EUROOPA KOHTU MÄÄRUS (neljas koda)
10. mai 2007 ( *1 )
Kohtuasjas C-492/04,
mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Finanzgericht Baden-Württemberg’i (Saksamaa) 14. oktoobri 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 1. detsembril 2004, menetluses
Lasertec Gesellschaft für Stanzformen mbH
versus
Finanzamt Emmendingen,
EUROOPA KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees K. Lenaerts (ettekandja), kohtunikud E. Juhász, R. Silva de Lapuerta, J. Malenovský ja T. von Danwitz,
kohtujurist: Y. Bot,
kohtusekretär: R. Grass,
soovides asja lahendada põhistatud määrusega vastavalt kodukorra artikli 104 lõike 3 esimesele lõigule,
olles ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on andnud järgmise
määruse
1
Eelotsusetaotlus käsitleb EÜ artiklite 56–58 tõlgendamist.
2
Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mis sai alguse Finanzamt Emmendingen’i (edaspidi „Finanzamt”) otsusest, millega ta Saksa õiguse alusel asutatud äriühingu Lasertec Gesellschaft für Stanzformen mbH (edaspidi „hageja”) tasumisele kuuluva maksu kindlaksmääramisel luges hageja poolt oma aktsionärile, Šveitsi äriühingule Lasertec AG (edaspidi „Lasertec”) tasutud intressi kasumi jaotamiseks varjatud kujul.
Siseriiklikud õigusnormid
3
Ettevõtte asukoha üleviimise vastaseid meetmeid sätestava 13. septembri 1993. aasta seadusega (Standortsicherungsgesetz, BGBl., 1993 I, lk 1569) on Körperschaftsteuergesetz’i (ettevõtte tulumaksu seadus; edaspidi „KStG”) täiendatud §-ga 8a, mille pealkiri on „Aktsionäridelt laenatud kapital”. Eelotsusetaotlusest nähtub, et see seadus jõustus 14. septembril 1993.
4
Asjaolude toimumise ajal sätestas KStG § 8a järgmist:
„(1) Võõrkapitali arvelt laekunud tasu, mida täismaksukohustusega kapitaliühing on saanud aktsionärilt, kellel ei ole õigust maksu ümberarvutusele ja kellele majandusaastal kuulus oluline osalus äriühingus, loetakse varjatult jaotatud kasumiks juhul,
[…]
2)
kui kokkulepitud tasu on arvutatud protsentuaalselt osaluse põhjal ja kui võõrkapital on majandusaasta kestel üle kolme korra suurem kui aktsionärile kuuluv osalus, välja arvatud siis, kui kapitaliühingul oli võimalus saada seda võõrkapitali kolmandatelt isikutelt samasugustel tingimustel või kui võõrkapital on laen, mis on mõeldud tavapäraste pangaoperatsioonide rahastamiseks. […]
(2) Aktsionärile või osanikule kuuluv osalus omakapitalis on see osa kapitaliühingu omakapitalist eelmise majandusaasta lõppemisel, mis vastab aktsionäri või osaniku osale ülalkirjeldatud aktsia- või osakapitalist. Omakapitali all mõeldakse aktsia- või osakapitali, millest on lahutatud veel tasumata sissemaksed […].
(3) Olulise osalusega on tegu juhul, kui aktsionärile või osanikule kuulub üle neljandiku kapitaliühingu esialgsest kapitalist või nominaalkapitalist kas vahetult või isikuühingu kaudu. Olulise osalusega on tegu ka juhul, kui osanikule kuulub üle neljandiku osakapitalist koos teiste osanike või aktsionäridega, kellega ta on moodustanud ühingu või kelle kontrolli all ta on või kes on tema kontrolli all või kes alluvad koos temaga ühtsele kontrollile. Aktsionär või osanik, kellele ei kuulu olulist osalust, on võrdsustatud aktsionäri või osanikuga, kellele kuulub oluline osalus, kui ta omab iseseisvalt või koostöös teiste aktsionäride või osanikega valdavat mõju kapitaliühingu üle.”
