Kohtuasi C-325/03 P
José Luis Zuazaga Meabe
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Apellatsioonkaebus – Ühenduse kaubamärk – Tühistamishagi – Vastuvõetamatus hilinemise tõttu – Ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus
Euroopa Kohtu määrus (neljas koda), 18. jaanuar 2005
Määruse kokkuvõte
1. Menetlus – Hagi esitamise tähtajad – Faksi teel esitatud hagi – Tähtaeg allkirjastatud originaali esitamiseks – Tähtaja algus – Faksi kättesaamise kuupäev, mitte hagi esitamise tähtaja lõppemise kuupäev
(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 43 lõige 6 ja artikli 102 lõige 2; nõukogu määrus nr 40/94, artikli 63 lõige 5)
2. Menetlus – Hagi esitamise tähtajad – Tähtaja möödumine – Vääramatu jõud – Mõiste – Piirid – Erijuhtum
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 45)
1. Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 43 lõike 6 sõnastusest ilmneb, et kuupäev, mil menetlusdokumendi allkirjastatud originaali ärakiri jõuab Esimese Astme Kohtu käsutuses oleva faksi teel kohtukantseleisse, võetakse menetlustähtaja järgimise üle otsustamisel arvesse vaid siis, kui menetlusdokumendi allkirjastatud originaal esitatakse kohtukantseleisse hiljemalt kümme päeva pärast faksi kättesaamist.
Seega Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja otsuse peale esitatud hagi suhtes algab vaidlusalune kümnepäevane tähtaeg jooksma faksi kättesaamise kuupäevast, mitte määruse nr 40/94 artikli 63 lõikes 5 koosmõjus Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 102 lõikega 2 sätestatud kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja lõppemisel. Eriti kui faks on kätte saadud üle kümne päeva enne Esimese Astme Kohtusse hagi esitamise tähtaja lõppemist, siis Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 43 lõike 6 sätted ei anna alust tähtaja pikendamiseks.
(vt punktid 17 ja 18)
2. Vääramatu jõu mõiste, niivõrd kui see puudutab hagi esitamise tähtaegu, hõlmab Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 tähenduses nii objektiivset elementi, mis on huvitatud isiku jaoks seotud tavapäratute ja tahtele allumatute asjaoludega, kui ka subjektiivset elementi, mis kohustab huvitatud isikut vältima tavapäratu sündmuse tagajärgi, võttes tarvitusele asjakohased meetmed ülemäärast kahju kandmata. Eriti tuleb huvitatud isikul tähelepanelikult järgida menetluse kulgu ning muu hulgas kinni pidada ettenähtud tähtaegadest. Seega ei ole vääramatu jõu asjaolu mõiste kohaldatav juhul, mil hoolas ja arukas isik on objektiivselt võimeline ära hoidma menetlustähtaja möödalaskmist.
See on nii, kui hageja suurendas oma käitumisega riski, et tema hagiavaldus jõuab ühenduse kohtusse hilinemisega, lastes mööduda mitu päeva pärast allkirjastatud hagiavalduse originaali ärakirja faksiga saatmist enne, kui ta usaldas hagiavalduse originaali mitte otse postiteenistusele, vaid vahendajana tegutsenud äriühingule, kes omakorda viivitas mõne päeva enne, kui saatis dokumendi tähitud kirjaga vastava kohtu kantseleisse.
