Kohtuasi C-555/03
Magali Warbecq
versus
Ryanair Ltd
(Tribunal du travail de Charleroi’ eelotsusetaotlus)
Määrus (EÜ) nr 44/2001 – Kohtualluvus tsiviil- ja kaubandusasjades – Kohus, kellel on pädevus EÜ artikli 68 alusel Euroopa Kohtult eelotsust taotleda – Euroopa Kohtu pädevuse puudumine
Määruse kokkuvõte
Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel vastu võetud õigusakt – Määrus nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta – Siseriiklikud kohtud, kellel on õigus esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus – Kohtud, kelle otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata
(EÜ artikkel 61, punkt c jaEÜ artikkel 68;nõukogu määrus nr 44/2001)
EUROOPA KOHTU MÄÄRUS (neljas koda)
10. juuni 2004(*)
Määrus (EÜ) nr 44/2001 – Kohtualluvus tsiviil- ja kaubandusasjades – Kohus, kellel on pädevus EÜ artikli 68 alusel Euroopa Kohtult eelotsust taotleda – Euroopa Kohtu pädevuse puudumine
Kohtuasjas C-555/03,
mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 68 alusel Tribunal du travail de Charleroi’ (Belgia) esitatud eelotsusetaotlus nimetatud kohtus pooleliolevas menetluses järgmiste poolte vahel:
Magali Warbecq
ja
Ryanair Ltd,
nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1) tõlgendamiseks,
EUROOPA KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees J. N. Cunha Rodrigues (ettekandja), kohtunikud K. Schiemann ja E. Juhász,
kohtujurist: A. Tizzano,
kohtusekretär: R. Grass,
kuulanud ära kohtujuristi
on andnud järgmise
määruse
1 Tribunal du travail de Charleroi esitas 15. detsembri 2003. aasta otsusega, mis saabus Euroopa Kohtusse 24. detsembril 2003, EÜ artikli 68 alusel kaks eelotsuse küsimust nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1) tõlgendamise kohta.
2 Nimetatud küsimused tõstatati Belgia kodaniku Magali Warbecq’i ja Iiri seaduste kohaselt tegutseva äriühingu Ryanair Ltd (edaspidi „Ryanair”), asukohaga Dublinis (Iirimaal), vahelise vaidluse raames.
Õiguslik raamistik
3 EÜ artikkel 61 sätestab:
„Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks rajamiseks võtab nõukogu:
[…]
c) õigusalase koostöö meetmed tsiviilasjades, nagu on ette nähtud artiklis 65;
[…]”.
4 Määruse nr 44/2001 artikkel 19 näeb ette:
„Tööandja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata kas:
1. selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht, või
2. teises liikmesriigis:
a) selle paiga kohtusse, kus töötaja tavaliselt töötab, või selle paiga kohtusse, kus ta viimati töötas, või
[…]”.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
5 19. aprillil 2001 Dublinis allkirjastatud töölepingu kohaselt oli Magali Warbecq Ryanairi tööle võetud kui „customer services agent-inflight”.
6 Ryanair lõpetas töölepingu 10. aprillil 2002 ja maksis Magali Warbecq’ile lepingu lõpetamise hüvitist 7 päeva töötasu ulatuses.
7 Eelotsusetaotluses täpsustamata kuupäeval esitas Magali Warbecq Ryanairi vastu hagi Tribunal du travail de Charleroi’le. Taotluses paluti põhikohtuasja kostjalt välja mõista saamata jäänud puhkuse hüvitis ning lepingu lõpetamise hüvitis, kahjutasu ja intressid.
8 Põhikohtuasja hageja arvamuse kohaselt oli tal määruse nr 44/2001 artikli 19 alusel valikuvõimalus esitada hagi oma tööandja vastu tööandja asukoha järgsele kohtule või selle paiga, kus ta tavaliselt oma tööülesandeid täitis – käesoleval juhul oli see koht Charleroi lennuväli –, järgsele kohtule.
9 Ryanair väitis, et Belgia kohtutel puudub pädevus menetleda Warbecq’i esitatud hagi.
10 Olles arvamusel, et kohtuvaidluse lahendamiseks on tarvis tõlgendada määruse nr 44/2001 artiklit 19, otsustas Tribunal du travail menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Millised on määruse nr 44/2001 […] artikli 19 punkti 2 kohaldamise seisukohalt olulised kriteeriumid, mille alusel on võimalik kindlaks määrata lepinguosaline riik, mille territooriumil töötaja tavaliselt oma tööülesandeid täidab, juhul kui see töötaja töötab reisijate rahvusvahelise õhuveoga tegelevas ettevõttes lennumeeskonna liikmena?
2. Millist kohta tuleb pidada paigaks, kus või kust alates selline töötaja tegelikult täidab enamiku tööandja antud ülesannetest, kui töölepingust tulenevaid kohustusi tuleb täita osaliselt lepinguosalise riigi maapinnal (lennuväljal) ja osaliselt lennukis, millel on selle töötaja värvanud teise lepinguosalise riigi riikkondsus?”
Euroopa Kohtu pädevus
11 Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 92 punktile 1 võib Euroopa Kohus juhul, kui Euroopa Kohtul ei ole ilmselgelt pädevust hagi läbivaatamiseks või kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, pärast kohtujuristi ärakuulamist ja ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.
12 Tuleb meenutada, et EÜ artikli 68 lõige 1 sätestab: „Artiklit 234 kohaldatakse käesoleva jaotise [IV pealkirjaga „Viisa-, varjupaiga-, sisserände ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika”] suhtes järgmiste asjaolude ja tingimuste puhul: kui […] ühenduse institutsioonide käesoleval jaotisel põhinevate õigusaktide […] tõlgenduse kohta tõstatatakse küsimus poolelioleva kohtuasja läbivaatamisel liikmesriigi kohtus, kelle otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, taotleb see kohus Euroopa Kohtult selle kohta otsust, kui ta leiab, et kõnealune küsimus on vaja lahendada, selleks et ta saaks teha otsuse.”
13 Määrus nr 44/2001 on vastu võetud EÜ artikli 61 punkti c alusel, mis asub EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotises. Neil asjaoludel võib vaid liikmesriigi kohus, kelle otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, küsida Euroopa Kohtult eelotsust selle määruse tõlgendamise kohta.
14 Antud juhul on selge, et sellise kohtuasja raames, nagu seda on põhikohtuasi, võib Tribunal du travail de Carleroi’ poolt vastu võetud otsuse peale siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata.
15 Kuna Euroopa Kohtule ei esitanud eelotsusetaotlust EÜ artiklis 68 nimetatud kohus, puudub Euroopa Kohtul pädevus otsustada määruse nr 44/2001 tõlgenduse üle.
16 Seega tuleb kohaldada kodukorra artikli 92 lõiget 1 ning nentida, et Euroopa Kohtul ei ole ilmselgelt pädevust otsustada Tribunal du travail de Charleroi esitatud küsimuste üle.
17 Kohtukulud
18 Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kulude jaotuse siseriiklik kohus.
Esitatud põhjendustest lähtudes
EUROOPA KOHUS (neljas koda)
määrab:
Euroopa Ühenduste Kohtul puudub ilmselgelt pädevus vastata Tribunal du travail de Charleroi’ (Belgia) 15. detsembri 2003. aasta otsusega esitatud küsimustele.
10. juunil 2004 Luxembourgis.
Kohtusekretär
Neljanda koja esimees
R. Grass
J. N. Cunha Rodrigues
* Kohtumenetluse keel: prantsuse.
Top