5
Eelotsusetaotlusest nähtub, et mitteresidendist aktsionäridel või osanikel üldreeglina puudub õigus maksu ümberarvutusele.
6
KStG § 54 lõike 6a järgi kuulus KStG § 8a kohaldamisele alates 31. detsembrile 1993 järgnevast majandusaastast.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
7
Hageja on Saksa õiguse alusel 12. septembri 1994. aasta asutamislepinguga asutatud äriühing. Ta on Saksamaal täismaksukohustuslane.
8
Asjaolude toimumise ajal oli hageja osakapital 300000 Saksa marka, millest 100000 Saksa marka kuulus Papke’le ja 200000 Saksa marka Lasertecile.
9
Hageja asutamislepingus sisalduva sätte kohaselt tuli viivitamatult teha esialgsed sissemaksed ühe neljandiku ulatuses ülalkirjeldatud osakapitalist ning ülejäänud osa tuli üle kanda juhatuse nõudmisel.
10
Lasertec andis 5. jaanuari 1995. aasta lepinguga hagejale 700000 Saksa marka laenu. Esialgu oli lepingu kehtivusajaks määratud kaks aastat. Laen koos intressiga tuli tagasi maksta osade kaupa 34000 Saksa marka igas kvartalis. Laenuga seotud intress oli 1995. aastal 48132,64 Saksa marka.
11
Maksukontroll tuvastas 1997. aasta augustikuus läbi viidud ja 1995. majandusaastat puudutava kontrolli käigus, et ülalkirjeldatud osakapitali esialgu tasumata jäänud osa on üle kantud alles 10. jaanuaril 1995. Tema hinnangul tuli ülalkirjeldatud osakapitali (300000 Saksa marka) vähendada 31. detsembriks 1994 tegemata jäänud sissemakse (225000 Saksa marka) võrra. Maksukontroll leidis seega, et Laserteci osalus hageja omakapitalis oli viimati nimetatud kuupäeval 50000 Saksa marka. Kuna laen, mille Lasertec hagejale andis, tuleb lugeda „võõrkapitaliks”, lahutas ta KStG § 8a alusel sellest laenusummast (700000 Saksa marka) Lasertecile hageja omakapitalis kuuluva osaluse kolmekordses ulatuses (150000 Saksa marka). See osa 1995. aasta intressist, mis vastas 550000 Saksa marga suurusele jäägile, nimelt 37818 Saksa marka, loeti hageja asjaomase majandusaasta maksukohustuse kindlakstegemisel „varjatult jaotatud kasumiks”.
12
Finanzamt leidis 15. juuni 1998. aasta maksuteates, et vastavalt KStG §-le 8a tuleb kõnealune intress lugeda varjatult jaotatud kasumiks ja sellisena ka maksustada. Nii määras ta hageja 1995. majandusaasta eest tasumisele kuuluvaks maksusummaks 16207 Saksa marka.
13
Hageja esitas selle maksuteate peale 2. juulil 1998 vaide, mille Finanzamt jättis oma 22. veebruari 1999. aasta otsusega rahuldamata. Hageja esitas selle otsuse peale 22. märtsil 1999 kaebuse Finanzgericht Baden-Württembergile.
14
Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Baden-Württemberg menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule kaks järgnevat eelotsuse küsimust:
„1.
Kas EÜ artikli 57 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel 31. detsembril 1993„kehtivad” kapitali liikumise piirangud on sellised, mille suhtes riigi seadusandja on seadusloomemenetluse selleks kuupäevaks juba lõpetanud, või sellised, mis siseriiklike õigusnormide kohaselt olid nimetatud kuupäevaks juba rakendatavad konkreetsetele, toimunud asjaoludele?
2.
Kas EÜ artikli 56 lõiget 1 koostoimes EÜ artikliga 58 tuleb tõlgenda nii, et intressi, mida liikmesriigis asutatud kapitaliühing on tasunud kolmandas riigis asutatud laenuandjale, kes on ühtlasi selle kapitaliühingu osanik, on keelatud osaliselt maksustada võrdsustatult kasumi jaotamisega, kuna tegu on meelevaldse diskrimineerimisega või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise kapitali vaba liikumise varjatud piiranguga?”
