti silmas piiratud ulatust, mis hõlmab ainult asjaomast toodet. Seega ei saa dumpingut ja kahju käsitlevaid järeldusi õiguslikult kohaldada tootmisahela järgmise etapi toodete suhtes, viimata läbi eraldi uurimist. Lisaks leidis komisjon, et selle ettepaneku rakendamine tekitaks märkimisväärseid praktilisi raskusi, kuna sulatatud alumiiniumoksiidi sisalduse kontrollimine tootmisahela järgmise etapi lõpptoodetes oleks äärmiselt keeruline. Seetõttu lükati kõnealune ettepanek tagasi.
8.2. Meetmete vorm ja tase
(171)
Võttes arvesse asjaomaseid huve, mida on kirjeldatud eespool 7. jaos, leiab komisjon, et tollimaksuvaba tariifikvoot on parim meede, mis võimaldab tasakaalustada eri huve, nimelt kaitsta liidu tootjate positsiooni ning samal ajal vältida kasutajate kulušokke, leevenda kulude mõju, tagada piisava kohanemisaja ja vähendada sõltuvust Hiinast.
(172)
Võttes arvesse vajadust kaitsta dumpinguhinnaga impordi tõttu kahju kandvaid liidu tootjaid, leevendades samal ajal kasutajate kulusid ja vähendades sõltuvust Hiinast, tuleks lõplikud dumpinguvastased meetmed kehtestada tollimaksuvaba tariifikvoodi vormis. Selle kvoodi piires on asjaomase toote import dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud. Kvooti ületava impordi suhtes kohaldatakse aga käesolevas määruses sätestatud dumpinguvastast tollimaksu täies ulatuses.
(173)
Komisjon määras kindlaks kvoodi asjakohase suuruse. Esmalt tuli hinnata, mida liidu tootjad elujõulisuse säilitamiseks vajavad. Hindamine hõlmas stabiilse turuosa säilitamiseks vajaliku müügimahu kindlakstegemist, tuginedes varasematele andmetele perioodide kohta, mil tootmisharu oli konkurentsivõimeline ja kasumlik.
(174)
Järgmiseks tuli kaaluda, kuidas võib areneda import kolmandatest riikidest. Lõpuks võeti arvesse liidu turu suurust. Liidu pakkumise ja kolmandatest riikidest pärit prognoositava impordi põhjal määrati kindlaks ülejääv maht, mille suhtes kohaldatakse tollimaksuvaba tariifikvooti.
(175)
Selle hindamise tulemusel kehtestas komisjon 2026. aastaks tollimaksuvaba tariifikvoodi algse mahuga 60 000 tonni. Kvoot väheneb viie aasta jooksul järk-järgult 7 500 tonni võrra aastas, jõudes 2030. aastaks ehk perioodi lõpuks 30 000 tonnini.
(176)
Tollimaksuvaba tariifikvooti kohaldatakse põhimõttel „kes ees, see mees“. Laialdase ja võrdse juurdepääsu tagamiseks jagati tariifikvoot 1) toodete alusel, määrates eraldi kvoodid pruunile sulatatud alumiiniumoksiidile ja valgele sulatatud alumiiniumoksiidile; 2) granulaarsuse alusel, et tagada tasakaalustatud jaotumine eri kasutusalade vahel; ning 3) ajaliselt kvartalite kaupa, et tagada kättesaadavus kogu aasta jooksul. Selline struktuur tagab, et meede toetab proportsionaalset kättesaadavust eri sektoritele ja vastab eri tootmisharude vajadustele.
(177)
Seoses tollimaksuvaba tariifikvoodi mahu eeldatava mõjuga huvitatud isikutele sedastas komisjon järgmist.
(178)
Mis puudutab liidu tootmisharu, siis tollimaksuvaba mahu kindlaksmääramisel lähtuti ajast, mil liidu tootmisharu saavutas juba mõistlikke kasumimarginaale. See kavandati nii, et säilitada see kasumlikkuse tase ning ühtlasi suurendada müüki, turuosa ja tootmist. Komisjon eeldas, et Hiinast pärit ebaõiglase hinnaga impordi mahu vähendamine võimaldab liidu tootmisharul tegutseda stabiilsemas keskkonnas, hallata hindu paremini ja tagada püsiva kasumlikkuse.
(179)
Täpsemalt prognoositi, et liidu tootmisharu müük suureneb 2026. aastal 84 % ja 2031. aastaks 95 % võrra, mis tähendab, et uurimisperioodil registreeritud müük kasvab peaaegu kaks korda. Tootmisvõimsuse rakendamine peaks kasvama uurimisperioodi 43 %-lt 2026. aastal 67 %-le ning saavutama 2031. aastaks tipptaseme 71 %, mis tähendab 65 % paranemist. Turuosa kasvab prognoosi kohaselt uurimisperioodi 32 %-lt 2026. aastal 59 %-le ja 2031. aastaks 63 %-le, suurenedes 96 % ja muutudes uurimisperioodil registreerituga võrreldes peaaegu kaks korda suuremaks. Hindade puhul on prognoosid andmete vähesuse tõttu ebakindlad. Tulevasi hinnatasemeid võivad mõjutada mitmed tegurid, nagu tarbimissuundumused, rahvusvahelised hinnavõrdlused, Hiina tootevalik ja tootmiskulude muutused.
(180)
Pidades silmas seda müügi, tootmisvõimsuse rakendamise ja turuosa prognoositavat paranemist, on tollimaksuvaba tariifikvoot kavandatud nii, et tagada liidu tootmisharu jätkuv elujõulisus. Tänu prognoositavale impordiraamistikule võimaldab meede tootjatel eeldatavalt kasvada, kohandada oma tootmis- ja investeerimiskavasid ning säilitada oma positsioon turul.
(181)
Kasutajate tootmisharude puhul oli kavandatud meetme täpset mõju keeruline hinnata, kuna asjaomased äriühingud on väga erinevad. Tollimaksuvabal tariifikvoodil põhinev lähenemisviis näeb siiski ette üleminekuperioodi, et leevendada esialgset mõju kuludele, andes kasutajatele aega kohaneda, st teha kindlaks alternatiivsed tarnijad, tagada vajalikud tootesertifikaadid ja viia tooted vastavusse klientide vajadustega. Lisaks näeb meede ette jätkuva märkimisväärse tollimaksuvaba mahu ning prognoositava ja läbipaistva raamistiku, mis toetab strateegilist planeerimist ja hõlbustab sujuvamat üleminekut.
(182)
Täpsemalt võimaldaks meede esimesel aastal (2026) tollimaksuvabalt liitu tuua 37 % Hiinast pärit impordist võrreldes uurimisperioodiga. Tollimaksuvaba tariifikvoot väheneb järk-järgult, jõudes 2030. aastaks 19 %ni. Võrreldes tollimaksude tavapärase kehtestamisega peaks võimalus hankida neid koguseid tollimaksuvabalt vahetult ja oluliselt vähendama mõju äriühingute kuludele, sõltuvalt nende tootevalikust ja tarneallikatest.