(vt punktid 25 ja 26)
EUROOPA KOHTU MÄÄRUS (neljas koda)
18. jaanuar 2005(*)
Apellatsioonkaebus – Ühenduse kaubamärk – Tühistamishagi – Vastuvõetamatus hilinemise tõttu – Ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus
Kohtuasjas C-325/03 P,
mille esemeks on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 21. juulil 2003 esitatud apellatsioonkaebus,
José Luis Zuazaga Meabe, elukoht Bilbao (Hispaania), esindajad: abogado J. A. Calderón Chavero ja abogado N. Moya Fernández,
hageja,
teised menetlusosalised:
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: O. Montalto ja I. de Medrano Caballero,
kostja Esimese Astme Kohtus,
Banco Bilbao Vizcaya Argentaria SA (BBVA), asukoht Madrid (Hispaania), esindaja: abogado J. de Rivera Lamo de Espinosa,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas,
menetlusse astuja apellatsioonimenetluses,
EUROOPA KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud J. N. Cunha Rodrigues ja M. Ilešič (ettekandja),
kohtujurist: M. Poiares Maduro,
kohtusekretär: R. Grass,
olles ära kuulanud kohtujuristi,
on andnud järgmise
määruse
1 Apellatsioonkaebusega palub J. L. Zuazaga Meabe tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 28. aprilli 2003. aasta määrus kohtuasjas T‑15/03: Zuazaga Meabe v. Siseturu Ühtlustamise Amet – BBVA (BLUE) (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, edaspidi „vaidlustatud määrus”), millega jäeti läbi vaatamata tema kaebus Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) teise apellatsioonikoja 24. oktoobri 2002. aasta otsuse (asjas R 918/2001-2) peale, millega lükati tagasi J. L. Zuazaga Meabe vastulause Banco Bilbao Vizcaya Argentaria SA (edaspidi „BBVA”) poolt esitatud sõnamärgi BLUE registreerimistaotlusele (edaspidi „vaidlustatud otsus”).
Vaidluse taust, menetlus Esimese Astme Kohtus ja vaidlustatud määrus
2 BBVA esitas ühtlustamisametile taotluse registreerida ühenduse kaubamärgina sõnamärk BLUE, millele J. L. Zuazaga Meabe esitas vastuväite, toetudes nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994 L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) artiklile 42 ja viidates segiajamise tõenäosusele talle kuuluva siseriikliku sõnamärgiga BILBAO BLUE.
3 Ühtlustamisameti vastulausete osakonna poolt esmalt rahuldatud vastulause lükati seejärel vaidlustatud otsusega tagasi, teatades sellest J. L. Zuazaga Meabele väljastusteatega tähtkirjaga, mis saadi kätte 4. novembril 2002.
4 J. L. Zuazaga Meabe esitas Esimese Astme Kohtusse hagi vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Hagiavalduse ärakiri jõudis Esimese Astme Kohtu kantseleisse faksiga 3. jaanuaril 2003, samas hagiavalduse originaal laekus 15. jaanuaril 2003.
5 Esmalt märkis Esimese Astme Kohus vaidlustatud määruse punktides 8–11, et hagi esitamise tähtaeg lõppes määruse nr 40/94 artikli 63 lõike 5 ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 102 lõike 2 kohaselt 14. jaanuaril 2003.
6 Seejärel tõdes Esimese Astme Kohus vaidlustatud määruse punktis 12, et kuigi hagiavaldus oli tõesti saadetud Esimese Astme Kohtu kantseleisse faksiga 3. jaanuaril 2003 enne hagi esitamise tähtaja lõppemist, siis originaal laekus Esimese Astme Kohtu kantseleisse vastupidi alles 15. jaanuaril 2003, seega pärast Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 43 lõikes 6 sätestatud kümnepäevase tähtaja lõppemist ning kuna arvesse tuleb võtta vaid originaali esitamise aega, siis on hagiavaldus esitatud hilinemisega.
7 Lõpetuseks märkis Esimese Astme Kohus vaidlustatud määruse punktis 13, et hageja ei ole tõendanud ega isegi toonud välja ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolu, mis võimaldaksid kõnealusest tähtajast Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 teisele lõigule toetudes kõrvale kalduda.
8 Seega jättis Esimese Astme Kohus hagi läbi vaatamata kui ilmselgelt vastuvõetamatu.
Apellatsioonkaebus
9 Hageja palub oma apellatsioonkaebuses, mille toetuseks ta esitab viis väidet, Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud määrus ja saata asi tagasi Esimese Astme Kohtule.
10 Ühtlustamisamet on loobunud kostja vastuse esitamisest.
11 BBVA palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ja mõista kohtukulud välja hagejalt.
12 Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 119 võib Euroopa Kohus, kui apellatsioonkaebus on tervikuna või osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu, ettekandja-kohtuniku ettekande alusel ja pärast kohtujuristi ärakuulamist igal ajal jätta apellatsioonkaebuse põhistatud määrusega tervikuna või osaliselt läbi vaatamata.