Eelotsuse küsimused
15
Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus juhul, kui vastuse kõnealusele küsimusele võib selgelt tuletada olemasolevast kohtupraktikast, asja lahendada põhistatud määrusega.
16
Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimustega sisuliselt teada, kas sellised siseriiklikud õigusnormid, mille alusel laenuintress, mille residendist kapitaliühing on tasunud kolmandas riigis asuvale aktsionärile, kellele kuulub oluline osalus selles kapitaliühingus, loetakse teatud tingimustel varjatult jaotatud kasumiks, mis on maksustatav laenu saanud residendist äriühingu juures, on kooskõlas kapitali vaba liikumist käsitlevate EÜ asutamislepingu sätetega.
17
Prantsuse valitsus ja Euroopa Ühenduste Komisjon väidavad, et põhikohtuasjas arutusel olevat siseriiklikku sätet saab kontrollida üksnes asutamisvabadusest, mitte aga kapitali vaba liikumise põhimõttest lähtudes. Nad väidavad sisuliselt seda, et nimetatud säte puudutab üksnes olulist osalust, mis võib anda otsustava mõju äriühingu üle, milles osalust omatakse, ja on järelikult täielikult asutamisvabaduse esemelises kohaldamisalas.
18
Neil asjaoludel tuleb Euroopa Kohtul kontrollida, millisest vabadusest lähtudes tuleb nimetatud sätet analüüsida.
19
Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et see, kas siseriiklikud õigusnormid kuuluvad ühe või teise vaba liikumise põhimõtte kohaldamisalasse, tuleb kindlaks teha asjassepuutuvate õigusnormide eesmärgist lähtudes (vt selle kohta12. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-196/04: Cadbury Schweppes ja Cadbury Schweppes Overseas, EKL 2006, lk I-7995, punktid 31–33; 3. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-452/04: Fidium Finanz, EKL 2006, lk I-9521, punktid 34 ja 44–49; 12. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-374/04: Test Claimants in Class IV of the ACT Group Litigation, EKL 2006, lk I-11673, punktid 37 ja 38, samuti otsus kohtuasjas C-446/04: Test Claimants in the FII Group Litigation, EKL 2006, lk I-11753, punkt 36, ning 13. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas C-524/04: Test Claimants in the Thin Cap Group Litigation, EKL 2007, lk I-2107, punktid 26–34).
20
Siseriiklikud õigusnormid, mis puudutavad osalust, mis võimaldab teataval määral mõjutada asjaomase äriühingu otsuseid ning otsustada äriühingu tegevuse üle, kuuluvad asutamisvabadust käsitlevate EÜ asutamislepingu sätete esemelisse kohaldamisalasse (vt selle kohta 13. aprilli 2000. aasta otsus kohtuasjas C-251/98: Baars, EKL 2000, lk I-2787, punkt 22; eespool viidatud kohtuotsus Cadbury Schweppes ja Cadbury Schweppes Overseas, punkt 31, ja eespool viidatud kohtuotsus Test Claimants in the Thin Cap Group Litigation, punkt 27).
21
Põhikohtuasjas arutusel olev siseriiklik õigusnorm on kohaldatav olukordades, kus laenu andvale mitteresidendist äriühingule kuulub oluline osalus – üle 25% – laenu saavas residendist äriühingus.
22
See, et niisuguse osaluse omamisega on võrdsustatud ka väiksema osaluse omamine, mis aga siiski annab valitseva mõju asjaomase äriühingu üle, näitab, nagu seda rõhutas komisjon oma kirjalikes märkustes, et Saksa seadusandja peab silmas, et põhikohtuasjas arutusel olev siseriiklik õigusnorm on täpsest künnisest sõltumatult kohaldatav osalustele, mis võimaldavad teataval määral mõjutada asjaomase äriühingu otsuseid ning otsustada äriühingu tegevuse üle käesoleva määruse punktis 20 meenutatud kohtupraktika tähenduses (vt analoogiline eespool viidatud kohtuotsus Test Claimants in the Thin Cap Group Litigation, punkt 28).