(183)
Pärast lõplike järelduste ja täiendavate lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid mitu huvitatud isikut tollimaksuvaba tariifikvoodi raames kavandatud mahud. Ühelt poolt väitsid liidu tootmisharu esindavad huvitatud isikud, et nad tegutsevad majanduslikult jätkusuutmatutes tingimustes ja et hinnatõusu takistamine ohustab otseselt nende elujõulisust. Nende arvates on meetmed seega hädavajalikud ausa konkurentsi ja kaotatud turuosa taastamiseks. Lisaks väitsid nad, et tollimaksuvaba tariifikvoodiga hõlmatava mahu kavandamisel tuleks silmas pidada liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise suurendamist ning et sellest tulenevalt ei tohiks tollimaksuvaba tariifikvooti kas üldse lubada või tuleks seda kvooti oluliselt vähendada. Lisaks väitsid nad, et tollimaksuvaba tariifikvoodi puhul oleks asjakohasem kasutada viie aasta asemel kolme aastat, kuna see annab kasutajatele piisavalt aega sõltuvuse vähendamiseks ja oma tarnijate mitmekesistamiseks.
(184)
Teisalt väitsid kasutajate tootmisharud, et kavandatud mahus kvoot ei ole piisav tootmisahela järgneva etapi ettevõtjate probleemide lahendamiseks, ning nad kutsusid üles tollimakse veelgi vähendama ja kvoodimahtu märkimisväärselt suurendama. Nad vaidlustasid komisjoni poolt tootmisvõimsuse rakendamise hindamiseks kasutatud metoodika ja väitsid, et kvooti vähendatakse liiga järsult. Peale selle väitsid nad, et tollimaksuvaba tariifikvoodi esialgne maht peaks olema suurem, et anda kasutajate tootmisharudele piisav võimalus oma tegevust kohandada ja tarneallikaid mitmekesistada, ning et tollimaksuvaba tariifikvoodi järkjärgulisest vähendamisest tuleks esimesel kolmel aastal loobuda.
(185)
Komisjon kinnitas, et tema metoodika on usaldusväärne ning põhineb varasemate perioodide andmetel ja uurimise käigus kogutud faktilistel tõenditel, sealhulgas teabel kulude, tootmisvõimsuse rakendamise, müügimahtude, Hiinast pärit impordist sõltuvuse ja impordi kogumahu kohta. Samuti märkis komisjon, et tema metoodikas võetakse arvesse seda, mida liidu tootjad vajavad elujõulisuse säilitamiseks. Hindamine hõlmas stabiilse turuosa säilitamiseks vajaliku müügimahu kindlakstegemist. Samal ajal võttis komisjon tollimaksuvaba tariifikvoodi kavandamisel arvesse ka kasutajate huve: meede tagab jätkuvalt märkimisväärse tollimaksuvaba mahu ja hõlbustab sujuvamat üleminekut. Nimelt võimaldab meede tuua esimesel aastal (2026) liitu tollimaksuvabalt üle 37 % uurimisperioodil registreeritud Hiinast pärit impordist. Seejärel vähendatakse kvooti järk-järgult ja 2030. aastaks jõuab see 19 %ni. Selline ülesehitus leevendab märkimisväärselt mõju kasutajate kuludele, hõlmab esialgse mõju leevendamiseks üleminekuperioodi ning annab aega kohanemiseks, st alternatiivsete tarnijate kindlakstegemiseks ja vajalike tootesertifikaatide tagamiseks. Seepärast lükati need väited tagasi.
(186)
Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid mitu huvitatud isikut komisjoni tuginemise kolmandatest riikidest pärit impordile. Mitu kasutajat väitis, et need riigid ei suuda tarnepuudujääki realistlikult korvata ja et komisjoni eeldused on liiga optimistlikud. Seetõttu leidsid nad, et tollimaksuvaba tariifikvoodi mahtu tuleks suurendada. Eelkõige juhtisid nad tähelepanu sellele, et Ameerika Ühendriikide tariifide tõttu on Brasiilia liidu turult lahkunud, käimasolev sõda häirib tootmist Ukrainas ning et India ise sõltub Hiinast pärit impordist. Seevastu liidu tootmisharu väitel võib mõjuvatel põhjustel ette näha, et pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist hakkab kolmandatest riikidest pärit import liidu turule kiiremini sisenema. Seetõttu leidsid nad, et tollimaksuvaba tariifikvoodi mahtu tuleks oluliselt vähendada. Nad viitasid eelkõige Ukrainale, kes on suurendanud oma tootmisvõimsust ja pakkunud avalikult välja liitu suunatud ekspordi suurendamise.
(187)
Komisjon märkis, et tema hinnang kolmandatest riikidest pärit impordi suurenemise kohta põhines varasemate perioodide impordiandmetel. Ühelt poolt võeti selle metoodika puhul arvesse, et võimalik suurenemine ei toimuks järsult, vaid pigem järk-järgult, ja et lõpuks saavutatakse 2021. aastal täheldatud impordi maksimumtase. Teiselt poolt võttis komisjon arvesse ka tegelikke impordivooge kolmandatest riikidest pärast ajutiste meetmete kehtestamist. Need andmed näitasid, et vastupidiselt kasutajate väidetele import kasvas, kuid mitte järsult, nagu väitis liidu tootmisharu. Pidades silmas eri huvitatud isikute esitatud vastandlikke ja vastuolulisi argumente, tõdes komisjon, et tema metoodika tugines nii varasemate perioodide impordiandmetele kui ka kolmandatest riikidest pärit impordimahtudele ajutiste meetmete kehtestamisele järgnenud kuudel. Seetõttu leidis komisjon, et tema lähenemisviis on usaldusväärne, kindel ja põhineb faktilistel tõenditel. Seepärast lükati need väited tagasi.
8.3. Kvootide haldamine
(188)
Nagu selgitati eelmises jaotises, kohaldatakse tollimaksuvaba tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
(189)
Laialdase ja võrdse juurdepääsu tagamiseks jagatakse kvoot osadeks järgmiselt: toodete alusel, määrates eraldi kvoodid pruunile sulatatud alumiiniumoksiidile ja valgele sulatatud alumiiniumoksiidile, ning granulaarsuse alusel, et tagada tasakaalustatud kättesaadavus peamiste kasutajasektorite jaoks. Lisaks tuleks kvoot jagada kvartalite peale, et tagada kättesaadavus kogu aasta jooksul.
(190)
Selle struktuuri eesmärk on tagada tollimaksuvaba tariifikvoodi õiglane jaotamine ja vastavus eri tootmisharude konkreetsetele vajadustele.
8.3.1. Tooteliigipõhised kvoodid
(191)
Tooteliikide eristamisel keskendus komisjon peamistele eristuvatele kategooriatele, st pruunile sulatatud alumiiniumoksiidile ja valgele sulatatud alumiiniumoksiidile, võttes arvesse olemasoleva nomenklatuuri ja TARICi koodide alusel eristamise teostatavust.