Teine, kolmas, neljas ja viies väide
13 Oma teises, kolmandas, neljandas ja viiendas väites, mida tuleb analüüsida koos, heidab hageja Esimese Astme Kohtule ette, et viimane on rikkunud Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklit 102 ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 81 lõiget 2, Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklit 103 ja Euroopa Kohtu kodukorra artiklit 82 ning Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 43 lõikeid 3 ja 6.
14 Hageja leiab sisuliselt, et need sätted väljendavad proportsionaalsuse ja menetlustähtaegade pikendamise „õigusliku sallivuse” põhimõtteid, nii et kümnepäevane tähtaeg, mille jooksul tuleb hagiavalduse originaal Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 43 lõike 6 kohaselt esitada, algab mitte faksi kättesaamise päevast, vaid kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja lõppemisel tulenevalt määruse nr 40/94 artikli 63 lõikest 5 koosmõjus nimetatud kodukorra artikli 102 lõikega 2.
15 Seega käesoleval juhul ei lõppenud hagiavalduse originaali esitamiseks sätestatud tähtaeg 14. jaanuaril 2003, vaid 24. jaanuaril 2003, ja seetõttu ei oleks tohtinud lugeda tema hagi vastuvõetamatuks.
16 Selles osas võib vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kalduda ühenduse tähtaegu puudutavatest õigusnormidest kõrvale vaid erakorralistel asjaoludel ehk Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 teises lõigus sätestatud ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolul, kuna nende sätete täpne järgimine vastab õiguskindluse nõudele ja vajadusele hoida õigusemõistmise käigus ära diskrimineerimist või suvalist kohtlemist (vt eelkõige 7. mai 1998. aasta määrus kohtuasjas C‑239/97: Iirimaa v. komisjon, EKL 1998, lk I-2655, punkt 7, ja 19. veebruari 2004. aasta määrus kohtuasjas C‑369/03 P: Forum des migrants v. komisjon, EKL 2004, I‑1981, punkt 16).
17 Vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 43 lõikele 6 võetakse kuupäev, mil menetlusdokumendi allkirjastatud originaali ärakiri jõuab Esimese Astme Kohtu käsutuses oleva faksi teel kohtukantseleisse, menetlustähtaegade järgimise üle otsustamisel arvesse vaid siis, kui menetlusdokumendi allkirjastatud originaal esitatakse kohtukantseleisse hiljemalt kümme päeva pärast faksi kättesaamist.
18 Seega tõlgendus, mille kohaselt vaidlusalune tähtaeg algaks määruse nr 40/94 artikli 63 lõike 5 koosmõjus Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 102 lõikega 2 kohaselt jooksma kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja lõppemisel, sõltumata faksi kättesaamise kuupäevast, ei ole vastuvõetav. Eriti tuleb rõhutada, et kui faks on kätte saadud üle kümne päeva enne Esimese Astme Kohtusse hagi esitamise tähtaja lõppemist, nagu käesolevas asjas, siis Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 43 lõike 6 sätted ei anna alust tähtaja pikendamiseks.
19 Kuna käesolevas asjas saatis hageja oma hagiavalduse faksiga, mis saadi kätte 3. jaanuaril 2003, siis selleks, et faksiga saadetud ärakiri oleks arvesse võetav, oleks hagiavalduse originaal pidanud jõudma Esimese Astme Kohtu kantseleisse hiljemalt 13. jaanuaril 2003. Kuna hagiavalduse originaal ei jõudnud kohale enne kui 15. jaanuaril 2003, siis on Esimese Astme Kohus põhjendatult leidnud, et hagi esitamise tähtaja järgimise üle otsustamisel tuleb arvesse võtta vaid see kuupäev.
20 Teine, kolmas, neljas ja viies väide tuleb seega tagasi lükata kui ilmselgelt põhjendamatud.
Esimene väide
21 Oma esimeses väites leiab hageja, et Esimese Astme Kohus on rikkunud Euroopa Kohtu põhikirja artiklit 45, jättes tuvastamata vääramatu jõu asjaolude olemasolu selle sätte tähenduses.