23
Lisaks nähtub eelotsusetaotlusest, et laenu andnud äriühingule Lasertec kuulub kaks kolmandikku osalust laenu saanud hagejast äriühingus. Selline osalus annab Lasertecile vaieldamatult otsustava mõju hageja otsuste ja tegevuse üle (vt analoogiline eespool viidatud kohtuotsus Test Claimants in the Thin Cap Group Litigation, punkt 32).
24
Sellest järeldub, et käesolev kohtuasi kuulub üksnes asutamisvabadust käsitlevate asutamislepingu sätete esemelisse kohaldamisalasse.
25
Isegi kui eeldada, et põhikohtuasjas arutusel olev siseriiklik õigusnorm piirab kapitali vaba liikumist, nagu väidab hageja, on selline mõju asutamisvabaduse piirangu vältimatu tagajärg, nagu tõdes Euroopa Kohus 12. detsembri 2002. aasta otsuses kohtuasjas C-324/00: Lankhorst-Hohorst (EKL 2002, lk I-11779) ega õigusta selle õigusnormi kontrollimist EÜ artiklite 56–58 alusel (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsused Cadbury Schweppes ja Cadbury Schweppes Overseas, punkt 33, Fidium Finanz, punktid 48 ja 49, ning Test Claimants in the Thin Cap Group Litigation, punkt 34).
26
Seega ei ole vaja vastata küsimustele, mis on esitatud kapitali vaba liikumist puudutavatest asutamislepingu sätetest lähtudes.
27
Asutamisvabadust käsitlevas asutamislepingu peatükis ei leidu ühtki sätet, mis laiendaks selle peatüki sätete kohaldamisala olukordadele, kus osaleb kolmanda riigi kodanik, kes on äriühingu asutanud väljaspool Euroopa Liitu. Nagu sedastas Euroopa Kohus oma 15. novembri 1994. aasta arvamuses 1/94 (EKL 1994, lk I-5267, punkt 81), on selle peatüki eesmärk tagada asutamisvabadus liikmesriikide kodanikele. Seega ei saa EÜ artiklile 43 ja sellele järgnevatele artiklitele tugineda seoses asjaoluga, et kolmanda riigi äriühingule kuulub osalus, mis annab talle otsustava mõju liikmesriigi äriühingu otsuste ja tegevuse üle (vt teenuste osutamise vabaduse kohta analoogiline eespool viidatud kohtuotsus Fidium Finanz, punkt 25).
28
Eelnevast lähtudes tuleb esitatud küsimustele vastata, et siseriiklik õigusnorm, mille alusel residendist kapitaliühingu poolt oma mitteresidendist aktsionärile, kellele kuulub oluline osalus selles kapitaliühingus, tasutud laenuintress loetakse teatud tingimustel varjatult jaotatud kasumiks, mis on maksustatav laenu saanud äriühingu juures, mõjutab peamiselt asutamisvabaduse teostamist EÜ artikli 43 ja sellele järgnevate artiklite tähenduses. Neile sätetele ei saa tugineda olukorras, kus osaleb kolmanda riigi äriühing.
Kohtukulud
29
Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus siseriiklikus kohtus poolelioleva kohtuasja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, v.a poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:
Siseriiklik õigusnorm, mille alusel residendist kapitaliühingu poolt oma mitteresidendist aktsionärile, kellele kuulub oluline osalus selles kapitaliühingus, tasutud laenuintress loetakse teatud tingimustel varjatult jaotatud kasumiks, mis on maksustatav laenu saanud äriühingu juures, mõjutab peamiselt asutamisvabaduse teostamist EÜ artikli 43 ja sellele järgnevate artiklite tähenduses. Neile sätetele ei saa tugineda olukorras, kus osaleb kolmanda riigi äriühing.
Allkirjad
( *1 ) Kohtumenetluse keel: saksa.
Top