(192)
Komisjon hindas varasemate perioodide impordiandmete, küsimustike kaudu kogutud teabe ja huvitatud isikute esildiste põhjal pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi ja valge sulatatud alumiiniumoksiidi tarbimise taset liidus, liidu tootmisharu müüki, tootmist ja tootmisvõimsust ning seda, mil määral kasutajad sõltuvad Hiinast pärit impordist. Hindamisel kaalus ta ka võimalusi hankida tooteid alternatiivsetelt tarnijatelt (olenemata sellest, kas need tarnijad asuvad liidus või kolmandates riikides) hindadega, mis ei põhjustaks kasutajatele suuri hinnašokke.
(193)
Eespool kirjeldatu põhjal eraldas komisjon 70 % tollimaksuvabast tariifikvoodist pruunile sulatatud alumiiniumoksiidile ja 30 % valgele sulatatud alumiiniumoksiidile. Võttes arvesse sool-geeli hinna spetsiifilisust, tooks selle hõlmamine valge sulatatud alumiiniumoksiidi kvoodiga kaasa kvoodi ebaõige kasutamise. Sool-geel-korundi jaoks kehtestatakse eraldi kvoot.
8.3.2. Kasutajate granulaarsusvajadused
(194)
Selleks et tagada mahtude tasakaalustatud jaotumine peamiste sulatatud alumiiniumoksiidi kasutavate tootmisharude, nimelt abrasiivmaterjalide ja tulekindlate materjalide tootmisharude vahel, eraldas komisjon kvoodid viisil, mis võimaldab mõlemal sektoril kasutada asjakohast osa tollimaksuvabast tariifikvoodist.
(195)
Selleks hindas komisjon uurimise käigus kogutud teabe, sealhulgas varasemate perioodide impordiandmete ja mõlema sektori turutarbimise osakaalu põhjal kummagi tootmisharu suhtelisi vajadusi ja tarnesõltuvust.
(196)
Eespool kirjeldatu põhjal eraldas komisjon 60 % kvoodist abrasiivmaterjalide sektorile ja 40 % tulekindlate materjalide sektorile.
(197)
Toote granulaarsuse ja tehnilise kirjelduse alusel luuakse eraldi TARICi koodid. Kattuvustele vaatamata võimaldavad need koodid eristada kasutusalasid abrasiivmaterjalide ja tulekindlate materjalide sektoris, samas kui klassifitseerimine põhineb endiselt toote füüsikalistel omadustel.
8.3.3. Tollimaksuvaba tariifikvoodi ajaline jaotamine
(198)
Tollimaksuvaba tariifikvoot tuleb jagada kvartalite peale, et tagada impordi ühtlane jaotumine aasta lõikes ja vältida võimalikest tollimaksudest pääsemiseks imporditud toote suurte varude soetamist perioodi alguses. Kvartalis kasutamata jäänud tariifikvoot kantakse automaatselt üle järgmisse perioodi.
8.3.4. Tollimaksuvaba tariifikvoodi kestus ja muutumine
(199)
Tollimaksuvaba tariifikvoodi mahtu vähendatakse järk-järgult. Vähendamine toimub pärast käesoleva määruse jõustumist igal aastal, kusjuures algne maht on 60 000, mida vähendatakse 7 500 tonni võrra aastas, kuni jõutakse 30 000 tonnini.
(200)
Kvoodimahu iga-aastane vähendamine peaks järk-järgult vähendama liidu tootmisharu kantavat kahju, võimaldades liidu tootjatel aja jooksul taastuda ja uuesti elujõuliseks muutuda.
(201)
Kasutajate puhul on selle lähenemisviisi eesmärk toetada kulude haldamist, vältides ootamatut hinnamõju kriitilise tähtsusega sisenditele. See peaks andma aega Hiinast sõltuvuse vähendamiseks, tarnijate mitmekesistamiseks ning sertifitseerimisnõuete ja klientide standardnõudmiste täitmiseks. Kavandatud ajakava tagab prognoositavuse, võimaldades kasutajatel tegevust sellele vastavalt planeerida ja kohandada.
8.3.5. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkused
(202)
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitu huvitatud isikut, et tollimaksuvaba tariifikvoodi süsteem, eelkõige selle toimimine põhimõttel „kes ees, see mees“, ei ole asjakohane. Nende väitel toob selline süsteem ebaproportsionaalselt suurt kasu suurtele ostjatele, seab väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ebasoodsasse olukorda ning soodustab spekulatiivset käitumist ja varude loomist. Nende isikute sõnul oleks see kahjulik VKEdele, sest erinevalt suurtest kauplejatest ei saa VKEd kiiresti varusid soetada ega tollivormistust teha, mistõttu nad sõltuvad vahendajatest. Õiglase juurdepääsu tagamiseks kutsusid nad üles kasutama kaitsvaid jaotamismeetodeid, nagu päevased impordi piirmäärad ja VKEde erikvoodid.
(203)
Komisjon märkis, et tollimaksuvaba tariifikvoodi süsteem on kavandatud nii, et tagada laialdane ja võrdne juurdepääs. See hõlmab toodete, st pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi ja valge sulatatud alumiiniumoksiidi eristamist, kvartalipõhist ajalist jaotamist ja granulaarsuse alusel eristamist, mis võimaldab faktiliselt teha eristusi kasutajate liikide kaupa. Kvoodi sellise jaotamise eesmärk on vältida kontsentreerumist ja võimaldada paljudel ettevõtjatel kvoodist kasu saada. Seoses ettepanekuga kehtestada igale äriühingule päevased impordi piirmäärad tõdes komisjon, et sellist mehhanismi oleks keeruline rakendada ja see tekitaks liikmesriikide tolliasutustele ebaproportsionaalse halduskoormuse. Lisaks märkis komisjon, et VKEd saaksid süsteemist kasu nii ise kui ka väljakujunenud importijate kaudu, kes – nagu uurimise käigus kinnitust leidis – toimivad Hiina eksportijate ja VKEde vahelise kanalina. Kuna VKEd ei impordi paljudel juhtudel otse, täidavad väljakujunenud importijad olulist rolli, tagades VKEde juurdepääsu kõnealusele materjalile. Äriühingutele päevaste piirmäärade kehtestamine võib selle kanali blokeerida ja tegelikult kahjustada juurdepääsu, mida VKEd vajavad. Seetõttu lükati see väide tagasi.
(204)
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitu huvitatud isikut, et komisjoni vahetegemine abrasiivmaterjalide ja tulekindlate materjalide klasside vahel on kunstlik ja tehniliselt ebamõistlik. Nende sõnul on need kaks kategooriat füüsikaliselt ja keemiliselt vastastikku asendatavad ning tolliasutustel puuduvad vahendid sellise vahetegemise tagamiseks. Lisaks väitsid need isikud, et ilma rangema kontrollita võivad osa kvoodist kavandatud kasutajate asemel kasutada ära muud tootmisharud. Nende probleemide lahendamiseks kutsusid nad üles viima sisse lõppkasutajate sertifitseerimise.
