Euroopa Kohtu (neljas koda) 17. novembri 2011. aasta määrus – Le Poumon vert de la Hulpe jt vs. Vallooni piirkond
(liidetud kohtuasjad C‑177/09–C‑179/09)
Keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 85/337/EMÜ – Kohaldamisala – Mõiste „konkreetne siseriiklik seadusandlik akt” – Århusi konventsioon – Õigus pöörduda keskkonnaküsimustes kohtusse – Seadusandliku akti vaidlustamiseks kohtusse pöördumise õiguse ulatus
1. Keskkond – Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 85/337 – Kohaldamisala – Siseriikliku seadusandliku aktiga vastu võetud projekt – Välistamine – Tingimused – Siseriikliku kohtu hinnang (Nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 2003/35, artikli 1 lõige 5) (vt punkt 37 ja resolutsiooni punkt 1)
2. Keskkond – Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 85/337 – Siseriikliku seadusandliku aktiga vastu võetud projekt, mis kuulub direktiivi kohaldamisalasse – Nimetatud akti vaidlustamiseks kohtusse pöördumise õigus – Ulatus (Nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 2003/35, artikkel 10a; nõukogu otsus 2005/370) (vt punkt 46 ja resolutsiooni punkt 2)
Ese
Eelotsusetaotlus – Conseil d’État – Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, lk 40; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248), muudetud nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiviga 97/11/EÜ (EÜT L 73, lk 5; ELT eriväljaanne 15/03, lk 151) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 156, lk 17; ELT eriväljaanne 15/07, lk 466), artiklite 1, 5, 6, 7, 8 ja 10a tõlgendamine – Euroopa Ühenduse poolt nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsusega 2005/370/EÜ (ELT L 124, lk 1) heaks kiidetud 25. juuni 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni artiklite 6 ja 9 tõlgendamine – Küsimus, kas dekreediga „kinnitatud” teatavad load, mille puhul esinevad üldisest huvist tingitud ülekaalukad põhjused, on käsitatavad konkreetsete siseriiklike õigusaktidena – Keskkonda oluliselt mõjutada võivatele projektidele loa andmise otsuse peale täieliku kaebeõiguse puudumine – Sellise õiguse olemasolu fakultatiivsus või kohustuslikkus – Luba ehitustööde teostamiseks ja käitamisluba
Resolutsioon
1.
Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ) artikli 1 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et selle direktiivi kohaldamisalast jäävad välja üksnes projektid, mille üksikasjad võetakse vastu konkreetse seadusandliku aktiga sellisel viisil, et kõnealuse direktiivi eesmärgid on saavutatud seadusandliku menetluse kaudu. Siseriikliku kohtu ülesanne on kontrollida, kas need kaks tingimust on täidetud, võttes arvesse nii vastuvõetud seadusandliku akti sisu kui kogu seadusandlikku menetlust, mis akti vastuvõtmiseni viisid, eelkõige ettevalmistavaid akte ja parlamendi arutelusid. Sellega seoses ei ole seadusandlik akt, millega pelgalt „kinnitatakse” varasem haldusakt ja milles piirdutakse vaid üldisest huvist tingitud ülekaalukate põhjuste esitamisega, alustamata eelnevalt sisulist seadusandlikku menetlust eespool nimetatud tingimuste järgimiseks, käsitatav konkreetse seadusandliku aktina selle sätte tähenduses ega ole seega projekti direktiivi 85/337 (muudetud direktiiviga 2003/35) kohaldamisalast väljajätmiseks piisav.
2.
Artikli 9 lõiget 2 keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonis, mis on sõlmitud 25. juunil 1998 ja mis on nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsusega 2005/370/EÜ Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud, ja direktiivi 85/337 (muudetud direktiiviga 2003/35) artiklit 10a tuleb tõlgendada nii, et:
– kui projekt, mis kuulub nende sätete kohaldamisalasse, on vastu võetud seadusandliku aktiga, siis peab kohus või seaduse alusel asutatud sõltumatu ja erapooletu organ saama siseriiklike menetlusnormide kohaselt kontrollida, kas asjaomane seadusandlik akt vastab kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 5 kehtestatud tingimustele;
– juhul kui niisuguse akti peale ei ole võimalik esitada sellist laadi ja sellise ulatusega kaebust, nagu eespool märgitud, siis peab mis tahes siseriiklik kohus, kes asja menetleb, oma pädevuse raames teostama eelmises taandes kirjeldatud kontrolli, tegema vajaduse korral sellest tulenevalt oma järeldused ja jätma seadusandliku akti kohaldamata.
Top