22 Hageja väidab, et ta usaldas oma hagiavalduse originaali äriühingule Cibeles Mailing SA (edaspidi „Cibeles Mailing”) 7. jaanuaril 2003, s.o 7 päeva enne hagi esitamise tähtaja lõppemist, et see edastataks Hispaania postiteenistusele. Seega ei ette näha, et kiri jõuab Esimese Astme Kohtu kantseleisse hilinemisega. Hageja leiab, et talle ei saa ette heita seda, et ta ei kasutanud kiiremat saatmisviisi (eraõiguslik kulleriteenus), kuna postiteenistuse kasutamine on Hispaanias kõige turvalisem ja kõige tõhusam meetod.
23 Apellant lisab samuti, et kui pool on teinud kõik, mis on tema võimuses, usaldades kinnituskirja tavapärasele haldusteenistusele, siis lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest peaks Esimese Astme Kohus suhtuma tähtaegadesse leebemalt.
24 Esialgu tuleb märkida, et Esimese Astme Kohus, kes tegi oma kodukorra artiklile 111 toetudes otsuse määruse vormis, ei informeerinud J. L. Zuazaga Meabet oma kavatsusest jätta hagi läbi vaatamata tulenevalt selle esitamisest pärast tähtaja lõppemist ega teinud talle ettepanekut põhjendada hagiavalduse originaali Esimese Astme Kohtu kantseleisse hilinemisega saabumist. Seega ei saa hagejale ette heita, et ta on toetunud vääramatu jõu olemasolule esmakordselt apellatsioonkaebuses.
25 Vääramatu jõu mõiste Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 tähenduses hõlmab nii objektiivset elementi, mis on huvitatud isiku jaoks seotud tavapäratute ja tahtele allumatute asjaoludega, kui ka subjektiivset elementi, mis kohustab huvitatud isikut vältima tavapäratu sündmuse tagajärgi, võttes tarvitusele asjakohased meetmed ülemäärast kahju kandmata. Eriti tuleb huvitatud isikul tähelepanelikult järgida menetluse kulgu ning muu hulgas kinni pidada ettenähtud tähtaegadest (15. detsembri 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑195/91 P: Bayer v. komisjon, EKL 1994, lk I-5619, punkt 32). Seega ei ole vääramatu jõu asjaolu mõiste kohaldatav juhul, kus hoolas ja arukas isik on objektiivselt võimeline ära hoidma menetlustähtaja möödalaskmist (12. juuli 1984. aasta otsus kohtuasjas 209/83: Ferriera Valsabbia v. komisjon, EKL 1984, lk 3089, punkt 22).
26 Käesoleval juhul nähtub apellatsioonkaebusest, et J. L. Zuazaga Meabe laskis pärast ärakirja faksiga saatmist mööduda neli päeva, enne kui ta usaldas – ainult seitse päeva enne hagiavalduse esitamise tähtaja lõppemist – hagiavalduse originaali mitte otse postiteenistusele, vaid äriühingule Cibeles Mailing, kes omakorda viivitas kaks päeva enne dokumendi tähitud kirjaga Esimese Astme Kohtu kantseleisse saatmist. Sellest järeldub, et J. L. Zuazaga Meabe suurendas oma käitumisega riski, et tema hagiavaldus jõuab Esimese Astme Kohtusse hilinemisega ja seega ei ole ta näidanud üles hoolsust, mida eeldatakse mõistlikult arukalt hagejalt seoses tähtaegadest kinnipidamisega.
27 Selline hoolsuse puudumine välistab vääramatu jõu olemasolu ja seega tuleb esimene väide tagasi lükata kui ilmselgelt põhjendamatu.
28 Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata kui ilmselgelt põhjendamatu.
Kohtukulud
29 Euroopa Kohtu kodukorra artikli 69, mida kohaldatakse vastavalt sama kodukorra artiklile 118 apellatsioonimenetluses, lõike 1 kohaselt tuleb otsus kohtukulude jaotamise kohta teha kohtuotsuses või määruses, mis lõpetab menetluse, ning lõike 2 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna BBVA on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb menetlusse astuja kohtukulud mõista välja hagejalt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Kuna ühtlustamisamet ei ole hageja poolt kohtukulude hüvitamist nõudnud, kannab ta ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) määrab:
1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Mõista Banco Bilbao Vizcaya Argentaria SA kohtukulud välja J. L. Zuazaga Meabelt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
3. Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukulud tema enda kanda.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: hispaania.
Top