(205)
Komisjon nentis, et kuigi uuritav toode on sama, on toote granulaarsuse ja tehnilise kirjelduse põhjal kehtestatud eraldi TARICi koodid. Mõningatele kattuvustele vaatamata võimaldavad need koodid tegelikult suures osas eristada abrasiivmaterjalide ja tulekindlate materjalide sektori kasutusaladega seotud tarbimist. Seega põhineb klassifikatsioon kindlalt toote füüsikalistel omadustel, tagades, et eristamine on nii tehniliselt korrektne kui ka teostatav. Lisaks märkis komisjon, et lõppkasutusega seotud vabastuse kehtestamine oleks keeruline ja tekitaks ebaproportsionaalset halduskoormust, võttes arvesse võimalike kasutajate suurt arvu. Lisaks võib selline vabastus kahjustada traditsiooniliste importijate rolli, kes faktiliselt toimivad Hiina eksportijate ja VKEde vahelise ülekandemehhanismina. Kuna VKEd ei impordi paljudel juhtudel otse, tuginevad nad kõnealusele materjalile juurdepääsu saamisel väljakujunenud importijatele. Lõppkasutajate sertifitseerimise kasutuselevõtt võib selle kanali blokeerida ja kaitsmise asemel VKEde juurdepääsu kahjustada. Seepärast lükati see väide tagasi.
(206)
Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid teatavad huvitatud isikud tootekategooriate puhul kavandatud tollimaksuvaba tariifikvoodi mahud. Mitu huvitatud isikut väitis, et tulekindlate materjalide klassi kuuluv sulatatud alumiiniumoksiid tuleks meetmetest vabastada või et terasetööstusele mõeldud tulekindlate toodete tootmiseks imporditava sulatatud alumiiniumoksiidi suhtes tuleks kehtestada konkreetne lõppkasutusega seotud vabastus. Teised huvitatud isikud väitsid, et teatavad tootevormid, nagu sool-geel ja tükid, tuleks tariifikvoodi kohaldamisalast välja jätta või et teatavate tooteliikide, näiteks pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi mahtu tuleks suurendada. Lisaks vaidlustasid mitmed tulekindlate materjalide tootmisharu esindavad huvitatud isikud kvoodi jaotamise tulekindlate materjalide ja abrasiivmaterjalide vahel, väites, et kasutajate tootmisharude vahel jaotamisel peaks määravaks kriteeriumiks olema sõltuvus, mitte tarbimine.
(207)
Komisjon märkis, et kvoodimahtude kindlaksmääramisel võttis ta arvesse kogu tootemääratlust ja kohaldas järjepidevat metoodikat kõigi selle määratluse alla kuuluvate toodete suhtes. Nimelt määras komisjon kvoodi kogumahuks 60 000 tonni, nagu on selgitatud põhjendustes 173–175. Sellest kogusest 70 % eraldati pruunile sulatatud alumiiniumoksiidile ja 30 % valgele sulatatud alumiiniumoksiidile, nagu on märgitud ka jaotises 8.3.1. Seejärel jaotati mahud proportsionaalselt nende kategooriate asjaomaste TARICi koodide vahel, lähtudes uurimisperioodil registreeritud impordi osakaaludest.
(208)
Komisjon leidis, et see metoodika on usaldusväärne, tasakaalustatud ja proportsionaalne, käsitades asjaomast toodet tervikuna ning eelistamata või välistamata ühtegi konkreetset tüüpi. Nagu 222. jaos juba märgitud, käsitatakse kõiki tootevorme ühe ja sama asjaomase toote osana. Lisaks leidis komisjon, et kasutajate tootmisharude vahelise jaotuse kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika on usaldusväärne, sest selles võetakse arvesse nii kasutajate sõltuvust kui ka tarbimise taset. Seetõttu lükati need väited tagasi.
(209)
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis mitu huvitatud isikut, et tuleks lisada läbivaatamisklausel, et võtta arvesse asjaolude võimalikke muutusi, sealhulgas liidu tootmise, kolmandatest riikidest imporditavate koguste ja liidu turu suuruse muutusi, mis nõuaksid tollimaksuvaba tariifikvoodi kohandamist.
(210)
Komisjon märkis, et kooskõlas alusmäärusega võib ta algatada läbivaatamise, kui asjaolud muutuvad, sealhulgas juhul, kui muutuvad liidu kogutoodang, sulatatud alumiiniumoksiidi tarbimine liidus ja import kolmandatest riikidest. Seetõttu leidis komisjon, et eraldi läbivaatamisklausli lisamine ei ole vajalik.
(211)
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Hiina kaubanduskoja esindatavad eksportivad tootjad, et uurimise käigus koostööd teinud eksportivad tootjad peaksid kvoodi eraldamisel saama eelise.
(212)
Komisjon märkis, et tollimaksuvaba tariifikvoot kehtestati liidu huvide alusel selleks, et leevendada meetmete mõju kasutajate tootmisharudele ja tasakaalustada kõigi isikute huve, mitte selleks, et võimaldada üksikutele eksportivatele tootjatele sooduskohtlemist. Seetõttu lükkas ta tagasi väite, et kvoodi eraldamisel tuleks eelistada koostööd teinud tootjaid.
(213)
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis mitu isikut, et sinise sool-geeli TARICi koodi 2818 10 91 20 lisamine pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi alla ei ole õige. Nende väitel ei tuleks tooteliikide eristamisel vastavalt nende TARICi klassifikatsioonile sinist sool-geeli käsitada pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi eriliigina. Nad väitsid, et sinise sool-geeli alumiiniumoksiidisisaldus on alla 98,5 %, mistõttu see kuulub CN-koodi 2818 10 91 alla, kuid selle asendatavus pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi standardtoodetega on piiratud. Lisaks väitsid nad, et sool-geeli tootmisel kasutatakse peamise toorainena bömiiti, mis on alumiiniumoksiidi eriliik, ning et alumiiniumoksiid on ka valge sulatatud alumiiniumoksiidi peamine tooraine, samas kui pruun sulatatud alumiiniumoksiid põhineb boksiidil. Lisaks väitsid nad, et sinine sool-geel ja valge sool-geel, mis on klassifitseeritud TARICi koodide 2818 10 11 10 ja 2818 10 11 20 alla, on paremini asendatavad omavahel, mitte standardse pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi klassidega. Samuti väitsid nad, et kui sinine sool-geel hõlmatakse pruuni sulatatud alumiiniumoksiidiga, jaotatakse ebaproportsionaalselt suur maht nišitootele, mistõttu tekib oht, et tollimaksuvaba tariifikvoodi alusel tuuakse liitu ebaproportsionaalses koguses sinist sool-geeli. Seetõttu taotlesid need huvitatud isikud, et sinine sool-geel jäetaks pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi kategooriast välja ja et seda käsitletaks tollimaksuvaba tariifikvoodi raames eraldi.
(214)
Komisjon hindas seda taotlust hoolikalt ja jõudis esitatud argumentide põhjal järeldusele, et kuigi kõik uurimisega hõlmatud tooteliigid moodustavad sama asjaomase toote ning neil on ühised peamised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused, ei tuleks sinist sool-geeli tooteliikide eristamisel vastavalt nende TARICi klassifikatsioonile käsitada pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi eriliigina. Selle asemel tuleks seda pidada valge sulatatud alumiiniumoksiidi kategooriasse kuuluvaks. See järeldus on tehniliselt põhjendatud ning põhineb ka kaalutlusel, et kui sinine sool-geel hõlmatakse pruuni sulatatud alumiiniumoksiidiga, jaotatakse ebaproportsionaalselt suur maht nišitootele, mistõttu tekib oht, et tollimaksuvaba tariifikvoodi alusel tuuakse liitu ebaproportsionaalses koguses sinist sool-geeli.
(215)
Lisaks tõdes komisjon, et tollimaksuvaba tariifikvoodi ja sellest pruunile sulatatud alumiiniumoksiidile suurema 70 % mahu eraldamise eesmärk oli leevendada mõju, mis avalduks pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi märkimisväärsetele tarbimismahtudele enamiku kasutajate puhul. Sinise sool-geeli hõlmamine selle kategooriaga ei muudaks siiski oluliselt mahtude üldist kättesaadavust kasutajate jaoks, arvestades selle toote vähest tarbimist, kuid võib teisalt oluliselt kahjustada liidu tootmisharu.
(216)
Seepärast otsustas komisjon mahtude ümberjaotamise eesmärgil lisada TARICi koodi 2818 10 91 20 valge sulatatud alumiiniumoksiidi alla.
(217)
Peale selle väitis mitu huvitatud isikut, et tehnilise täpsuse huvides ja imporditud sool-geelitoodete võimaliku väärklassifitseerimise ärahoidmiseks on vaja teha teatavaid muudatusi sool-geeli TARICi kirjeldustes. Need muudatused hõlmavad selgitust, et nii paagutatud kui ka eelpaagutatud sool-geel kuulub TARICi koodide 2818 10 11 10 ja 2818 10 91 20 alla. Lisaks väitsid mõned huvitatud isikud, et TARICi koodi 2818 10 91 20 on vaja kohandada, et vältida teatavate alla 98,5 % alumiiniumoksiidi sisaldusega sool-geeltoodete importi TARICi koodi 2818 10 91 99 all.
(218)
Komisjon hindas seda taotlust hoolikalt ja jõudis esitatud argumentide põhjal järeldusele, et tehnilise täpsuse huvides ja imporditud sool-geelitoodete võimaliku väärklassifitseerimise ärahoidmiseks on need muudatused õigustatud. Lisaks nentis komisjon, et tollimaksuvaba tariifikvoodi eesmärk on leevendada mõju, mis avaldub kasutajate märkimisväärsetele tarbimismahtudele tulenevalt nende sõltuvusest. Toote eriliigiga seotud TARICi koodide muutmine ei muudaks oluliselt mahtude üldist kättesaadavust kasutajate jaoks, arvestades selle toote vähest tarbimist, ja aitaks hoida ära väärklassifitseerimist, mis võiks liidu tootmisharu oluliselt kahjustada.
(219)
Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist juhtis Imerys tähelepanu tehnilisele ebatäpsusele ühe sol-geeliga toodete jaoks hiljuti loodud TARICi koodi kirjelduses ja taotles selle läbivaatamist.
(220)
Komisjon märkis, et tähelepanek oli täpne, ja kohandas vastavalt asjaomaste TARICi koodide kirjeldust.
8.4. Meetmete tase
(221)
Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.
Riik
Äriühing
Dumpingumarginaal (%)
Kahjumarginaal (%)
Lõplik dumpinguvastane tollimaks (%)
Hiina RV
Chongqing Saite Corundum Co., Ltd.
99,8
233,9
99,8
Hiina RV
Luoyang Runbao Abrasives Co., Ltd.
88,7
116,9
88,7
Hiina RV
Teised koostööd teinud äriühingud
94,5
178,4
94,5
Hiina RV
Kogu muu Hiina RVst pärit import
110,6
259
110,6
(222)
Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad nad asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes uuritava toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Käesoleva määruse regulatiivosas nimetamata muude äriühingute, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud äriühingute toodetud asjaomase toote impordi suhtes neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse kogu muu Hiinast pärit impordi suhtes.
(223)
Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda nende individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (10). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.
(224)
Selleks, et minimeerida maksumäärade erinevustest tulenevat tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade korrektse rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse üksnes juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu Hiinast pärit impordi“ suhtes.
(225)
Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.
(226)
Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamat individuaalset tollimaksumäära, suureneb märkimisväärselt, eelkõige pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitada meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse tollimaksumäära kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.
(227)
Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kogu muu Hiinast pärit impordi puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.
(228)
Eksportivad tootjad, kes ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu, peaksid saama esitada komisjonile taotluse, et neile kohaldataks dumpinguvastase tollimaksu määra, mis kehtib koostööd tegevatele äriühingutele, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks sellekohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu; ii) ta ei ole seotud eksportiva tootjaga, kes seda tegi; ning iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast seda või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.
8.5. Ajutise tollimaksu lõplik sissenõudmine
(229)
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid teatavad huvitatud isikud, et ajutise tollimaksu sissenõudmine dumpingumarginaalide tasemel ei ole põhjendatud. Nad väitsid, et see koormaks kasutajaid ebamõistlikult ning et kuna lõplike meetmete vormi muudeti, ei tuleks ajutist tollimaksu selle praeguses vormis sisse nõuda.
(230)
Komisjon nentis, et lõplike meetmetega kehtestatakse tollimaksuvaba tariifikvoot, mis hõlmab osa Hiinast pärit impordi mahust. Uurimisperioodil Hiinast imporditud koguste põhjal ei saaks tollimaksuvaba tariifikvooti kasutada 62,6 % impordimahu puhul ja seega kohaldataks selle osa suhtes dumpinguvastast tollimaksu. Komisjon leidis, et selleks et kajastada tollimaksuga maksustatava impordi tegelikku osakaalu ja vältida tollimaksu sissenõudmist lõplike meetmetega kehtestatust suuremal määral, peaks ajutiste meetmete kehtestamise ja lõplike meetmete jõustumise vahelise aja puhul sisse nõutav tollimaks vastama samale tariifikvoodiga hõlmamata impordi osakaalule, võttes aluseks uurimisperioodi impordimahu, nimelt 62,6 %-le lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrast. Selle lähenemisviisiga tagatakse, et importi käsitletakse järjepidevalt, tollimaksu kohaldatakse proportsionaalselt ja seda ei nõuta sisse lõplikest meetmetest suuremal määral.
(231)
Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekkinud kahju suurust, tuleb ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad lõplikult sisse nõuda 62,6 % ulatuses käesoleva määrusega kehtestatud määradest.
(232)
Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleb ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad lõplikult sisse nõuda 62,6 % ulatuses käesoleva määrusega kehtestatud määradest.
8.6. Tagasiulatuv sissenõudmine
(233)
Nagu on märgitud jaotises 1.2, kehtestas komisjon uuritava toote impordi registreerimise nõude.
(234)
Uurimise lõppetapis hinnati registreerimisel kogutud andmeid. Komisjon analüüsis, kas lõplike tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmise korral olid täidetud alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid.
(235)
Komisjoni analüüs näitas, et lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele ei ole import uurimisperioodil veelgi märgatavalt suurenenud, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d. Analüüsimiseks võrdles komisjon impordimahte i) ühelt poolt ajavahemikul alates esimesest täispikast kuust pärast uurimise algatamist kuni viimase täispika kuuni enne registreerimist ja ajavahemikul alates esimesest täispikast kuust pärast uurimise algatamist kuni viimase täispika kuuni enne ajutiste meetmete vastuvõtmist ning teiselt poolt uurimisperioodi vastavatel kalendrikuudel, et võtta arvesse hooajalisust, ning ii) nende perioodide kuu keskmist kogu uurimisperioodi kuu keskmisega.
(236)
Selle analüüsi tulemused osutasid impordimahtude vähenemisele. Nimelt näitasid andmed kuu keskmise impordimahu 9 % vähenemist, kui võrrelda kuu keskmist seitsmekuulisel ajavahemikul alates uurimise algatamisest kuni ajutiste meetmete avaldamiseni uurimisperioodi kuu keskmisega. Sarnane võrdlus kahekuulise ajavahemikuga alates uurimise algatamisest kuni impordi registreerimiseni näitas, et kuu keskmine impordimaht vähenes 8 %. Samuti võrdles komisjon uurimise algatamisele järgnenud seitsme kuu impordimahtu uurimisperioodi samade kalendrikuudega. See võrdlus osutas impordimahtude 10 % vähenemisele. Kui võrreldi uurimise algatamisele järgnenud kahte kuud kuni impordi registreerimiseni samade kuudega uurimisperioodil, täheldati impordimahtude 3,2 % vähenemist.
(237)
Eelneva põhjal ei kinnitanud tõendid impordi olulist suurenemist pärast uurimise algatamist. Seetõttu järeldas komisjon, et tagasiulatuva mõjuga meetmete kehtestamise tingimused ei ole täidetud.
9. LÕPPSÄTTED
(238)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (11) artiklist 109 tuleneb, et juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, on viivisemäär Euroopa Keskpanga poolt tema peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.
(239)
Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee käesoleva määrusega ette nähtud meetmete kohta arvamust ei esitanud,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Hiina Rahvavabariigist pärit sellise sulatatud alumiiniumoksiidi impordi suhtes, mis praegu kuulub CN-koodide 2818 10 11 , 2818 10 19 , ex 2818 10 91 ja 2818 10 99 (TARICi koodid 2818 10 91 20, 2818 10 91 40, 2818 10 91 91, 2818 10 91 99) alla, kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks. Dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata impordi suhtes, mis on hõlmatud artikli 2 alusel kehtestatud tollimaksuvaba tariifikvoodiga.
2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete netohinna suhtes liidu piiril, on järgmised.
Päritoluriik
Äriühing
Lõplik dumpinguvastane tollimaks (%)
TARICi lisakood
Hiina RV
Chongqing Saite Corundum Co., Ltd.
99,8
89RI
Hiina RV
Luoyang Runbao Abrasives Co., Ltd.
88,7
89RJ
Hiina RV
Muud I lisas loetletud koostööd teinud äriühingud
94,5
Vt I lisa
Hiina RV
Kogu muu Hiina RVst pärit import
110,6
8999
3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud, Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (asjaomane toode) koguses (kogus meie kasutatavas mõõtühikus) on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) [asjaomases riigis]. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kuni sellise arve esitamiseni kohaldatakse tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi“ suhtes.
4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
1. Hiina Rahvavabariigist pärit sellise sulatatud alumiiniumoksiidi impordi suhtes, mis praegu kuulub CN-koodide 2818 10 11 , 2818 10 19 , ex 2818 10 91 ja 2818 10 99 (TARICi koodid 2818 10 11 10, 2818 10 11 20, 2818 10 11 30, 2818 10 11 40, 2818 10 11 91, 2818 10 11 99, 2818 10 91 20, 2818 10 91 40, 2818 10 91 91, 2818 10 91 99) alla, kehtestatakse tollimaksuvaba tariifikvoot.
2. Selle kvoodi piires asjaomase toote impordi suhtes dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata. Tollimaksuvaba tariifikvoodi maht, tooteliigid (määratletud viitega TARICi koodidele) ja ajavahemikud, mille puhul seda kohaldatakse, on sätestatud II lisas.
3. Tollimaksuvaba tariifikvooti kohaldatakse põhimõttel „kes ees, see mees“, võttes aluseks kvoodi kehtivusaja igaks kvartaliks võrdselt eraldatud tariifikvoodi, nagu on sätestatud II lisas.
4. Iga kvartali kvoodi kasutamine lõpetatakse kahekümnendal komisjoni tööpäeval pärast kvartali lõppu. Iga kvartali lõpus kantakse tariifikvoodi kasutamata jääk automaatselt järgmisse kvartalisse. Lõpliku tariifikvoodi kohaldamisaasta viimase kvartali lõpu kasutamata jääki üle ei kanta.
5. Kui lõikes 2 määratletud asjaomane kvoot on ammendatud, kohaldatakse Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes lõplikku dumpinguvastast tollimaksu vastavalt artiklile 1.
Artikkel 3
1. Rakendusmäärusega (EL) 2025/1456 kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad nõutakse lõplikult sisse summas, mis vastab 62,6 %-le käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud tollimaksumääradest. Tagatiseks antud summad, mis ületavad dumpinguvastase tollimaksu lõplikku määra, vabastatakse.
2. Vastavalt määruse (EL) 2016/1036 artikli 10 lõikele 3 sisse nõutava ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised.
Päritoluriik
Äriühing
Ajutine dumpinguvastane tollimaks (%)
TARICi lisakood
Hiina RV
Chongqing Saite Corundum Co., Ltd.
62,4
89RI
Hiina RV
Luoyang Runbao Abrasives Co., Ltd.
55,5
89RJ
Hiina RV
Muud I lisas loetletud koostööd teinud äriühingud
59,1
Vt I lisa
Hiina RV
Kogu muu Hiina RVst pärit import
69,2
8999
Artikkel 4
Artikli 1 lõiget 2 võib muuta, et lisada uusi Hiina Rahvavabariigi eksportivaid tootjaid ja kehtestada nende suhtes valimisse kaasamata, koostööd tegevate äriühingute asjakohane kaalutud keskmine dumpinguvastase tollimaksu määr. Uus eksportiv tootja esitab tõendid selle kohta, et
a)
ta ei eksportinud uurimisperioodil (1. oktoobrist 2023 kuni 30. septembrini 2024) artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud tooteid,
b)
ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid ning kes oleks võinud teha esialgses uurimises koostööd, ning
c)
ta on tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida liitu asjaomast toodet märkimisväärses koguses pärast uurimisperioodi lõppu.
Artikkel 5
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. jaanuar 2026
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1036/oj.
(2) ELT C, C/2024/7049, 21.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/7049/oj.
(3) Komisjoni 10. veebruari 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/260, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit sulatatud alumiiniumoksiidi impordi registreerimise nõue (ELT L, 2025/260, 11.2.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/260/oj).
(4) Komisjoni 17. juuli 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/1456, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit sulatatud alumiiniumoksiidi impordi suhtes (ELT L, 2025/1456, 18.7.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/1456/oj).
(5) Komisjoni 4. juuni 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1173, millega eelavalikustamise perioodi pikkuse osas muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ning määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 259, 10.8.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2020/1173/oj).
(6) https://www.trevodrywall.com.br/.
(7) https://www.tecnosulfur.com.br/en/about/.
(8) Kuna üheski võimalikus Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega võrdlusriigis ei olnud sulatatud alumiiniumoksiidi tootjate finantsaruanded kättesaadavad, tugines komisjon muudes riikides sulatatud alumiiniumoksiidi tootvate äriühingute finantsaruannetele, et hinnata, kas Bozeli müügi-, üld- ja halduskulud olid asjaomase sektori puhul tüüpilised. Kasutatud andmed hõlmavad India tootja Carborundum Universal Limitedi andmeid (https://www.cumi-murugappa.com/wp-content/uploads/2025/07/CUMI-Annual-Report-2025.pdf), Jaapani tootja Resonac Holdings Corporationi andmeid (https://www.resonac.com/sites/default/files/2025-02/e_tanshin2024q4.pdf) ning valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud ja kontrollitud andmeid.
(9) Sulatatud alumiiniumoksiidi toodetakse alumiiniumoksiidist ja boksiidist, mis mõlemad on loetletud ELi kriitilise tähtsusega toorainete määruses (2024/1252) strateegiliste sisenditena. Sulatatud alumiiniumoksiidi strateegilist tähtsust ja olulisust raua- ja terase-, lennuki- ja kosmose- ning kaitsetööstuse jaoks kinnitavad ka Singh jt (2023) „ Applications and Developments of Thermal Spray Coatings for the Iron and Steel Industry “ ja Grigaitienė jt (2025) „ Effect of TiO2 Content on the Corrosion and Thermal Resistance of Plasma-Sprayed Al2O3-TiO2 Coatings “.
(10) E-post: TRADE-TDI-NAME-CHANGE-REQUESTS@ec.europa.eu, European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate G, Rue de la Loi/Wetstraat 170, 1040 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).
I LISA
Koostööd teinud HRV eksportivad tootjad, keda valimisse ei kaasatud
Riik
Nimetus
TARICi lisakood
Hiina RV
Art Abrasives (Guizhou) Co., Ltd.
89RK
Hiina RV
Bedrock Corundum Co., Ltd.
89RL
Hiina RV
Binzhou Qinai New Material Co., Ltd.
89RM
Hiina RV
Guizhou Guxin New Materials Co., Ltd.
89RN
Hiina RV
Guizhou Kaicheng Fused Minerals Co., Ltd.
89RO
Hiina RV
Henan Ant Advanced Materials Co., Ltd.
89RP
Hiina RV
Henan Haochen Advanced Materials Co., Ltd.
89RQ
Hiina RV
Henan Hengxin Industrial & Mineral Products Co., Ltd
89SI
Hiina RV
Henan Jinfeng New Material Technology Co., Ltd.
89RR
Hiina RV
Imerys Fused Minerals (Guizhou) Co., Ltd.
89RS
Hiina RV
Qinai (Shandong) New Material Co., Ltd.
89RT
Hiina RV
Qingdao Reckel Advanced Materials Co., Ltd.
89RU
Hiina RV
Qingdao Sisa Abrasives Co., Ltd.
89RV
Hiina RV
Saint-Gobain Ceramic Materials (Zhengzhou) Co Ltd
89RW
Hiina RV
Shandong Imerys Mount Tai Co., Ltd.
89RX
Hiina RV
Shanxi Lvliangshan Mineral Co., Ltd.
89RY
Hiina RV
Yichuan Kingsino Refractories Co., Ltd
89RZ
Hiina RV
Zhengzhou Sinabuddy Mineral Co., Ltd.
89SA
Hiina RV
Zhengzhou Yufa High-Tech Material Co., Ltd.
89SB
Hiina RV
Zibo Jin Chun Tai Abrasives Co., Ltd.
89SD
Hiina RV
Zibo Jinjiyuan Abrasives Co., Ltd.
89SC
II LISA
TARICi või CN-kood
Toote kirjeldus
2026
2027
2028
2029
2030
Jrk-nr
Tollimaksuvaba tariifikvoodi maht (netotonnides)
2818 10 11 10
Sool-geel korund (CAS RN 1302-74-5) alumiiniumoksiidi sisaldusega vähemalt 99,6 % massist, mikrokristalse varrastekujulise struktuuriga, ristlõikesuhtega 1,3–6,0
103,8
90,8
77,8
64,9
51,9
090520
2818 10 11 30
(UUS TARICi KOOD)
Paagutatud sool-geel korund või eelpaagutatud sool-geel alumiiniumoksiidi sisaldusega vähemalt 99,6 % massist, mikrokristalse varrastekujulise struktuuriga, ristlõikesuhtega 1,3–6,0
2818 10 11 40
Paagutatud sool-geel korund või eelpaagutatud sool-geel, mis on mikrokristalse struktuuriga ja mis koosneb alumiiniumoksiidist, mis sisaldab (oksiididena) alumiiniumoksiidi vähemalt 98,5 % massist, välja arvatud see, mis sisaldab alumiiniumoksiidi vähemalt 99,6 % massist, mikrokristalse varrastekujulise struktuuriga, ristlõikesuhtega 1,3–6,0
2818 10 11 20
Mikrokristalse struktuuriga paagutatud korund, mis koosneb alumiiniumoksiidist (CAS RN 1344-28-1) ja magneesiumaluminaadist (CAS RN 12068-51-8) ning sisaldab (arvutatuna oksiidide kohta, massiprotsentides):
—
vähemalt 92 % alumiiniumoksiidi ja
—
mitte üle 8 % magneesiumoksiidi
2818 10 11 91 (UUS TARICi KOOD)
Sulatatud alumiiniumoksiid, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused: i) 5–35 % toote massist on väiksem kui tootespetsifikaadis sätestatud terasuuruse alampiir ning ii) 1–10 % toote massist ületab tootespetsifikaadis sätestatud terasuuruse ülempiiri.
7 177,6
6 280,4
5 383,2
4 486,0
3 588,8
090521
2818 10 11 99
(UUS TARICi KOOD)
Muu
10 087,7
8 826,7
7 565,7
6 304,8
5 043,8
090522
2818 10 19
milles üle 10 mm läbimõõduga osakesed moodustavad kogumassist 50 % või rohkem
56,1
49,1
42,1
35,0
28,0
090523
2818 10 91 20
Mikrokristalse struktuuriga paagutatud korund, mis sisaldab peamise komponendina α–alumiiniumoksiidi (CAS RN 1344-28-1) ning lisanditena magneesiumaluminaati (CAS RN 12068-51-8) ja haruldaste muldmetallide ütriumi, lantaani ja neodüümi aluminaate (arvutatud oksiidide sisaldusena, massiprotsentides):
—
vähemalt 92 %, kuid alla 98,5 % alumiiniumoksiidi,
—
2 % (± 1,5 %) magneesiumoksiidi,
—
1 % (± 0,6 %) ütriumoksiidi ning
—
kas 3 % (± 2,2 %) lantaanoksiidi või
—
2 % (± 1,2 %) lantaanoksiidi ja neodüümoksiidi,
ning milles üle 10 mm läbimõõduga osakesed moodustavad kogumassist alla 50 %
574,9
503,0
431,2
359,3
287,5
090524
2818 10 91 40
(UUS TARICi KOOD)
Paagutatud sool-geel korund või eelpaagutatud sool-geel, mis on mikrokristalse struktuuriga ja mis koosneb alumiiniumoksiidist, mis sisaldab (oksiididena) vähemalt 92 %, kuid alla 98,5 % massist alumiiniumoksiidi.
2818 10 91 91 (UUS TARICi KOOD)
Sulatatud alumiiniumoksiid titaandioksiidi sisaldusega vähemalt 1 % massist, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused: i) 5–35 % toote massist on väiksem kui tootespetsifikaadis sätestatud terasuuruse alampiir ning ii) 1–10 % toote massist ületab tootespetsifikaadis sätestatud terasuuruse ülempiiri.
16 243,2
14 212,8
12 182,4
10 152,0
8 121,6
090525
2818 10 91 99
(UUS TARICi KOOD)
Muu
24 364,8
21 319,2
18 273,6
15 228,0
12 182,4
090526
2818 10 99
milles üle 10 mm läbimõõduga osakesed moodustavad kogumassist 50 % või rohkem
1 392,1
1 218,1
1 044,0
870,0
696,0
090527
2026
TARICi või CN-kood
2026
1. kvartal
(16.1.2026–31.3.2026)
2. kvartal
(1.4.2026–30.6.2026)
3. kvartal
(1.7.2026–30.9.2026)
4. kvartal
(1.10.2026–31.12.2026)
Tollimaksuvaba tariifikvoodi maht (netotonnides)
2818 10 11 10
2818 10 11 30
2818 10 11 20
2818 10 11 40
25,95
25,95
25,95
25,95
2818 10 11 91
1 794,39
1 794,39
1 794,39
1 794,39
2818 10 11 99
2 521,91
2 521,91
2 521,91
2 521,91
2818 10 19
14,02
14,02
14,02
14,02
2818 10 91 20
2818 10 91 40
143,73
143,73
143,73
143,73
2818 10 91 91
4 060,79
4 060,79
4 060,79
4 060,79
2818 10 91 99
6 091,19
6 091,19
6 091,19
6 091,19
2818 10 99
348,01
348,01
348,01
348,01
2027
TARICi või CN-kood
2027
1. kvartal
(1.1.2027–31.3.2027)
2. kvartal
(1.4.2027–30.6.2027)
3. kvartal
(1.7.2027–30.9.2027)
4. kvartal
(1.10.2027–31.12.2027)
Tollimaksuvaba tariifikvoodi maht (netotonnides)
2818 10 11 10
2818 10 11 30
2818 10 11 20
2818 10 11 40
22,71
22,71
22,71
22,71
2818 10 11 91
1 570,09
1 570,09
1 570,09
1 570,09
2818 10 11 99
2 206,67
2 206,67
2 206,67
2 206,67
2818 10 19
12,27
12,27
12,27
12,27
2818 10 91 20
2818 10 91 40
125,76
125,76
125,76
125,76
2818 10 91 91
3 553,19
3 553,19
3 553,19
3 553,19
2818 10 91 99
5 329,79
5 329,79
5 329,79
5 329,79
2818 10 99
304,51
304,51
304,51
304,51
2028
TARICi või CN-kood
2028
1. kvartal
(1.1.2028–31.3.2028)
2. kvartal
(1.4.2028–30.6.2028)
3. kvartal
(1.7.2028–30.9.2028)
4. kvartal
(1.10.2028–31.12.2028)
Tollimaksuvaba tariifikvoodi maht (netotonnides)
2818 10 11 10
2818 10 11 30
2818 10 11 20
2818 10 11 40
19,46
19,46
19,46
19,46
2818 10 11 91
1 345,79
1 345,79
1 345,79
1 345,79
2818 10 11 99
1 891,44
1 891,44
1 891,44
1 891,44
2818 10 19
10,51
10,51
10,51
10,51
2818 10 91 20
2818 10 91 40
107,79
107,79
107,79
107,79
2818 10 91 91
3 045,60
3 045,60
3 045,60
3 045,60
2818 10 91 99
4 568,39
4 568,39
4 568,39
4 568,39
2818 10 99
261,01
261,01
261,01
261,01
2029
TARICi või CN-kood
2029
1. kvartal
(1.1.2029–31.3.2029)
2. kvartal
(1.4.2029–30.6.2029)
3. kvartal
(1.7.2029–30.9.2029)
4. kvartal
(1.10.2029–31.12.2029)
Tollimaksuvaba tariifikvoodi maht (netotonnides)
2818 10 11 10
2818 10 11 30
2818 10 11 20
2818 10 11 40
16,22
16,22
16,22
16,22
2818 10 11 91
1 121,50
1 121,50
1 121,50
1 121,50
2818 10 11 99
1 576,20
1 576,20
1 576,20
1 576,20
2818 10 19
8,76
8,76
8,76
8,76
2818 10 91 20
2818 10 91 40
89,83
89,83
89,83
89,83
2818 10 91 91
2 538,00
2 538,00
2 538,00
2 538,00
2818 10 91 99
3 806,99
3 806,99
3 806,99
3 806,99
2818 10 99
217,51
217,51
217,51
217,51
2030
TARICi või CN-kood
2030
1. kvartal
(1.1.2030–31.3.2030)
2. kvartal
(1.4.2030–30.6.2030)
3. kvartal
(1.7.2030–30.9.2030)
4. kvartal
(1.10.2030–31.12.2030)
Tollimaksuvaba tariifikvoodi maht (netotonnides)
2818 10 11 10
2818 10 11 30
2818 10 11 20
2818 10 11 40
12,97
12,97
12,97
12,97
2818 10 11 91
897,20
897,20
897,20
897,20
2818 10 11 99
1 260,96
1 260,96
1 260,96
1 260,96
2818 10 19
7,01
7,01
7,01
7,01
2818 10 91 20
2818 10 91 40
71,86
71,86
71,86
71,86
2818 10 91 91
2 030,40
2 030,40
2 030,40
2 030,40
2818 10 91 99
3 045,60
3 045,60
3 045,60
3 045,60
2818 10 99
174,01
174,01
174,01
174,01
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/114/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)
Top